3-12-275 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Kristjan Siigur Määruse tegemise aeg ja koht 13. veebruar 2012, Tallinn Haldusasja number 3-12-275 Haldusasi TN Ehituskonsultatsioonid OÜ esial

§ 252lg 7, § 204 lg 2).

ASJAOLUD JA PÕHJENDUSED

2. veebruaril 2012 saabus Tallinna Halduskohtule TN taotlus peatada esialgse õiguskaitse korras Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskuse
3. jaanuari 2012 maksuotsuse nr 12.23/3424-8 kehtivus või alternatiivselt selle täitmine. Taotluse kohaselt on TN Ehituskonsultatsioonid OÜ esitanud
4. jaanuari 2012 maksuotsuse peale vaide Maksu- ja Tolliametile ning seega on tegemist esialgse õiguskaitse taotlusega, mis on, lähtudes
5. jaanuaril 2012 jõustunud halduskohtumenetluse seadustiku (

) § 249 lõikest 2, esitatud vaidemenetluse ajal, enne kaebusega halduskohtusse pöördumist. Taotluses tuuakse välja, et maksuotsuse täitmisele pööramine tooks kaasa kaebaja majandustegevuse lõppemise ning likvideerimise. 2.

§ 249

lg 2 kohaselt võib esialgse õiguskaitse taotluse halduskohtule esitada ka vaidemenetluse ajal. Seega on sellise taotluse lahendamine halduskohtu pädevuses. Hinnanud OÜ TN Ehituskonsultatsioonid poolt Maksu- ja Tolliametile esitatud vaides, samuti halduskohtule esitatud taotluses välja toodud põhjendusi, leiab kohus, et esialgse õiguskaitse taotlus on põhjendatud ning tuleb rahuldada üksnes osaliselt.

§ 249

lg 1 kohaselt võib kohus kaebaja põhjendatud taotluse alusel või omal algatusel teha igas menetlusstaadiumis määruse kaebaja õiguste esialgse kaitse kohta, kui vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks. Sama paragrahvi

1. lõikest tulenevalt võib sellise taotluse esitada ka vaidemenetluse ajal.
2. Riigikohtu
3. detsembri 2001 määruses haldusasjas nr 3-3-1-67-01 ja
4. aprilli 2004 määruses haldusasjas nr 3-3-1-13-04 on kohtuotsuse täitmise võimatuseks peetud ka tagajärgi, mida ei ole hiljem mõistlik kõrvaldada. Laiemalt vaadates tekib kaebajal esialgse õiguskaitse vajadus juhul, kui esialgse õiguskaitse meetme kohaldamata jätmise korral saaksid vastustaja või muud isikud teha toiminguid, mille tagajärjel ei oleks võimalik kaebajal ka talle soodsa kohtuotsuse korral oma kaebusega taotletavat eesmärki saavutada või ka juhul kui selline eesmärk küll oleks võimalik saavutada, ent esialgse õiguskaitse mittekohaldamine võiks kaebaja jaoks tuua kaasa tarbetult koormavaid tagajärgi, mille hilisem heastamine ei oleks mõistlik. Käesoleval juhul on kaebaja eesmärk vältida maksuotsuse täitmisele pööramisega tekkivaid kahjulikke tagajärgi oma ettevõtlusele. Kohus leiab, et kaebaja on esialgse õiguskaitse vajadust põhistanud. Vaidlusaluse maksuotsusega pannakse kaebajale kohustus tasuda 293 947,34 euro suurune maksusumma. Maksusumma suurust arvestades on usutav, et selle täitmisele pööramiseks kaebajal vabu vahendeid ei ole ning maksuotsuse täitmisele pööramine võib mõjutada kaebaja käibevahendite hulka selliselt, et see võib omakorda kaasa tuua ettevõtte tegevuse lõppemise. Selline tagajärg on käsitatav pöördumatu tagajärjena ning kaebajal on seega esialgse õiguskaitse vajadus. TN Ehituskonsultatsioonid OÜ on äriregistrile esitanud viimati
5. aasta majandusaasta aruande, mis kinnitab äriühingu tegutsemist ning töötajate olemasolu.
6. Kohtuasjades 3-3-1-76-04 ning 3-3-1-85-04 on Riigikohus asunud seisukohale, et esialgse õiguskaitse kohaldamise välistab kaebuse ilmne perspektiivitus. Vaidemenetluse käigus esitatud esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamise välistaks ka vaide ilmne perspektiivitus. Kohus leiab, et käesolevas menetlusstaadiumis on vaide eduväljavaateid raske hinnata, ent vaiet ei saa pidada ilmselgelt perspektiivituks ega keelduda esialgse õiguskaitse kohaldamisest sellel alusel.
7. Kohus leiab, et esialgse õiguskaitse meetme valikul tuleb eelistada meedet, mis tagab taotluse esitajale vähima vajaliku kaitse. Antud juhu leiab kohus, et maksuotsuse kehtivuse peatamine ei ole vajalik, kuna esialgse õiguskaitse vajaduse rahuldab ka maksuotsuse täitmise osaline peatamine. Eeltoodust tulenevalt on kohtu hinnangul õigustatud esialgse õiguskaitse korras vaidlusaluse vastutusotsuse täitmise osaline peatamine ning seda üksnes vaidemenetluse ajaks. Maksuotsuse kehtivuse peatamist ei õigusta kaebaja poolt väljendatud oht, et maksuotsuse kehtivuse peatamata jätmise korral tekiks olukord, kus vaiet lahendav Maksu- ja Tolliamet või kohus hindab küll maksuotsuse õiguspärasust, kuid samal ajal viiakse läbi maksuotsuse sundtäitmist. Kohus selgitab, et esialgse õiguskaitse korras maksuotsuse täitmise peatamine välistab olukorra, kus maksuhaldur asub vaidlustatud maksuotsust täitma.
8. Liiatigi tuleb

