TARTU HALDUSKOHUS KOHTUMÄÄRUS Tartu kohtumaja Kohtuasja number kaebuse tagastamise kohta 3-12-197 Määruse kuupäev 13.02.2012 Kohtunik Mare Priks Kohtuasi V.J. kaebus Justiitsministeeriumi vastu mittevaralise kahju hüvitamise nõudes summas 118.000 eurot seoses 16.01.2012 esitatud pöördumise tagastamisega, kuna kaebaja pöördumine ei ole esitatud eesti keeles Asja läbivaatamine kirjalik menetlus Resolutsioon Edasikaebamise kord
- Tagastada V.J. kaebus haldusasjas nr 3-
- Kohtumääruse ärakiri saata teadmiseks kaebuse esitajale ning Justiitsministeeriumile.
- Kaebus kuulub tagastamisele pärast kohtumääruse jõustumist. Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Halduskohtu kaudu kirjalikult 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates. Asjaolud 31.01.2012 saabus Tartu Halduskohtule V.J. vastu. Kohus sai kaebuse tõlke 01.02.
- venekeelne kaebus Justiitsministeeriumi Kaebuses V. J. kurdab kohtute ja EV Prokuratuuri ning Justiitsministeeriumi toimingute üle, V. J. kaebus on paljusõnaline ja laialivalguv ning ametnikke solvav, samas võib kaebuse sisust välja lugeda, et kaebaja ei ole rahul, et Justiitsministeerium on tagastanud tema mitteriigikeelse pöördumise (pöördumine 16.01.2012), mis seisneb selles, et väidetavalt diskrimineeritakse kinnipeetavaid ja rikutakse vanglas nende inimõigusi. Kaebuse kohaselt esitas V. J. 16.01.2012 riigiprokurörile kaebuse, mis edastati 17.01.2012 vastusega (ekslikult kirjutatud: 19.01.2012) nr.RP-6-9/12/4-III Justiitsministeeriumile, kuid ministeerium on pöördumisele vastamisest loobunud põhjusel, et see ei olnud esitatud riigikeeles (eesti keeles). Kaebaja leiab, et teda on 1 seetõttu diskrimineeritud ning palub kohtul Justiitsministeeriumilt välja mõista talle tekitatud mittevaralise kahju hüvitusena 118 000 eurot. Kaebaja märgib lisaks, et ei ole rahul eesti kohtusüsteemi ja ametiasutuste tööga. Kaebaja taotleb riigilõivust vabastamist. Asjaolude väljaselgitamiseks tegi kohus 07.02.2012 Justiitsministeeriumile järelepärimise. Vastuseks kohtu järelepäringule teatas Justiitsministeerium 08.02.2012 e-kirjaga (nr 133/140), et V. J. kaebuses toodud väide, nagu tema pöördumine tagastati põhjusel, et kaebaja on rahvuselt venelane ja ei valda eesti keelt, on ebaõige. Kaebaja pöördumine on tagastatud õiguslikel alustel. Eesti Vabariigi Põhiseaduse § 52 lg 1 kohaselt on riigiasutuste ja kohalike omavalitsuste asjaajamiskeel eesti keel. Keeleseaduse § 10 kohaselt toimub asjaajamine riigiasutuses ja kohalikus omavalitsuses eesti keeles. Põhiseaduse § 46 annab igaühele õiguse pöörduda märgukirjade ja avaldustega riigiasutuste, kohalike omavalitsuste ja nende ametiisikute poole. Märgukirjale ja selgitustaotlusel vastamise seaduse § 5 lg 9 p 5 annab võimaluse vastamisest loobuda, kui märgukiri või selgitustaotlus ei ole esitatud eesti keeles ja keeleseaduse § 8 kohaselt ei ole adressaat kohustatud sellele vastama. Põhiseaduse paragrahvist 12 ja Euroopa Inimõiguste konventsiooni artiklist 14 tulenev diskrimineerimise keeld ei pane riigiasutusele kohustust suhelda kaebajaga vene keeles. Diskrimineerimise