). Deliktivastutuse puhul jaguneb tõendamiskoormis järgmiselt: hageja peab tõendama objektiivse teokoosseisu ja õigusvastasuse eeldused, kostja aga peab vastutusest vabanemiseks tõendama kas mõne õigusvastasust välistava asjaolu esinemise või süü puudumise (
a kohtuotsus tsiviilasjas nr 32-1-53-06, p.12). Kostja arvab, et hageja 1 ei tõendanud, et talle tekitatud mittevaraline kahju suurusega 1000 krooni, kuna hageja 1 ei esitanud kohtule tõendeid moraalse piinade kohta. Kostja arvab, et hageja 1 ka ei tõendanud, et talle on tekitatud varaline kahju suurusega 15 399 krooni. Hageja 1 on esitanud küll sõiduki Kia Picanto (reg.nr XXX) remondi esialgse väärtuse akt, kuid see ei tõenda varalise kahju suurust. Lähtudes nimetatud akti pealkirjast. Selles aktis on kindlaks määratud remonditööde esialgne väärtus, mis ei ole lõplik väärtus. Analüüsides ülalnimetatud aktis kirjeldatud tööd ja varuosad, kostja teeb järeldust, et tegemist on sõiduki 4
Kostja arvab, et hageja 1 ei tõendanud varalise kahju suurus. Võttes arvesse, et kostjale ei ole teadlik sõidukikatuse seisund enne lumi kukkumist 27.02.2010.a hoone aadressil Kiriku 6, Narva, katuselt, kostja märgib, et hageja 1 peab tõendama, et tegemist on sõiduki remondiga, mis on vajalik seoses nimelt lumi kukkumisega 27.02.2010.a hoone aadressil Kiriku 6, Narva, katuselt. Esitatud tõenditest ei tulene, et eelkalkulatsioon on koostatud seoses remonditöödega, mis oli vajalikud sõiduki parandamiseks seoses lumi kukkumisega 27.02.2010.a. Kostja arvab, et hageja 2 ei tõendanud, et talle tekitatud mittevaraline kahju suurusega 1000 krooni, kuna hageja 2 ei esitanud kohtule tõendeid moraalse piinade kohta. Kostja arvab, et hageja 2 ei tõendanud, et talle üldse tekitatud varaline kahju. Lähtudes hageja 2 esitatud sõiduki Opel Corsa (reg.nr 076MGO) registreerimistunnistusest, selle sõiduki omanik on AS Hansa Liising Eesti, aga hageja 2 on selle sõiduki kasutaja. Järelikult, kui varaline kahju tekkis, siis kahju on tekkis selle sõiduki omanikul. Asjaolud, et hageja 2 maksis mingi omavastutuse summa suurusega 3000 krooni, siis kostja arvamusel see ei saa hinnata varalise kahjuna, kuna tegemist võib olla varakindlustuslepingu kokkuleppega ja selle kokkuleppe sõlmimise eelduseks võiks olla hageja 2 vabatahtlik tahteavaldus. Kui kohus leiab, et hagejale 2 on siiski tekitatud varaline kahju seoses omavastutuse summa maksmisega, siis kostja arvab, et hageja 2 ei tõendanud, et talle on tekitatud varaline kahju suurusega 3000 krooni. Hageja 2 on esitanud küll Ascar Auto AS arve nr 1012021 omavastutuse summa suurusega 3000 krooni tasumise kohta Opel (reg.nr XXX) suhtes, kuid sellest arvest ei tulene, et hagejal 2 ülalnimetatud sõiduki suhtes oli sõlmitud varakindlustusleping (nn KASKOkindlustus) ja tegemist on omavastutusmakse tasumisega seoses sõiduki remondiga, mis oli vajalik seoses lumi kukkumisega 27.02.2010.a hoone aadressil Kiriku 6, Narva, katuselt. Selle peale sellest arvest ei ole nähtav, millised remonditööd oli tehtud sõidukile ja seetõttu ei saa kindlaks määrata, et tegemist on remonditöödega, mis olid vajalikud sõiduki taastamiseks pärast lumi kukkumisest 27.02.2010.a hoone aadressil Kiriku 6, Narva, katuselt. Teiseks kostja eeldab, et hagejad põhjendavad oma nõuded
Kostja arvab, et
ei ole kohaldatav antud vaidluses.
