← Eesti

3-12-278/5

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Kristina Maimann Määruse tegemise aeg ja koht 13.02.2012, Tallinn Haldusasja number 3-12-278 Haldusasi AS Telor Ehitused taotlus vaidemenetluses Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskuse 09.02.2012 intressinõude nr 13-3/7434 täitmise peatamiseks Menetlustoiming Esialgse õiguskaitse taotluse lahendamine RESOLUTSIOON

  1. Jätta esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata.
  2. Sekretäril saata määruse ärakiri taotluse esitajale ning Maksu- ja Tolliametile. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, arvates määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest.
  3. Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskus (edaspidi ka maksuhaldur) alustas AS Telor Ehitused kontrolli korralduse nr 12.2-3/3575-1 kohaselt 03.11.
  4. Korraldusest nähtuvalt kontrolliti taotluse esitaja käibemaksu ja ettevõtlusega mitteseotud kuludelt tasumisele kuuluva tulumaksu arvestamise ja tasumise õigsust ajavahemikul jaanuar-detsember
  5. Maksuhaldur esitas AS-le Telor Ehitused 30.11.2011 kontrollakti nr 12.2-3/3575-76 (Lisa 2). Kuna AS Telor Ehitused kontrollaktis toodud seisukohtade ja lõppjäreldustega ilmselgelt nõustuda ei saanud, esitas taotluse esitaja kontrollaktile 15.12.2011 põhjaliku eriarvamuse (Lisa 3). Oma eriarvamuses selgitas taotluse esitaja esmalt lühidalt, miks on ekslikud ja väärad vastustaja seisukohad kontrollaktis seoses dokumentatsiooni vormistamisega. Seejärel eriarvamuse punktis III selgitas AS Telor Ehitused, miks on ekslikud kontrollakti lehekülgedel 22-26 tehtud järeldused toimunud tehingute kohta. Eriarvamuse lõpetuseks esitas taotluse esitaja üldised selgitused kontrollaktis toodud seisukohtade osas. Eriarvamuse esitamisele eelnevalt kandis taotluse esitaja 09.12.2011 e-maksuameti ettemaksukontole kontrollaktis kajastatud nõutava maksusumma selleks, et vähendada tulevikus määrata võivalt maksusummalt täiendavalt intressi suurenemist. Samuti puhuks, kui AS Telor Ehitused soovib osaleda hankemenetlustes, mille eeltingimuseks on maksuvõla puudumine, kuid maksuvõla puudumist kontrollitakse maksuotsuse tegemisele järgnevalt, kuid maksuotsuse tegemisele eelneva kuupäeva seisuga. Hoolimata taotluse esitaja üksikasjalikust eriarvamusest ja seal toodud põhjalikest selgitustest ning tähelepanekutest, milles seisnesid vastustaja ekslikud järeldused, ei pidanud maksuhaldur vajalikuks neid analüüsida ja maksuotsuse tegemisel arvesse võtta. Samuti ei pidanud maksuhaldur vajalikuks vaatamata eriarvamuses antud selgitustele M. S., kui OÜ Vost Grupp endise töötaja ja hilisemas 1 suhtluses ning tööde osutamises OÜ-d Naleon esindanud isikult, küsida suulisi selgitusi toimunud tehingute kohta. Taotluse esitaja hinnangul nähtub eeltoodust, et maksuhaldur oli juba enne kontrolli lõppu kujundanud eelotsustusliku seisukoha toimunud tehingute osas. Sõltumata kontrolli käigus esitatud ja vastustaja poolt kogutud tõenditest ning eriarvamuses esitatust, ei pidanudki PMTK vajalikuks sisuliselt analüüsida neid tõendeid ja asjaolusid, mis ei toetanud kujundatud eelotsustuslikku seisukohta. Analüüsimata taotluse esitaja poolt eriarvamuses selgitatut, tegi vastustaja 03.01.2012 maksuotsuse nr 12.2-3/357579 (Lisa 4). Maksuotsuses jäi vastustaja juba kontrollaktis toodud