juhindudes alates hagi esitamisest või hageja nõudel tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamisest, kui kohustatud isik ei täitnud selle aja vältel ülalpidamiskohustust. Alates 01.07.2010.a tuleb elatis välja mõista kehtiva perekonnaseaduse sätete alusel. Sellest tulenevalt tuleb kuni 30.06.2010.a elatis välja mõista lapse vanema kasuks ning alates 01.07.2010.a lapse kasuks. Erinevalt varemkehtinud perekonnaseadusest ei näe kehtiv perekonnaseadus ette võimalust, et alaealise lapse ülalpidamiseks vajalik elatis mõistetaks välja lapse vanema kasuks. Kehtiva perekonnaseaduse kohaselt saab elatisnõude esitada alaealine laps ise, kes elatise vaidluses saab tegutseda oma seadusliku esindaja ( vanema) kaudu. HHK esitas elatise nõude eelmise perekonnaseaduse kehtivuse ajal ja 01.07.2010.a. tuleb hagejaks lugeda MMP, kelle õiguste ja huvide kaitseks oli hagi esitatud. Kuni 30.06.2010.
alusel on vanem kohustatud ülal pidama oma alaealist last ( sama kehtiva PKS § -des 96 ja 97 p 1) ja § 61 sätestab, et kui vanem ei täida ülalpidamiskohustust, mõistab kohus teise vanema nõudel temalt välja elatise lapsele nõude esitanud vanema kasuks ning elatis lapsele määratakse kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadusest. Alates 01.07.2010.a kehtiva PKS § 99 kohaselt määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestatakse õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi. PKS § 102 tulenevalt arvestatakse seejuures kohustatud isiku varalise seisundiga, nii et kohustatud isik peab kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja laste ülalpidamiseks ühetaoliselt. Eeltoodust tulenevalt mõistab kohus PKS § 61 lg 1 järgi välja üksnes siis, kui vanem ei täida lapse ülalpidamise kohustust. Riigikohus on leidnud, et elatisehagi rahuldamiseks tuleb tuvastada kohustatud isiku ülalpidamise kohustuse rikkumine, mis võib seisneda esmajoones ülalpidamise ebapiisavas või ebaregulaarses andmises ( Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-108-07). 7 Nähtuvalt XXX.a sündinud MMP sünnitunnistusest on tema emana sünniakti kantud HHK ja isana EP. Vaidlust lapse põlvnemise osas ei ole ja vanematel kohustus ülal pidada oma alaealist last. Vaidlus puudub selles, et kostja on lapse ülalpidamises osalenud ja maksud elatist. Hageja väidete kohaselt on kostja rikkunud lapse ülalpidamiskohustust, kuna ta on maksnud elatist ebaregulaarselt ja mittepiisavas suuruses. Kostja on nõustunud elatise väljamõistmisega ning palunud määrata elatise suuruseks 2300 krooni. Sellega on kostja omaks võtnud lapse ülalpidamiskohustuse rikkumise. Seega puudub vaidlus ka selles, et kostja on rikkunud lapse ülalpidamiskohustust. Elatise määramisel tuleb lähtuda nii kuni 01.07.2010.