kohaselt, ehitisealuse maa omanik või isik, kellel on muu asjaõigus, mille alusel ehitis on püstitatud, vastutab ehitise kokkuvarisemise tõttu, ehitiselt selle osade, jääpurikate või muu sellise eraldumise ja allalangemise tõttu tekkinud kahju eest, välja arvatud juhul, kui ta tõendab, et kahju põhjustas vääramatu jõud või kannatanu tegevus. Antud juhul kostja on hoone aadressil Kiriku 6, Narva, ehitisaluse maa omanik. Selles vaidlust ei ole. Vaidlus on selles, kes ja mille alusel peab varaline kahju hüvitama.
ptk., §§ 1043-1067) alajaotuses „vastutus suurema ohu allikaga tekitatud kahju eest“ (2. jagu, §§ 1056-1060). Järelikult,
tuleb tõlgendada seoses
§-ga 1056, mis sätestab üldised alused vastutuseks suurema ohu allikaga tekitatud kahju eest.
lg.1 kohaselt, kahju põhjustamise korral eriti ohtlikule asjale või tegevusele iseloomuliku ohu tagajärjel vastutab kahju tekitamise eest, sõltumata oma süüst, ohu allikat valitsenud isik. Suurema ohu allikat valitsenud isik vastutab kannatanu surma põhjustamise, talle kehavigastuse või tervisekahjustuse tekitamise või tema asja kahjustamise eest, kui seadusest ei tulene teisiti.
§-dest 1056 ja 5
kohaldatakse ehitise, kui suurema ohutuse allika, omaniku suhtes, kes valitseb selle ehitise üle. Järelikult, ehitiselt jääpurikate või muu sellise (antud juhul lumi) eraldumise ja allalangemise tõttu tekkinud kahju eest vastutab ehitisealuse maa omanik ainult juhul, kui ta on ehitise vahetuja otsene valitseja. Antud juhul kostja on küll hoone aadressil Kiriku 6, Narva, ehitisealuse maa omanik, kuid ta ei ole selle hoone ja ehitisealuse maa valitseja. Kogu hoone aadressil Kiriku 6, Narva, ja selle hoone ehitisealune maa on andnud rendile AS-le ERAHARIDUSKESKUS, kes tegutseb selles hoones ja ehitisealusel maal Mainori Kõrgkooli Narva õppekeskusena. Sellest tuleneb, et kostjal ei ole tegelikku võimu asja (hoone ja ehitusealune maa aadressil Kiriku 6, Narva) üle ja seetõttu üürilepingu kehtivuse ajal kostja ei ole ja ei saa olla hoone ja ehitusealuse maa valitsejat. Ülalnimetatud vastuväidete kinnitamiseks kostja esitab kohtule 21.11.2006.a üürileping, mille alusel kostja kavatseb tõendada, et ta ei ole hoone ja ehitusaluse maa aadressil Kiriku 6, Narva, valitseja, ja seetõttu lähtudes
lg l sätestatust tema juurde ei saa kohaldada
. Eesti Vabariigis kujundatud kohtupraktika
kohaldamise kohta, peamiselt reguleerib vaidlused, mis puudutavad kahju hüvitamist, mis tekib jääpurikate ja lumi elumajadel eraldumise ja allalangemise tõttu. Sellistes elumajades, mis on korterelamud, hooned ja ehitisalused maad on peamiselt korteriomanike nii omandis kui ka valduses ja kasutuses, kuna korteriomanikud (elumaja kaasomanikud) pidevalt kasutatavad elumajad elamiseks. Antud vaidluses tegemist on asjaoludega, mille kohaselt omanik ei valitse hoonet ja ehitisalust maad. Seetõttu tsiviilasja lahendamisel peab kohus kontrollima, kas kahju hüvitamise nõuet on esitatud õige kostja vastu ja kas kahju hüvitamise nõude rahuldamiseks on vaja kasutada mõned muud õiguslikud alused näiteks,
, mille kohaselt hoone ja ehitusaluse maa valdaja peab hüvitama kahju, kui ta on süüdi kahju tekitamises õigusaktide rikkumise tõttu. Kostja veel kord pakub hagejatele kaaluda võimalust esitada hagi õige kostja, s.o. hoone aadressil Kiriku 6, Narva, valdaja vastu. Kui kohus otsuse tegemisel leiab, et kostja siiski peab hüvitama varaline kahju hagejatele, siis kostja palub kohtul võtta arvesse, et hagejad ise on süüdi kahju tekkimises ja kahju põhjustas ja hagejate tegevus. Riigikohus leidis oma lahendis nr 3-2-1-64-06, et kannatanu tegevus kui
