RS) § 15 lg 4 kohaselt ei või isikut, kes kasutas enne
) § 325 lg-s 2 nimetatud andmed. Ülesütlemise alusena on välja toodud kaitseväe logistikakeskuse ülema 29. septembri 2005 käskkiri nr 363 ja
Tähtajatu üürilepingu korralisel ülesütlemisel ei ole vaja välja tuua 2 Tsiviilasi nr 2-09-32027 ülesütlemise üürnikust tulenevat põhjust, nagu seda on vaja teha üürilepingu erakorralisel ülesütlemisel. Kohatud on kostja väited selle kohta, et tal pole juriidilist haridust ning seetõttu ei saanud ta aru üürilepingu lõpetamise põhjusest. Seadused ja õiguskord laiemalt ei ole täitmiseks mõeldud ainult juriidilise haridusega isikutele, vaid kogu ühiskonnale. Ülesütlemisavalduses on selgelt mainitud seaduse nimetus, mitte selle lühend, ning konkreetne säte, seega oli kostjal mõistlik võimalus aru saada lepingu lõpetamise alusest. Kostja on ülesütlemisavalduse kätte saanud. Seega on täidetud kõik ülesütlemise vormilised nõuded. Pooled ei ole üürilepingus piiranud lepingu korralise ülesütlemise aluseid üksnes üürniku surmaga. ES § 60 lg 4 p 1 tõlgendamisel tuleb lähtuda tegelikult töötatud aastatest, mitte tööstaažist. Kostja ei olnud 1. juuli 2002 seisuga töötanud hageja juures üle kümne aasta. Seega ei kohaldunud tema suhtes ES § 60 lg 4 p 1. Apellatsioonkaebus Kostjad paluvad apellatsioonkaebuses maakohtu otsus tühistada ning uue otsusega jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Maakohus on tõlgendanud vääralt
lg 2 p 3 ning asunud seetõttu ebaõigele seisukohale, et hageja poolt 27.06.2008 kostjale esitatud üürilepingu ülesütlemise avaldus vastab kõigile
lg-s 2 sätestatud nõuetele.
lg 2 p 3 kohaselt peab ülesütlemisavalduses olema välja toodud ka ülesütlemise alus. Üürilepingu ülesütlemise avalduses on ülesütlemise alusena viidatud vaid
Seega ja lähtudes Riigikohtu lahendist 3-2-1-128-06 tuleb asuda seisukohale, et vaidlusaluses üürilepingu ülesütlemise avalduses ei ole nõuetekohaselt välja toodud ülesütlemise alust, mistõttu ei ole ülesütlemisavaldus kehtiv. Kuivõrd ülesütlemisavaldus ei vasta seaduses sätestatud vorminõuetele, on ülesütlemisavaldus tühine ega too endaga kaasa õiguslikke tagajärgi, mistõttu tuleb asuda seisukohale, et poolte vahel sõlmitud üürileping on kehtiv ja seega puudub alus kohustada kostjaid eluruumi vabastama ja tagastama. Maakohus on asunud ebaõigele järeldusele, et pooled ei ole üürilepingus piiranud üürilepingu korralist ülesütlemist ainuüksi üürniku surmaga ning et üürilepingus sätestamata olukordades tuleb lähtuda seadusest. Maakohus on jätnud arvestamata
§-s 275 sätestatu. Kuigi
ei sätesta tähtajatu üürilepingu korralisele ülesütlemisele mingeid piiranguid peale
§-s 312 sätestatud tähtaegade, ei välista see üürilepingu korralise ülesütlemise piiramist poolte vahel sõlmitava üürilepinguga.