keelu ehk võrdsuspõhiõiguse hindamisel tuleb lähtuda põhimõttest, et võrdseid koheldakse võrdselt ja ebavõrdseid koheldakse ebavõrdselt. Kaebaja ei ole selgelt välja toonud, kuidas on teda ebavõrdselt koheldud, kuna võõrkeelt suhtluskeelena kasutav isik ei saa nõuda, et tema võõrkeeles kirjutatud kirjale peaks tingimata vastama. Justiitsministeerium rõhutab, et eeltoodust lähtuvalt ei olnud Justiitsministeeriumil õigusaktidest tulenevalt kohustust võõrkeelsele kirjale sisuliselt vastata. Kehtivatest seadustest ei tulene kaebajale subjektiivset õigust nõuda, et riigiasutused, selle hulgas Justiitsministeerium, menetleksid võõrkeelseid pöördumisi ja vastaksid neile sisuliselt. Justiitsministeerium osutab, et kaebusest ei ole samuti aru saada, milliste kaebuses toodud asjaolude alusel esitab kaebaja oma kahjunõude summas 118 000 eurot. Seadus annab haldusorganile õiguse pöördumise esitajalt nõuda pöördumise riigikeelde tõlkimist või selle riigikeelsena esitamist. Vastustaja leiab, et on ebausutav, et kaebajalt oma pöördumise riigikeelde tõlkimise või selle riigikeelsena esitamise nõudmine saaks kaebajale tekitada hüvitamisele kuuluvat mittevaralist kahju. Justiitsministeerium on lähtunud seaduses sätestatust ning on selgitanud kaebajale antud vastuses, kuidas ja mis tingimuste täitmisel vastab Justiitsministeerium tema kirjale sisuliselt. Seega ei ole kaebaja jäänud teadmatusse ning tema pöördumise menetlemise tingimustest on seaduse kohaselt V.J. teavitatud. Eelöeldut tõendavad Justiitsministeeriumi vastusele lisatud dokumendid: Justiitsministeeriumi 23.01.2012 vastus V. J. 16.01.2012 pöördumisele „Pöördumisele vastamisest loobumine“; V. J. 16.01.2012 pöördumine Riigiprokuratuurile (reg. 17.01.2012 nr RP-6-9/12/4-III); Tartu Vangla 21.10.2011 käskkiri nr 1-4/2657 „Kinnipeetav V.J. suhtes täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamine“; Riigiprokuratuuri 17.01.2012 e-kiri V. J. 16.01.2012 pöördumise edastamise kohta Justiitsministeeriumile (nr RP-6-9/12/4-III). 2 Justiitsministeerium osutab, kui kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus, eeldades, et tema faktilised väited on tõendatud, võib kohus kaebuse tagastada. Kuna Justiitsministeeriumi toiming, pöördumise tagastamine riigikeelde tõlkimiseks, ei võtnud kaebajalt võimalust pöörduda uuesti nõuetekohase pöördumisega Justiitsministeeriumi poole ning toiming on sooritatud seadust järgides, siis ei saanud toiming ilmselgelt rikkuda kaebaja õigusi ega piirata tema vabadusi. Kohtu seisukoht Kohus on seisukohal, et V. J. kaebus kuulub tagastamisele ning seda alljärgnevatel põhjustel. HKMS § 121 lg 2 p 1 sätestab, et halduskohus tagastab kaebuse määrusega selle esitajale juhul, kui kaebuse esitajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus, eeldades, et tema väidetavad asjaolud on tõendatud. Justiitsministeeriumi 08.02.2012 e-kirjaga kohtule esitatud Justiitsministeeriumi 23.01.2012 kirjast nr 11-7/140 nähtub, et 16.01.2012 on V. J. esitanud Riigiprokuratuurile venekeelse pöördumise, mis on Riigiprokuratuuri poolt edastatud 17.01.2012 