kohaldamist välistav asjaolu tähendab loogiliselt võttes kannatanu tahtlikku enesekahjustamist, sest üksnes selline kannatanu tegevus välistab ehitisele kui suurema ohu allikale iseloomuliku ohu realiseerumise. Küll üksnes kannatanu hooletus (sh raske hooletus) talle kahju tekkimises ei välista kolleegiumi arvates kahjustaja vastutust
alusel, kuid võib kannatanu hooletus anda alust vähendada kahjuhüvitist
Antud juhul hagejatel kahju tekkimise põhjuseks oli lumi eraldumine ja allalangemine hagejate sõidukitele. Hoonel aadressil Kiriku 6, Narva, on viilkatus. See on nähtav hagejate poolt esitatud fotopiltidelt. Mõistlik inimene pidi ette nägema, et viilkatusel olev lumi, mis koguneb lumerikas talve kestel, võib igal ajal alla kukkuda, mistõttu oleks pidanud oma sõiduauto ümber parkima. Antud juhul hagejad ei tegutsenud kui mõistlikud inimesed vaatamata sellele, et nad pidi ette nägema lumi allakukkumise võimalust. Nimetatud põhjusel tuleb vähendada väljamõistetava kahju hüvitist 50% võrra
Kuna kostja arvab, et hagi tuleb jätta rahuldamata, siis kostja palub kohtul panna menetluskulud hagejatele kanda. Kui kohus rahuldab hagi osaliselt, siis kostja arvates menetluskulud tuleb jäta täielikult poolte endi kanda lähtudes TsMS § 163 lg l. 6
lg 3 ja § 132 lg 3 järgi otsene varaline kahju hõlmab eelkõige, muuhulgas, mõistlikud kulud kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks ja hüvitise saamiseks, muu hulgas kahju kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks. Antud juhul tegemist on asja (sõiduki) remondile mõistlike kuludega. Vastavalt
lg 1 p 3 kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kahju hüvitamist. Eeltoodust tulenevalt, juhindudes
lg 1 p 3 palutakse välja mõista kostjalt hageja Natalia Niženskaja kasuks 984,18 eurot (15 399 EEK) varalise kahju hüvitamise katteks; välja mõista kostjalt hageja Aleksei Norden kasuks 191,73 eurot (3000 EEK) varalise kahju hüvitamise katteks; välja mõista kostjalt hagejate menetluskulud antud asjas. KOHTUISTUNG Kohtuistungil jäid pooled oma nõuete, vastuväidete ja nende põhjenduste juurde. Hagejad loobusid sõnaselgelt oma nõudest mõista kostjalt välja mittevaraline kahju ja kostja nõustus sellega. Pooled kinnitasid kohtule, et hagist loobumise õiguslikud tagajärjed on neile arusaadavad. Hageja N. Niženskaja seletas, et tema sõiduauto ei ole siiamaani remonditud, ta sõidab autoga, millel on katus katki. Hageja A. Norden seletas, et tema auto on remonditud. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUS Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 428 lg 1 p 3 lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud. TsMS § 429 lg 1 kohaselt võib hageja hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Sama paragrahvi lg 2 esimese lause kohaselt kui hageja loobub hagist kohtuistungil, hagist loobumine protokollitakse. Hagejate hagist loobumise on protokollitud. Menetlusosalised kinnitasid, et menetluse lõpetamise tagajärjed seoses hagist osaliselt loobumisega on neile arusaadavad. Vastavalt TsMS §-le 432 kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus leiab, et hagist osaliselt loobumine ei ole seadusega vastuolus ega riku avalikku huvi. Kohus võtab hagist loobumise mittevaralise kahju hüvitamise osas vastu ja lõpetab asjas menetluse antud nõude osas. TsMS § 436 lg 4 kohaselt kohus ei ole otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega. Kohus, tutvunud toimiku kirjalike materjalidega, hinnanud TsMS § 232 lg-st 1 tulenevalt tsiviilasjas esitatud tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt nende kogumis leiab oma siseveendumuse kohaselt, et hagi varalise kahju hüvitamise osas on põhjendatud ja kuulub seega rahuldamisele täies ulatuses. 8
) § 1053 kohaselt teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele.
