) § 187 lg 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Swedbank AS (hageja) esitas 03.08.2009.a Harju Maakohtule hagi AK(kostja) vastu võlgnevuse 40 929,52 krooni ja lisanduva viivise nõudes. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 06.03.2008.a käenduseta väikelaenulepingu nr XXX(leping 1), mille kohaselt andis hageja kostjale laenu summas 15 000 krooni, intressiga 21% aastas ja tagastamise tähtajaga 25.07.2010.a. Kostja jäi laenusumma ja intresside tasumisega võlgnevusse ning 27.08.2008.a ütles hageja lepingu seoses võlgnevusega ennetähtaegselt üles. 30.07.2009.a seisuga moodustab kostja lepingust 1 tulenev võlgnevus hageja ees kokku 17 219,73 krooni, millest põhiosa 14 671,32 krooni, intress 1 480,88 krooni ning viivis 1 067,53 krooni. Hageja palub kostjalt välja mõista võlgnevuse 17 219,73 krooni ning seadusest tuleneva viivise protsendina põhinõudelt (14 671,32 krooni) alates hagiavalduse esitamise päevast kuni rahalise kohustuse täieliku täitmiseni. Pooled sõlmisid 27.04.2006.a käenduseta väikelaenulepingu nr XXX(leping 2), millega andis hageja kostjale laenu summas 40 000 krooni, intressiga 18% aastas ning tagastamise tähtajaga 15.04.2010.a. Kostja jäi laenusumma ja intresside tasumisega võlgnevusse ning 27.08.2008.a ütles hageja lepingu seoses võlgnevusega ennetähtaegselt üles. 30.07.2009.a seisuga moodustab kostja lepingust 2 tulenev võlgnevus hageja ees kokku 23 631,88 krooni, millest põhiosa 20 062,76 krooni, intress 1 953,17 krooni ning viivis 1 615,95 krooni. Hageja palub kostjalt välja mõista võlgnevuse 2 2-09-37626 23 631,88 krooni ning seadusest tuleneva viivise protsendina põhinõudelt (20 062,76 krooni) alates hagiavalduse esitamise päevast kuni rahalise kohustuse täieliku täitmiseni. Pooled sõlmisid 01.09.2003.a EGO järelmaksu kasutamise lepingu (leping 3), mille alusel andis hageja kostja kasutusse EGO järelmaksukaardi nr XXXXXXXXXXXXXX krediidilimiidiga 9 000 krooni, intressimääraga 16% aastas. Kostja jäi laenusumma ja intresside tasumisega võlgnevusse ning 27.08.2008.a ütles hageja lepingu seoses võlgnevusega ennetähtaegselt üles. 30.07.2009.a seisuga moodustab kostja lepingust 1 tulenev võlgnevus hageja ees kokku 77,91 krooni, millest põhiosa 74,15 krooni, intress 0,08 krooni ning viivis 3,68 krooni. Hageja palub kostjalt välja mõista võlgnevuse 77,91 krooni ning seadusest tuleneva viivise protsendina põhinõudelt (74,15 krooni) alates hagiavalduse esitamise päevast kuni rahalise kohustuse täieliku täitmiseni. Kohus on kostjale hagiavalduse ja hagi menetlusse võtmise määruse kätte toimetanud
lg 1 p 1 ja lg 3 alusel, avaldades nimetatud dokumentide väljavõtted 25.10.2011.a väljaandes Ametlikud Teadaanded. Kostja vastust hagiavaldusele ei esitanud. Kostjat on hoiatatud, et hagile vastamata jätmise korral võib kohus tagaseljaotsusega hagi rahuldada. KOHTU PÕHJENDUSED Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (
) § 407 lg 1 tulenevalt kohus võib hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.
lg 4 alusel kirjeldava ja põhjendava osa võib välja jätta ka tagaseljaotsusest ja kostja õigeksvõtul põhinevast otsusest, sõltumata hagihinnast. Tagaseljaotsuse puhul võib põhjendavas osas piirduda ka üksnes õigusliku põhjenduse märkimisega. Tagaseljaotsus tehakse kirjeldava ja põhjendava osaga, kui on alust eeldada, et otsus kuulub tunnustamisele ja täitmisele ka väljaspool Eesti Vabariiki. Kohus leiab, et hagi on hagiavalduses märgitud asjaoludega õiguslikult põhjendatud. Hageja on hagiavalduses esitanud taotluse tagaseljaotsuse tegemiseks. Poolte vahel on võlasuhe tulenevalt 06.03.2008.a sõlmitud käenduseta väikelaenulepingust nr XXX , 27.04.2006.a sõlmitud käenduseta väikelaenulepingust nr XXX ning 01.09.2003.a sõlmitud püsimaksega krediitkaardi kasutamise lepingust. Kostja on hagis toodud asjaoludel lepinguid rikkunud. Hagi kuulub rahuldamisele võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg 1, § 82 lg 1, § 100,§ 101 lg 1 p 1 ja § 113 lg 1 alusel. Tulenevalt
lg 1 p 2 tunnistab kohus omal algatusel tagaseljaotsus tagatiseta viivitamata täidetavaks.
lg 1 kohaselt kannab hagimenetluses kulu pool, kelle kahjuks otsus tehakse.
¹ lg 3 kohaselt määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates (
Katrin Saar kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.