§ 122

lg 2 kohaselt esialgse õiguskaitse määruse tegemisel arvestada avalikku huvi ja kolmanda isiku õigustega. Kolmandate isikute õigusi maksuotsuse kehtivus otseselt ei puuduta. Seoses avaliku huviga leiab kohus, et esialgse õiguskaitse korras maksu tasumist kohustava korralduse täitmise peatamata jätmiseks avalik huvi reeglina puudub, ent avalikuks huviks, mida kohus samuti kaitsma peab, on maksude laekumise tagamine. On küll 2 tõsi, et maksuotsuse täitmise peatamine lükkab maksu laekumise üksnes edasi, ent sellise edasilükkamise puhul tuleb siiski tagada, et kaebuse rahuldamata jätmise korral oleks pärast vaidemenetluse lõppemist reaalselt võimalus maksusummad sisse nõuda. Seetõttu rahuldab kohus esialgse õiguskaitse taotluse üksnes osaliselt, peatades vaidlustatud maksuotsuse täitmise selliselt, et maksuhaldurile jääb võimalus teha maksukorralduse seaduse § 130 lõike 1 punktides 1-51 sätestatud täitetoiminguid, milleks on vastavasse registrisse kinnisasja, ehitise kui vallasasja, sõiduvahendi ja/või laeva võõrandamise keelumärke kandmise taotlemine ja/või väärtpaberite või väärtpaberikontode blokeerimiseks korralduse andmine ja hüpoteegi seadmise taotlemine. Nimetatud täitetoimingutega saab maksuhaldur talle soodsa kohtulahendi puhuks tagada maksuotsuse täitmisele pööramise võimaluse tulevikus ning samas ei ole need kaebajale sedavõrd koormavad, et takistaksid majandustegevuse jätkamist või tooksid kaebajale muul moel kaasa selliseid kahjulikke tagajärgi, mida kaebuse rahuldamise korral võimalik heastada ei oleks või mille heastamine ülemäära keeruliseks võiks osutuda. Siinkohal märgib kohus, et ka MKS §-s 130 sätestatud meetmete valikul peab maksuhaldur arvestama proportsionaalsuse põhimõttega ning valima võimalusel maksuotsuse täitmise tagamiseks need vahendid, mis kaebaja huve vähem kahjustavad. Kristjan Siigur Kohtunik 3