seisukoha juurde, mille kohaselt ei ole taotluse esitaja ostnud vaidlusaluste arvete alusel kaupu OÜ-lt Vost Grupp, OÜ-lt Naleon, OÜ-lt Renevil ja OÜ-lt Jugers. Lähtudes eeltoodust märkis maksuhaldur maksuotsuse leheküljel 33, et võttes arvesse kogutud tõendeid, dokumente ja seletusi nende kogumis, on maksuhaldur seisukohal, et maksukohustuslane on ebaõigesti arvestanud sisendkäibemaksu OÜ Vost Grupp, OÜ Naleon, OÜ Renevil ja OÜ Jugers nimel esitatud arvete alusel, kuna nimetatud äriühingud ei ole tegelikult teenuseid osutanud ning seega OÜ Vost Grupp, OÜ Naleon, OÜ Renevil ja OÜ Jugers nimel ASle Telor Ehituse esitatud arvetel kajastatud käibemaks kokku summas 120 438 krooni sisendkäibemaksuna mahaarvamisele ei kuulu. Täiendava tulumaksu määramisega seoses märkis maksuhaldur maksuotsuse leheküljel 35, et kontrolli tulemusena on kindlaks tehtud, et AS Telor Ehitused on 2009.a teinud ettevõtlusega mitteseotud väljamakseid OÜ Vost Grupp, OÜ Naleon, OÜ Renevil ja OÜ Jugers nimel esitatud arvete alusel kokku summas 747 233 krooni. AS Telor Ehitused poolt 2009.a tehtud ettevõtlusega mitteseotud kuludelt summas 747 233 krooni on riigieelarvesse tasumata tulumaksu summas 198 631 krooni [(747 233 x 21/79] krooni maksuotsuse lisades 3 ja 4 toodud metoodika alusel. Kokkuvõtvalt kohustas vastustaja AS-i Telor Ehitused tasuma täiendavalt käibemaksu ja tulumaksu summas 20 392,24 eurot. Nii nagu varasemalt öeldud, oli nimetatud summa taotluse esitaja poolt Maksu- ja Tolliameti ettemaksukontole juba 09.12.2011 kantud. Lisaks märkis vastustaja maksuotsuses, et kui maksukohustuslane ei ole tasunud maksu seadusega sätestatud tähtpäevaks, on ta kohustatud MKS § 115 lg 1 alusel arvestama ja tasuma tähtpäevaks tasumata maksusummalt intressi. Intressi arvestatakse alates päevast, mis järgneb päevale, mil maksu tasumine seaduse järgi pidi toimuma, kuni tasumise või tasaarvestamise päevani, viimane kaasa arvatud. /…/ Kuna taotluse esitaja maksuotsuses toodud vastustaja seisukohtade ja lõppjäreldustega nõustuda ei saanud ning arvestades ka asjaoluga, et Põhja maksu- ja tollikeskus AS Telor Ehitused eriarvamust sisuliselt ei analüüsinud ja seal toodut maksuotsuse tegemisel arvesse ei võtnud, esitas taotleja maksuotsuse peale 02.02.2012 vaide Maksu- ja Tolliametile (Lisa 5). Nii nagu maksuhaldur oma maksuotsuse leheküljel 36 märkis, maksukohustuslane, kes ei ole tasunud maksu seadusega sätestatud tähtpäevaks on kohustatud MKS § 115 lg 1 alusel arvestama ja tasuma tähtpäevaks tasumata maksusummalt intressi. Riigihangete seaduse § 38 lg 1 p 4 kohaselt ei sõlmi hankija lepingut isikuga ja kõrvaldab hankemenetlusest pakkuja või taotleja, kellel on õigusaktidest tulenevate riiklike või tema elu- või asukoha kohalike maksude või sotsiaalkindlustuse maksete võlg või tähtpäevaks tasumata jäetud maksusummalt arvestatud intress (edaspidi maksuvõlg) hankemenetluse algamise päeva seisuga /…/. Kuna 03.01.2012 maksuotsusega täiendava käibemaksu ja tulumaksu määramise tõttu oli AS-l Telor Ehitused arvestuslik intress, ei oleks vaide esitajaga sõlmitud hankemenetluse käigus lepingut ja ta oleks kõrvaldatud hankemenetlusest. Samas osaleb AS Telor Ehitused oma majandustegevuse käigus pidevalt hankemenetlustes. Seetõttu oli eeltoodust tulenevalt taotluse esitaja jaoks vajalik võimalikult kiiresti saada intressinõue, mille