Vaidlus puudub pooltel selles, et kuus kulub lapse toidule 1500 krooni, riietele ja jalatsitele 500 krooni, tervishoiuga seotud kulud on 200 krooni, sidekulud ( telefon, internet) on 160 krooni ning lasteaiakulud, mil laps käis lasteaias, olid 650 krooni. Kokku kulud 3010 krooni. Hageja arvestuste kohaselt on lapse eluasemekulud 2300 krooni, millest ca 500 krooni on kommunaalkulud, 500 krooni elektrienergia eest ja 1/3 ca 3800 krooni suurusest eluasemelaenumaksest. Kostja hinnangul on lapse eluasemekulud summas 2300 krooni ülepaisutatud ja mõistlik oleks 700 krooni. Hageja poolt igakuiselt tasutavat eluasemelaenu ( 2009.a kuumakse 3802 krooni, 2011.a 249,62 eurot ( II kd, tl 50, 62) lapse osa 1/3 e 1267 krooni, 83,20 eurot ) ei pea kostja lapse eluaseme kuluks. Kohtu hinnangul ei ole lapse vanema eluasemelaen lapse ülalpidamiskulu ja hageja poolt tasutavat laenumakset ei saa arvestada lapse igapäevaste vajaduste rahuldamise hulka. Kohus peab põhjendatuks ja mõistlikuks arvestada eluasemekuluna kuni 30.06.2010.a 1000 krooni ja alates 01.07.2010.a. 1200 krooni kommunaalkulude, elektri ja elamispinna kasutamise eest, kuna elektrihind on üldteadaolevalt tõusnud ja kuna korterit köetakse elektriga, suurenevad ka elektrienergia tarbimisega seotud kulud. Vaidlus on pooltel ka lapse hügieenile ja vaba ajale tehtavate kulutuste osas. Hageja arvestuste kohaselt kulub lapse hügieeni- ja majapidamistarvetele ning juuksurile kuus 300 krooni. Kohus peab nimetatud kulu mõistlikuks ja põhjendatuks, kuna hageja on pidanud arvestuste tegemisel silmas lisaks kuludele juuksurile ja isiklikele hügieenitarvetele ka kulutusi voodipesule ja käterätikutele, pesuvahenditele ning riiete hooldamisega. Vaba aja veetmisega seonduvad kulud 500 krooni ulatuses peab kohus samuti põhjendatuks, kuna hageja selgituste kohaselt hõlmavad need kulud teatri- ja kinokülastusi, spordivahendite muretsemist ja spordiga seotud kulutusi. Lapse arenguks on need kulutused vajalikud. Hagi menetlemise ajal on saanud MM kooliealiseks ja hageja väidetel alates 01.09.2011.a on kulu lasteaia ja eelkooliga ära langenud ning see summa ( 650 krooni lasteaiakulu + 800 krooni eelkoolikulu) 1450 krooni on asendunud koolikuludega, mis on tegelikult lapse vajadusi silmas pidades suuremad, kuid hageja ei pidanud vajalikuks seda kulu suurendada. Kostja pidas eelkooliga seotud kulu ajutiseks ja ülemäära suureks ning põhjendamatuks, samuti ei nõustunud ta ka kulutuste suurenemisega seoses lapse koolikohustuse täitmisega, sest kooli minnes jäävad ära mitmed lasteaiaga seotud kulud. Kostja ei nõustunud ka lapse huviringiga ( kunstiring) seotud kuluga 200 krooni. Kohtu hinnangul ei ole hageja poolt välja toodud eelkoolikulu lapse igapäevaste vajaduste rahuldamise ja tema arenguks jaoks hädavajalik. Laps käis lasteaias ja lasteaias toimub õppekavade alusel kooliks ettevalmistus kõigile lastele, mistõttu täiendavat eelkooli kulu ei saa pidada lapse ülalpidamiskulude hulka kuuluvaks vajalikuks kuluks. Kuna laps käis eelkoolis isaga kooskõlastamata ja ema kandis eelkooliga kaasneva kulu, peab kohus põhjendatuks jätta see kantud kulu osaliselt ka 8 isa kanda, sest kulutus tehti lapse huvides tema kooliks ettevalmistamisel. Lapse huviringiga seotud kulu 200 krooni ei pea kohus põhjendatuks, kuna kohtule ei ole esitatud tõendit, et laps käib tasulises kunstiringis ja selle eest tuleb igakuiselt tasuda 200 krooni. Kohus nõustub hageja väitega selles, et lapse kooliga seonduvad kulud on suuremad kui lapse lasteaiaga seotud kulud. Arvesse võttes, et seoses kooliga lisanduvad lapsel kulud õppevahenditele, transpordile, sidele ( mobiiltelefon), kooli tasulistele huvialaringidele, igapäevasele taskurahale, kooli ühisüritustest ja ekskursioonidest osavõtule, klassikaaslaste sünnipäevadele, peab kohus põhjendatuks kooliga seonduvaid kulusid igakuiselt 900 krooni ulatuses, kuid mitte hageja poolt märgitud 1450 krooni suuruses summas. Lisaks lapse vajadustele tuleb elatise määramisel kuni 01.07.2010.