lg 1 p-st 5 tuleneb, et kahju tekitamine on õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati kannatanu omandi või sellega sarnase õiguse või valduse rikkumisega. Tulenevalt
lg-st 1 kahju põhjustamise korral eriti ohtlikule asjale või tegevusele iseloomuliku ohu tagajärjel vastutab kahju tekitamise eest, sõltumata oma süüst, ohu allikat valitsenud isik. Suurema ohu allikat valitsenud isik vastutab kannatanu surma põhjustamise, talle kehavigastuse või tervisekahjustuse tekitamise või tema asja kahjustamise eest, kui seadusest ei tulene teisiti. Vastavalt
ehitisealuse maa omanik või isik, kellel on muu asjaõigus, mille alusel ehitis on püstitatud, vastutab ehitise kokkuvarisemise tõttu, ehitiselt selle osade, jääpurikate või muu sellise eraldumise ja allalangemise tõttu tekkinud kahju eest, välja arvatud juhul, kui ta tõendab, et kahju põhjustas vääramatu jõud või kannatanu tegevus. Esmalt kontrollib kohus kas hagejatele oli tekitatud kahju ja kui, siis mis suuruses. Kohtule hagejate poolt esitatud fotodelt (tl 102) on näha, et A. Nordeni vastutavas kasutuses (tl 5) oleva sõiduauto (hall) katusel on lumi, esiklaas on kriimustatud ja kapotil on mõlk. Sõiduauto Opel Corsa, registreerimismärk XXX, omanikuks on AS Hansa Liising Eesti (tl 5). Kohus loeb üldtuntuks fakti, et liisingus olevatel sõiduautodel peab olema KASKO-kindlustus ja KASKOkindlustuse leping võib ette näha omavastutuse suuruse. Poolte vahel puudub vaidlus selle üle, et A. Nordeni vastutavas kasutuses olev sõiduauto on remonditud. Oma poolt raha maksmise summas 3 000 krooni tõendas hageja A. Norden kohtule esitatud 12.03.2010 kaardimakse kviitungiga (tl 11). Toote nimetusse on pandud „omavastutus“. Kostja väide, et arvest ei saa kindlaks määrata et tegemist on remonditöödega, mis olid vajalikud sõiduki taastamiseks pärast lume kukkumist 27.02.2010, on paljasõnaline. Hageja esitas tõendi kahju olemasolu ja selle suuruse kohta, kostja ei esitanud kohtule ei seda ümberlükkavad tõendeid ega taotlust tõendite kogumiseks TsMS § 236 alusel. Kahju hüvitamise eesmärk on
lg 1 kohaselt kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis oleks võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks olnud.
lg 3 esimese lause kohaselt, kui asja on kahjustatud, hõlmab kahjuhüvitis eelkõige asja parandamise mõistlikud kulud ning võimaliku väärtuse vähenemise. Kohus leiab, et käesolevas asjas on hageja A. Norden kahjustatud isikuks vaatamata sellele, et ta ei ole sõiduki Opel Corsa omanikuks. Hagejal oli õigus kasutada sõidukit Opel Corsa vastutava kasutajana. Hageja on esitanud tõendid tema poolt raha maksmise kohta. Kui hageja kasutuses olevat vara kahju põhjustavat sündmust ei oleks esinenud, ei oleks hageja pidanud viidatud kulusid kandma. Viidatud kulud on kantud hageja ning mitte ühegi kolmanda isiku 9
lg 3 otsene varaline kahju hõlmab eelkõige kaotsiläinud või hävinud vara väärtuse või vara halvenemisest tekkinud väärtuse vähenemise, isegi kui see tekib tulevikus, ning kahju tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavad mõistlikud kulud, sealhulgas mõistlikud kulud kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks ja hüvitise saamiseks, muu hulgas kahju kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks.