alusel oleks võimalik asuda intressisummat tasuma, taotleda intressisumma ajatamist või selle täitmise peatamist, mis tagaks võimaluse jätkuvalt tegeleda majandustegevusega osaledes sealhulgas ka hankemenetlustes. Maksukorralduse seaduses ei ole sätestatud tähtaega, millal maksuhaldur peab esitama isikule intressinõude. MKS § 118 lg 1 sätestab üksnes, et intressi arvestamise aegumistähtaeg on üks aasta arvates maksusumma täieliku tasumise päevast. Seega oleks maksuhalduril olnud aega üks aasta intressinõude tegemiseks, kuid samal ajal oleks taotlejal olnud e-maksuametis kajastatud arvestuslik intress, mida loetakse RHS § 38 lg 1 p 4 tähenduses maksuvõlaks. Lähtuvalt eeltoodust otsustas taotluse esitaja kasutada esimesel võimalus Maksu- ja Tolliameti e-maksuametis olevat võimalust ja koostada intressinõue. Intressinõude olemasolul on isikul võimalik alustada intresside tasumist, taotleda intresside ajatamist või intressinõude täitmise peatamist. Maksu- ja Tolliameti e-maksuamet võimaldas intressinõude 2 koostada alles 08.02.2012, mil taotleja seda ka tegi. Nimetatud intressinõuet maksuhaldur taotlejale aga ei saatnud. Põhja maksu- ja tollikeskus tegi hoopis 09.02.2012 intressinõude nr 13-3/7434 (Lisa 6). Intressinõudega kohustab vastustaja taotluse esitajat tasuma intressi summas 9 181,24 eurot kümne päeva jooksul intressinõude saamise päevast. Nimetatud intress on kujunenud 03.01.2012 maksuotsusega määratud maksusummade tähtaegse tasumata jätmise tõttu. Maksuhaldur märgib ka intressinõudes, et /…/ kohustuse tähtaegse täitmata jätmise korral algatab maksuhaldur sundtäitmise MKS 13.peatükis ning täitemenetlust reguleerivates õigusaktides sätestatud korras. Kuna taotluse esitaja hinnangul on 03.01.2012 maksuotsus õigusvastane, on õigusvastane ka 09.02.2012 intressinõue. Lähtuvalt eeltoodust esitas taotluse esitaja 09.02.2012 intressinõude peale vaide Maksuja Tolliametile (Lisa 7), milles taotleb intressinõude kehtetuks tunnistamist. Maksuhaldur kohustab taotlejat tasuma intressisumma 9 181,24 eurot 10 päeva jooksul intressinõude saamisest, hoiatades vastasel korral alustada täitemenetlust. Tulenevalt eeltoodust ja võttes arvesse asjaolu, et taotluse esitaja on esitanud 09.02.2012 intressinõude peale vaide Maksu- ja Tolliametile, esitab AS Telor Ehitused taotluse esialgse õiguskaitse määruse tegemiseks ning 09.02.2012 intressinõude nr 13-3/7434 täitmise peatamiseks. Taotluse esitaja taotleb intressinõude täitmise peatamise osas esialgset õiguskaitset, kuna määratud intressisumma on taotluse esitaja jaoks koormav ja AS-l Telor Ehitused ei ole võimalik seda ühe korraga tasuda. Taotluse esitaja bilansist (Lisa 8) nähtub, et äriühingul on käibevara kokku 101 885 eurot, millest suurema osa moodustavad nõuded ja ettemaksed. Bilansi päevaks 31.12.2011 oli taotluse esitaja juba oma vabade vahendite arvelt Maksu- ja Tolliametile üle kandnud kontrollaktis kajastatud maksusumma, mille tasumine tehti 03.01.2012 maksuotsusega taotluse esitajale kohustuslikuks. Samas nähtub taotluse esitaja bilansist, et äriühingul on lühiajalisi kohustusi kokku 106 170 eurot. AS Telor Ehitused bilansist selgub üheselt, et äriühingu vabad vahendid intressinõudega nõutud summa tasumiseks on oluliselt piiratud, arvestades just käibevara ja lühiajaliste kohustuste osakaalu. Maksuotsuse täitmine avaldaks