Obsah (6)

§ 8§ 76§ 82§ 100§ 101§ 113

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Ruth Sild Otsuse tegemise aeg ja koht 02. veebruar 2012. a Haapsalu kohtumaja Tsiviilasja number 2-11-57197 Tsiviilasi AS Starman hagi Ju

) § 2 lg 1 järgi on võlasuhe õigussuhe, millest tuleneb ühe isiku (kohustatud isik ehk võlgnik) kohustus teha teise isiku (õigustatud isik ehk võlausaldaja) kasuks teatud tegu või jätta see tegemata (täita kohustus) ning võlausaldaja õigus nõuda võlgnikult kohustuse täitmist.

§ 8

lg 2 sätestab, et leping on lepingupooltele täitmiseks kohustuslik.

§ 76

lg 1 ja 3 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele ja kohustus loetakse kohaselt täidetuks, kui see on täidetud täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil.

§ 82

lg 2 sätestab, et kui kohustuse täitmiseks on ette nähtud tähtaeg või kui see on määratletav lepingu alusel, tuleb kohustus täita selle tähtaja kestel, kui lepingust või asjaoludest ei tulene, et täitmise tähtpäeva võib määrata võlausaldaja.

§ 100

alusel on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Vastavalt

§ 101

lg 1 punktide 1, 4 ja 6 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist, taganeda lepingust või lepingu üles öelda ning rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist.

§ 101

lg 2 alusel võib võlausaldaja kohustuse rikkumise korral kasutada eraldi või koos kõiki seadusest või lepingust tulenevaid õiguskaitsevahendeid, mida saab üheaegselt kasutada, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti.

§ 113

lg 1 alusel võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohtustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. AS Starmani Üldtingimuste punkti 8.1 kohaselt võib kumbki pool nõuda teiselt poolelt rahalise maksega viivitamise korral viivist tähtaegselt laekumata summalt kuni 0,2% kalendripäevas. Hageja on arvestanud viiviseid summas 268,84 eurot, kuid vähendab viivise nõuet põhivõla summani ning nõuab kostjalt viivise tasumist summas 137,65 eurot. Hageja arvestas viiviseid alates iga arve sissenõutavaks muutumisest ning hagiavalduses nõuab hageja viivist vähem, kui tal lepingu ja seaduse kohaselt õigus oleks. Kohus asub 5 seisukohale, et kuna kostja ei ole hageja poolt esitatud arveid õigeaegselt tasunud, siis on põhjendatud kostjalt viiviste väljamõsitmine hageja kasuks summas 137,65 eurot. TsMS § 367 järgi võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Hageja palub kostjalt välja mõista viivise arvestatuna protsendina põhinõudelt, s.o 0,2% päevas tasumata võlasummalt alates hagiavalduse esitamisest kuni põhinõude täitmiseni. Kohtu hinnangul on selliselt esitatud viivisenõue põhjendatud. Hageja nõuab viivist alates hagiavalduse esitamise päevast, s.o alates 22.11.

1. Kuna kostjal on võlgnevus hageja ees, siis on hagejal õigus nõuda temalt viivist ning kuna ei ole ette teada, millal kostja võlgnevuse tasub, siis tuleb kostjalt viivis välja mõista protsendina põhinõudelt. Eeltoodule tuginedes on kohus seisukohal, et hageja viivisenõue on tervikuna põhjendatud ja seaduslik ning tuleb rahuldada. Kohus asub seisukohale, et eeltoodud sätete ning esitatud tõendite alusel tuleb hagi rahuldada ning kostjalt Juri Tarakanov’ilt hageja AS Starman’i kasuks välja mõista kokku 275,35 eurot, millest põhivõlgnevus on 137,70 eurot ja viivis 137,65 eurot. Samuti kuulub Juri Tarakanov’ilt hageja AS Starman’i kasuks välja mõistmisele viivis arvestatuna protsendina põhinõudelt, s.o 0,2% päevas tasumata krediidisummast (137,70 eurot) alates 22.11.
2. a kuni põhinõude kohase täitmiseni. Lisaks kohus selgitab, et kui kostjal oli pretensioone AS Starmani poolt osutatavate teenuste kvaliteedi ja kasutamisvõimaluste suhtes, siis oli kostjal õigus pöörduda teenusepakkuja vastu nõudega, kui ta oleks seda soovinud. Lisaks oli kostjal õigus hagejalt kompensatsiooni küsida, kuna AS Starmani Üldtingimuste punkti 8.1 teine lause sätestab, et juhul kui teenus ei vasta lepingu tingimustele, määratakse kompensatsioon kliendile sellise ajavahemiku eest poolte kokkuleppel. Menetluskulud Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1,2 ja 4 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Asja järgmisena menetleva kohtu lahendis esitatakse kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus rahuldab hagi täies ulatuses, seega kõik kohtukulud jäävad kostja kanda. Vastavalt TsMS §-le 174 lg 1 võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Vastavalt TsMS §-le 138 lg 1 ja 2 on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. Kohtuvälised kulud on sätestatud TsMS §
3. 6 Ruth Sild /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik 7