lg 3 kohaselt kui asja on kahjustatud, hõlmab kahjuhüvitis eelkõige asja parandamise mõistlikud kulud ning võimaliku väärtuse vähenemise. Kui asja parandamine on asja väärtusega võrreldes ebamõistlikult kulukas, tuleb maksta hüvitist vastavalt käesoleva paragrahvi lõikele 1. Ülaltoodust lähtudes asja kahjustamise korral on asja parandamise kuludes väljenduv kahju, kui otsene varaline kahju on arvestatav ja hüvitatav asja kahjustamise hetkest. Kohus lähtus ka Riigikohtu 21.12.2005 otsuse tsiviilasjas nr 3-2-1-139-05 punktis 12 ja Riigikohtu 24.09.2007 otsuse tsiviilasjas nr 3-2-1-75-07 punktis 13 väljendatud seisukohast. Elektroonilise Äriregistri andmete kohaselt tegi Carstudio OÜ (registrikood 10896813) hageja N. Niženskaja sõiduauto remondi maksumuse eelkalkulatsiooni ning põhitegevusalaks on mootorsõidukite hooldus ja remont. Äriühing oli asutatud 17.12.2002.a. Seega saab Carstudio OÜ-d pidada asjatundjaks, kellel on sõidukite remondi ja hoolduse osas eriteadmised ja kogemused. Järelikult on tegemist dokumentaalse tõendiga (TsMS § 229). Kahju hüvitamise eesmärk on
lg 1 kohaselt kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis oleks võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks olnud. Kui hageja N. Niženskaja sõiduautot ei oleks rikutud, ei tekiks tal vajadust selle remontimiseks. Seega leiab kohus, et hageja N. Niženskajale kahju tekitamine nõutud summas 15 399 krooni on põhjendatud. 10
sätestab kõrgendatud vastutuse ehitisealuse maa omanikule ehitisest lähtuva kahju põhjustamise eest. Kohtu hinnangul peab antud juhul kahju tekitamise eest vastutama just hoone omanik ehk kostja AS Viru Gerberei, kuna
sätestab, et jääpurikate või muu sellise eraldumise ja allalangemise tõttu tekkinud kahju eest vastutab ehitisealuse maa omanik või isik, kellel on muu asjaõigus. Hoone üürimine ei ole asjaõigus. Asjaolu, et kostja sõlmis ERAHARIDUSKESKUSEGA AS üürilepingu (tl 106-110), ei vabasta kostjat vastutusest hagejate ees, kuna kostja ei saa vastusest vabaneda süü puudumise ettekäändel. Kuivõrd faktiliselt kukkus lumi katuselt hagejate kasutuses ja omandis olnud sõidukite peale, oli lumi katuselt jäänud koristamata. Samuti ei oma
kohaldamisel tähendust hageja väidetav hooletus sõiduki parkimisel, kuna
puhul välistaks kostja vastutuse vaid hageja tahtlik enesekahjustamine (RK TKo 20.06.2006.a nr 3-2-1-64-06), mida kostja ei ole käesolevas asjas väitnud ning mis antud asjas ka tõendamist leidnud ei ole. Kuna asjas on tõendatud, et lumi kukkus Narvas, Kiriku 6 asuva ehitise katuselt hagejate autode peale, mille tõttu said sõidukid vigastusi, on tõendatud kahju tekitav tegu, põhjuslik seos teo ja tekkinud kahju vahel, samuti kahju tekitamise õigusvastasus, kuna hageja N. Niženskaja omandis olev sõiduauto ja hageja A. Nordeni valduses olev sõiduauto on rikutud. Eeltoodu alusel on kostja vastutav hagejatele tekkinud kahju eest. Eeltoodu alusel tuleb hagi rahuldada täies ulatuses. MENETLUSKULUD TsMS § 162 lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Kohus leiab, et kuna hagi on rahuldatud täies ulatuses, seega on tehtud kostja kahjuks, tuleb kostja menetluskulud jätta tema enda kanda ja hageja menetluskulud jätta kostja kanda. Kohus teeb otsuse eeltoodust tulenevalt ja juhindudes TsMS §-dest 441 lg 1, 442, 468 lg 3, 630 lg 1, 632 lg 1. /allkirjastatud digitaalselt/ Tamara Šabarova Kohtunik Kohtumäärus on osaliselt tühistatud Tartu Ringkonnakohtu 20.01.2012.a kohtumäärusega, kuusjuures ringkonnakohus otsustas: 11
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.