lg 2 järgi lähtuda kummagi vanema varalisest seisundist ja kummagi vanema kanda jätta selline osa lapse vajaduste rahuldamiseks, mis vastab vanema varalisest seisundist tulenevale võimalusele ülalpidamist anda. Seejuures ei või panna vanemat olukorda, kus tal ei ole võimalik säilitada enda minimaalselt vajalikku elustandardit ega toime tulla riigi abita. Samuti tuleb elatise väljamõistmisel arvestada, et kohustatud isiku teised ülalpeetavad lapsed ei osutuks vähem kindlustatuks. Kehtiv PKS ei näe ette arvestada vanemate varalist seisundit ülalpidamise suuruse määramisel, küll aga näeb PKS § 102 lg 2 ette, et vanem, kui ta on olukorras, milles ta ei ole oma muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma lapsele ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Hagi esitamisel lapse ema töötas ja tema keskmiseks igakuiseks netotöötasuks oli lähtuvalt töötasutasutõendist 99266:12=8272,16 krooni e 528,68 eurot ( I kd tl 61). 31.07.2011.a lõpetati hagejaga sõlmitud tähtajaline tööleping rahvusooperis , tema lepingujärgne töötasu oli 11 500 krooni ( II kd, tl 17, 18). Hageja sai palka ka SOK r.y. 896.87 eurot ( I kd tl 148), igakuuliselt 74,73 eurot. Nimetatud töö SO oli hageja väidetel hooajaline ja pikaajaline leping puudus. 15.09.2011.a toimunud kohtuistungil antud seletuse kohaselt töötab hageja nüüd uues kohas teenindajana kolmveerand koormusega. Tõendit saadava töötasu kohta ta kohtule esitanud ei ole. Hageja igakuuliste sissetulekute hulka kuulub veel ka igakuuliselt saadav toetus 2 lapsele 600 krooni e 38,34 eurot ( I kd tl 62). Hagejal on sõlmitud laenuleping Sampo Pangaga ja tema igakuine laenu tagasimakse 06.03.2011.a seisuga on 249,62 eurot ( II kd tl 62). Hageja vältimatuteks püsikuludeks on tema arvestuste kohaselt igakuuliselt kulud eluasemele ca 88,88 eurot e 1390,67 krooni, elektrile ca 213,47 eurot e 3340,08 krooni, interneti, telefoni ja digi TV kasutamise kulu 32,25 eurot 504,60 krooni, lisaks endaga seotud kulud elementaarsetele majapidamiskuludele, enda hügieenile, ravimitele, transpordile, riietele ja jalatsitele, kulud laste ülalpidamisele ja söögile. Hageja ülalpidamisel on kaks last, poolte ühine laps MM ja 03.08.1998.a sündinud MM , kelle isa maksab igakuuliselt lapse ülalpidamiseks 6000 krooni ( I kd tl 151-152). MM i igakuiste vajaduste ja tema ülalpidamiseks hädavajalike kulude kohta kohtule arvestusi ega tõendeid esitatud ei ole, küll võimaldab aga isa poolt makstav elatusraha suurus kohtul järeldada, et ema osa MM i ülalpidamiseks on tunduvalt väiksem kui MM osas ning ta saab lähtuvalt oma varalisest seisundist panustada rohkem poolte ühise lapse ülalpidamisse ning käsutada olemaolevaid vahendeid enda ja poolte ühise lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Kostja keskmine kuue kuu brutotöötasu oli 77290:6= 12 881 krooni, netotöötasu 62182:6=10363,66 krooni ( I kd tl 17). Kostja poolt esitatud andmetest tema vara ja majandusliku seisundi kohta nähtub, et krediidiasutuste ees tal laenukohustust ei ole, küll 9 oli tal aga kuni 02.1011.a telefoni järelmaks 300 krooni kuus. Talle kuulub 2 sõidukit koguväärtusega 32 000 krooni (I kd tl 13). Käesoleval ajal kostja töötab, 15.09.2011.a toimunud kohtuistungil väidetu kohaselt on tal uus töökoht, kus tema palk hakkab olema umbes 10 000 krooni e 639,15 eurot. Tõendit uue töökoha ega töötasu suuruse kohta ta kohtule esitanud ei ole. Kostja ja temaga koos elavate perekonnaliikmete vältimatud püsikulutused igakuuliselt kostja poolt esitatud andmete kohaselt ( I kd tl 13-14) on eluasemekulud 2500 krooni, kulutused toidule 1700 krooni, transpordikulud 700 krooni, sidekulud 699 krooni, kulud tervishoiule ja hügieenile 100 krooni, kulud kostja esmatarbekaupadele 300 krooni ja igakuulised laste