taotluse esitaja rahavoogudele täiendavalt negatiivset mõju. Täitemenetluse algatamisel jääks taotluse esitaja ilma osast olemasolevatest käibevahenditest. AS Telor Ehitused on aktiivset majandustegevust omav äriühing, mille peamiseks tegevusalaks on ehituse peatöövõtt, ehitustööde teostamine ja projekteerimistööd. Just ehitustööde peatöövõtjana ja samas ehitustööde teostajana ostab taotluse esitaja palju kaupu ja teenuseid, mille kiire ja probleemideta kätte saamine on majandustegevuse jätkamise seisukohalt kriitilise tähtsusega. Taotluse esitaja peab olema suuteline maksma tehtud töö ja kaupade eest alltöövõtjatele, teenuseosutajatele, samas ka kauba hankijatele ja oma töötajatele. Taotluse esitajal on aasta jooksul kokku ligemale paarsada materjalide, seadmete ja ehitustoodete tarnijat ning alltöövõtjat ja teenuseosutajat. Lisaks on AS-l Telor Ehitused 16 töötajat (Lisa 9), kellele tuleb tehtud töö eest maksta tasu. Taotluse esitaja on suutnud üle elada keerulise olukorra majanduses, mida suur osa ehitusvaldkonnas tegutsenud äriühinguid ei suutnud teha. Taotluse esitaja on minimeerinud majandussurutise tõttu tekkinud kahjumit. Käesolevaks hetkeks on ehitusturg võrreldes paari kolme aasta taguse ajaga oluliselt aktiviseerunud ning varasemad kahjumid on märgatavalt vähenenud ning taotluse esitajal on võimalik taas kord hakata tegutsema kasumlikult. Hoolimata ehitusturu hoogustumisest on taotluse esitaja majandustegevus ka käesoleval hetkel paljuski seotud hankemenetluse läbi saadavatest töödest. Just hankemenetlustel osalemise võimaluste tagamiseks tasus taotluse esitaja maksuotsusega nõutud maksusumma ja tegutses selle nimel, et saada intressinõue, kuna e-maksuametis kajastatav arvestuslik intressivõlg oleks takistanud AS-i Telor Ehitused hankemenetlustel osalemast. Samas arvestades asjaolu, et taotluse esitaja tasus maksuotsusega nõutud maksusumma 20 392,24 eurot, ei ole AS-l Telor Ehitused võimalik koheselt tasuda intressinõudega nõutavat intressisummat 9 181,24 eurot. Lähtuvalt eeltoodust ongi taotluse esitaja jaoks oluline saavutada intressinõude täitmise peatamine, kuna sellisel juhul säiliks endiselt võimalus osaleda hankemenetlustel. Lisaks eeltoodule tekitaks täitemenetluse algatamine kahtlemata olukorra, kus taotluse esitajal ei ole võimalik maksta vabade vahendite puudumise tõttu töötasu töötajatele ning seetõttu oleks taotluse esitaja sunnitud kas töötajad koondama või lahkuksid töötajad omal algatusel. See aga tähendaks taotluse esitaja majandustegevuse jätkamiseks vajaliku personali kaotamist. Töötajate olemasoluta ei saaks taotluse esitaja enam tegeleda ei projektijuhtimisega 3 (peatöövõtt) ega ka ehitusteenuste osutamisega. Täitemenetluse algatamise järgselt töötajatele töötasu maksmisel ei oleks aga taotluse esitajal võimalik täita olemasolevaid ja tulevikus tekkivaid kohustusi materjalide, seadmete ja ehitustoodete tarnijate ees. Samuti ei oleks taotluse esitajal võimalik maksta ka alltöövõtjatele ja teenuseosutajale. See aga tähendaks taotluse esitaja poolseid olulisi lepingurikkumisi, mis järel lõpetataks kaupade transport ja teenuste osutamine. Selle tulemusena ei oleks taotluse esitajal võimalik täita kohustusi tellijate ees. Kliendilepingute ülesütlemine vähendaks oluliselt taotluse esitaja rahavoogusid, mis omakorda ei võimaldaks töötasu