e-kirjaga nr RP-6-9/12/4-III Justiitsministeeriumile. Ülalnimetatud 23.01.2012 kirjaga on Justiitsministeerium loobunud pöördumisele vastamisest ja tagastanud V. J. tema pöördumise (elektroonilise väljatrüki) eesti keelde tõlkimiseks. Kohus leiab, et V. J. kaebus mittevaralise kahju hüvitamise nõudes on ilmselgelt perspektiivitu. Põhiseaduse § 52 lg 1 kohaselt on riigiasutuste ja kohalike omavalitsuste asjaajamiskeeleks eesti keel. Keeleseaduse § 12 lg 1 sätestab, et kui riigiasutusele või kohaliku omavalitsuse asutusele esitatakse võõrkeelne avaldus või muu dokument, on asutusel õigus nõuda dokumendi esitajalt selle tõlget eesti keelde, välja arvatud omavalitsusüksuses, kus vähemalt pooled püsielanikud on vähemusrahvusest. Kehtivatest seadustest ei tulene kaebajale subjektiivset õigust nõuda, et riigiasutused menetleksid võõrkeelseid pöördumisi ja vastaksid neile sisuliselt (Tartu Ringkonnakohtu 28.06.2011 määrus haldusasjas nr 3-11-175). Viidatud kohtuasjas tehtud lahend jõustus 27.09.2011, kus halduskohus ja ringkonnakohus ei pidanud perspektiivikaks samalaadset kaebust. Käesolevas haldusasjas on tegemist analoogse situatsiooniga. Seaduses on konkreetselt sätestatud, et riigiasutuste asjaajamiskeel on eesti keel ning kohustust võõrkeelsetele pöördumistele vastata ei ole. Vastustaja ei ole kaebaja õigusi rikkunud. Võõrkeelsete pöördumiste tagastamisel on käitutud õiguspäraselt. Märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamise seaduse § 5 lg 9 p 5 kohaselt võib vastamisest loobuda, kui märgukiri või selgitustaotlus ei ole esitatud eesti keeles. 3 Seega on kaebuse esitaja poolt esitatud mittevaralise kahju nõue summas 118 000 eurot perspektiivitu, kuna tõendamist on leidnud, et Justiitsministeerium on õiguspäraselt kaebaja vene keelse pöördumisele vastamisest loobunud.(Justiitsministeeriumi kiri 23.01.2012 nr. 11-7/140). Kohus ei pidanud vajalikuks teha puuduste kõrvaldamise määrust ega jätta kaebust käiguta asjaolude väljaselgitamiseks kuna kohtule on selge, et kaebaja vaidlustab Justiitsministeeriumi ülalosutatud toimingut - see on kaebaja 16.01.2012 pöördumisele vastamisest loobumist ilma sisulise vastuseta põhjusel, et see on esitatud vene keeles ilma tõlketa eesti keelde – ning taotleb mõista välja kaebajale eeltooduga seonduvalt mittevaraline kahju summas 118 000 eurot. Samas sisaldab kaebus solvavaid väljendeid Eesti Vabariigi, Justiitsministeeriumi, Prokuratuuri ja kohtute (kohtunike) aadressil, mida kohus ei pea võimalikuks menetleda ning ei loe kaebuse esemeks HKMS § 37 ja § 38 mõistes, mistõttu jätab kohus selle tähelepanuta. HKMS § 121 lg 2 p 1 kohaselt halduskohus tagastab kaebuse määrusega selle esitajale samuti juhul, kui kaebuse esitajal ei saa ilmselgelt olla halduskohtusse pöördumise õigust, eeldades, et tema väidetavad asjaolud (faktilised väited) on tõendatud. Kohus selgitab: seoses V. J. kaebuse tagastamisega HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel puudub kohtul vajadus võtta seisukohta riigilõivu tasumisest vabastamise taotluse osas kaebuse esitamisel. Mare Priks kohtunik 4