ülalpidamistoetused poolte ühisele lapsele summas 2300 krooni ja OOP 2300 krooni. OOP igakuuliste hädavajalike ülalpidamiskulude kohta ei ole kostja poolt arvestust esitatud, samuti ei ole esitatud tõendeid ema poolt lapse ülalpidamiseks tehtavate kulutuste kohta. Kuna kostjal maksab OO ülalpidamiseks igakuiselt 2300 krooni, siis võimaldab tema varaline seis maksta poolte ühise lapse MM ülalpidamiseks enam kui 2300 krooni kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. Kostja väide selles, et MM on tema juures kolmandiku kuust ja on tema ülalpidamisel ning hageja ei kanna sel perioodil lapse ülalpidamisekulusid, ei ole tõendamist leidnud. Kostja ei ole tõendatud, millised perioodid on laps olnud tema juures ja millised on olnud sel ajal tema poolt lapse vajaduste rahuldamiseks tehtud kulutused. Hinnates lapse vajalike vajaduste rahuldamiseks arvestatud kulutusi ja kummagi vanema varalisest seisundist tulenevale võimalusele ülalpidamist anda, asub kohus seisukohale, et MM ülalpidamiseks vajalikud kulud tulevad jätta vanemate kanda võrdsetes osades. Selline ülalpidamiskohustuse jaotus ja 2500 krooni suuruse elatise andmine lapsele vastab vanema varalisest seisundist tulenevale võimalusele ega sea kohustatud isiku teist ülalpeetavat last olukorda, kus ta oleks vähem kindlustatud. Lapse ülalpidamise ja eluvajaduste tagamise kohustusest tuleneb vanema kohustus hankida endale ise sobib sissetulekuallikas, kasutades selleks vajalikul määral ära oma haridust ja muid eeldusi, ning kasutada oma sissetulekuid ja vara ulatuses, mis võimaldab ülalpidamise kohustust piisavalt ja regulaarselt täita. Vanemal lasub vastutus selle eest, et lapsele oleks tagatud kõik eluks ja arenguks vajalik. Elatise suuruse kindlaks määramisel tuleb arvestada ka seda, et füüsiline isik, kes saab kohtuotsuse alusel kuni 01.07.2010.
järgi elatist, maksab elatiselt tulumaksuseaduse § 12 lg 1 p 7 ja § 19 lg 1 kohaselt tulumaksu. Tulenevalt sellest on lapse ema kohustatud elatiselt tasuma tulumaksu 21% kuni 30.06.2010.a. Elatis perioodi 25.01.2010.a kuni 30.06.2010.a. eest tuleb välja mõista ema kasuks koos tulumaksuga. Selle perioodi põhjendatud ja vajalikud kulud kohtu hinnangul lapsele on toidukulud 1500 krooni, riietele ja jalatsitele 500 krooni, tervishoiukulud 200 krooni, eluasemele ilma eluasemelaenuta 1000 krooni, sidekulud 160 krooni ja lasteaiakulud 650 krooni, hügieenile ja majapidamistarvetele 300 krooni ja vaba aja veetmisega seotud kulud 500 krooni – kokku kulud 4810 krooni. Riigi poolt makstav lapsetoetus oli 300 krooni ja vanemate kanda jääb 4510 krooni, millest kummagi lapsevanema osa oli 2255 krooni. Tulumaks sellelt summalt on 473.55 krooni. Seega kuulub kostjalt nimetatud perioodi eest väljamõistmisele elatis 2728,55 krooni, so 174.39 eurot lapse ema kasuks. Alates 01.07.2010.a. tuleb elatis välja mõista lapse kasuks ilma tulumaksu arvestamata. Võttes arvesse lapse ülalpidamiskulude suurenemist seoses eluasemekulude (+ 200 krooni) ja kantud eelkooli ja täiendavate koolikuludega ( lasteaiakulud + 250 krooni) 10 ülalpidamiseks vajalikku 5260 krooni ning riigi poolt makstavat lapsetoetust 300 krooni, tuleb vanematel kanda lapse ülalpidamiskulud summas 4960 krooni, sellest kummalgi vanemal 2480 krooni. so 158,50 eurot. Alates 01.07.2010.a peab kohus põhjendatuks kostjalt välja mõista lapse kasuks elatis summas 160 eurot. 160 euro suurust elatist oli kostja nõus maksma ka kompromissi sõlmimisel ( II kd tl 39). TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seega tuleb kohtukulud jätta kostja kanda. Kohtuotsuses on kulud ja arvestused tehtud enamuses kroonides, menetlusdokumentides on kulud ja arvestused tehtud samuti kroonides. Kohtunik Katrin Saar kuna
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.