kohaselt on tühine vaid eluruumi üürilepingus lepingupoolte õiguste ja kohustuste ning vastutuse osas seadusega sätestatust üürniku kahjuks kõrvalekalduv kokkulepe. Antud juhul aga on üürilepingu korralist ülesütlemist piirav lepingu punkt üürnikule kui üürisuhte nõrgemale poolele kasulikum seaduses sätestatust ega ole seetõttu käsitletav üürnikule kahjuliku kokkuleppena. Lepingu p 2.7 sätestab selgelt, et leping lõppeb p-s 6 ettenähtud juhtudel. Lepingu p 6.10 kohaselt on üürileandjal õigus leping korraliselt üles öelda üürniku surma korral. Kõik ülejäänud üürilepingu p-s 6 sätestatud ja üürilepingu lõppemist või lõpetamist sätestavad alused on seotud lepingust taganemisega ja erakorralise ülesütlemisega. Seega tuleb asuda seisukohale, et üürilepingu saab korraliselt üles öelda üksnes üürniku surma korral ning kuivõrd nimetatud alust ülesütlemiseks ei esine, ei saa üürileandja üürilepingut ülesse öelda. Kuivõrd üürilepingu ülesütlemiseks puudub alus, siis ei ole ülesütlemisavaldus kehtiv isegi juhul kui asuda seisukohale, et
Maakohus ei põhjendanud, miks ta leiab, et kostja suhtes ei kuulu kohaldamisele ES § 60 lg 4 p
RS § 15 lg-le 4 ja ES § 60 lg 4 p-le 1, ei võtnud ringkonnakohus seisukohta kostjate üürilepingu ülesütlemisega seotud vastuväidete kohta. Asja uuel läbivaatamisel tuleb ringkonnakohtul võtta seisukoht kostjate ülejäänud vastuväidete kohta ning selle põhjal otsustada, kas hagi tuleb rahuldada. Ringkonnakohtu otsuse põhjendused Ringkonnakohus, tutvunud apellatsioonkaebusega ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohtu otsus on vaidlustatud osas seaduslik ja põhjendatud ning apellatsioonkaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks (TsMS § 657 lg 1 p 1). Apellatsioonkaebus ei kuulu rahuldamisele. Riigikohtu otsuses esitatud seisukohad õigusnormi tõlgendamisel ja kohaldamisel on sama asja uuesti läbivaatavale kohtule kohustuslikud. Riigikohus on oma otsuses käesolevas tsiviilasjas selgitanud, et ES § 60 lg 4 p 1 kohaldamisel tuleb lähtuda tööandja juures töötatud ajast ja mitte teenistusstaažist. Pooled ei vaielnud, et Ainar Lukas ei olnud 01.07.2002 hageja juures töötanud kümmet aastat ja seega ei välista
RS § 15 lg 4 ja ES § 60 lg 4 p 1 hageja nõude rahuldamist. Põhjendatud ei ole apellatsioonkaebuse väide, et hageja 27.06.2008 üürilepingu ülesütlemise avaldus vastas vorminõuetele, kuna selles puudus
Üürilepingu ülesütlemise vorminõuete järgimiseks on vajalik nimetatud normi kohaselt ülesütlemise õigusliku aluse olemasolu. Kuigi õigusliku aluse osas konkreetsele normile viitama ei pea (vt Riigikohtu lahend 3-2-1-128-06), tuleb viidata ülesütlemist tinginud elulistele asjaoludele. Apellant heidab hagejale ette seda, et hageja on viidanud
lg-le 1, kuid pole esile toonud ühtegi faktilist alust.
lg 1 kohaselt võivad lepingupooled tähtajatu üürilepingu käesoleva seaduse §-s 312 sätestatud tähtaegadest kinni pidades üles öelda. Kui lepingupooled on kokku leppinud pikemas ülesütlemistähtajas, tuleb järgida seda tähtaega. Ringkonnakohtu hinnangul piisas tähtajatu üürilepingu korraliseks ülesütlemiseks viitamisest
lg-le 1, kuna tsiviilkäibes osaleja saab mõistliku pingutusega tutvuda selle normi sisuga. Nimetatud normi alusel tähtajatu üürilepingu ülesütlemiseks ei ole vajalik täiendav alus. Teine lepingupool võib lepingu igal ajal üles ütelda. Maakohtu viide õigusliku aluse osas kaitseväe logistikakeskuse ülema käskkirjale 29.septembrist 2005 nr 363 ei ilmselt asjakohane, kuna käskkiri sätestab ilmselt volituse andmise ülesütlemisavalduse allkirjastanud isikule, kuid nimetatu ei muuda kohtuotsust ebaõigeks.
on dispositiivne, kuid seda üksnes märgitud ülesütlemistähtaegade suhtes, kusjuures üürniku kahjuks ei saa nendest kõrvale kalduda (
). Põhjendatud ei ole 4 Tsiviilasi nr 2-09-32027 apellatsioonkaebuse väide, et pooled leppisid kokku selles, et tähtajatu üürilepingu võis korraliselt üles öelda üksnes üürniku surma korral. Lepingu p 6.1 kohaselt lõpeb üürileping poolte kokkuleppel, lepingust taganemisega, lepingu ülesütlemisega või muudel lepingus ettenähtud juhtudel. Lepingu p 6.4 esimese lause kohaselt võib lepingu üles öelda korraliselt või erakorraliselt. Lepingu p 6.10 kohaselt on üürileandjal õigus leping korraliselt üles öelda üürniku surma korral. Lepingu tõlgendamisel selle sätete koostoimes ei saa teha järeldust, et üürileandjal oli õigus leping üles öelda ainult üürniku surma korral ja lepinguga on välistatud üleüldse
Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohtadega üürilepingu ülesütlemise võimalikkuse osas ning ei pea TsMS § 654 lg-s 6 sätestatust tulenevalt vajalikuks esimese astme kohtu otsuse põhjendusi korrata. TsMS § 165 lg-te 2 ja 3, § 171 lg 1 ja § 173 lg 1 alusel ja arvestades asjaoluga, et A.Lukas on üürnik ja teised solidaarvõlgnikest kaaskostjad tema perekonnaliikmed, jäävad nii esimese kui teise astme menetluskulud A.Lukase kanda. Kohus selgitab, et TsMS § 174 lg 1 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 2 kohaselt hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega. Reet Allikvere Ele Liiv Iko Nõmm 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.