maksta ka töötajatele. Lõppkokkuvõttes võib see aga viia taotluse esitaja pankrotistumiseni, mis tähendab, et saabuvad pöördumatud tagajärjed, mida ei ole võimalik enam tagasipöörata ka siis, kui intressinõue tühistatakse ja tasutud intressisumma AS-le Telor Ehitused tagastatakse. Samuti võivad ka ajutised makseraskused arvete tasumisel alltöövõtjatele, teenuseosutajatele või tarnijatele ehituse valdkonnas oluliselt mõjutada AS Telor Ehitused, kui koostööpartneri usaldusväärsust. Mis tähendab, et AS Telor Ehitused võib kaotada senised soodsad lepingud ning samas võivad ka tellijad keelduda taotluse esitajaga koostöö tegemisest. Taotluse esitaja on seni täitnud oma maksukohustusi korrektselt ja plaanib seda teha ka tulevikus. Selle tõestuseks tasus AS Telor Ehitused juba kontrollakti saades ettemaksukontole kontrollaktis kajastatud maksusumma. Taotluse esitaja leiab, et isegi kui kohus ei ole kahjulike tagajärgede saabumises sama kindel kui AS Telor Ehitused, ei saa mööda minna asjaolust, et kahjulike tagajärgede saabumine on äärmiselt tõenäoline. Kokkuvõtvalt, intressinõude täitmise peatamine hoiaks ära pöördumatud majanduslikult ebasoodsad tagajärjed ning kergendaks märgatavalt taotluse esitaja majanduslikku olukorda. Selline tagajärg ei kahjusta avalikke huve ning haldusakti täitmise peatamise tagajärjeks on vaide ja võimalik, et ka hiljem esitatava kaebuse rahuldamata jätmisel üksnes intressisumma laekumise edasilükkamine. Taotluse esitaja rõhutab veel kord, et on juba maksuotsuses nõutud maksusumma korrektselt maksuhaldurile tasunud. Ülaltoodu põhjal on vajalik ning põhjendatud esialgse õiguskaitse määrusega peatada halduskohtu poolt Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskuse 09.02.2012 intressinõude nr 13-3/7434 täitmine. Taotluse esitaja hinnangul ei saa asuda ka seisukohale, et 02.02.2012 ja sellest tulenevalt ka 09.02.2012 vaie oleksid ilmselgelt perspektiivitud.
  6. MTA vastuse kohaselt, juhul kui kohus otsustab esialgset õiguskaitset kohaldada, tuleks seda teha tingimuslikult. Taotluse esitaja omab registervara (korteriomand ja kaks kinnistut). Vastustaja on seisukohal, et tagamaks avaliku huvi kaitset hilisema maksusumma laekumise näol, peaks kohus kaaluma intressinõude täitmise peatamist osaliselt ning jätma maksuhaldurile õiguse sooritada vajadusel MKS § 130 lg 1 p-des 1-5¹ sätestatud toimingud. Viimati nimetatud maksuhalduri täitetoimingud ei too kaasa selliseid isiku õiguste piiranguid, mis mõjutaksid oluliselt taotluse esitaja majanduslikku olukorda ning võiksid kaasa tuua pöördumatuid negatiivseid tagajärgi. Küll aga võivad need abinõud olla oluliseks garantiiks avaliku huvi seisukohast. Lisaks eelnevale viitab vastustaja alternatiivselt maksukorralduse seaduse § 111 lg-le 1, mille kohaselt on maksuhalduril õigus makseraskustes maksukohustuslase taotlusel ajatada tema maksuvõla tasumine. Maksuvõla tasumise ajatamine ei vabasta maksukohustuslast jooksvate maksukohustuste täitmisest. Sama paragrahvi lg 3 kohaselt esitab maksukohustuslane maksuvõla tasumise ajatamiseks põhjendatud taotluse ja maksuvõla tasumise ajakava. Seega on taotluse esitajal võimalik olukorras, kus ta leiab, et ei ole võimeline maksuvõlga ühe korraga ning koheselt tasuma, esitada maksuhaldurile taotlus maksuvõla ajatamiseks. Kokkuvõtlikult arvestades eespool toodud põhjuseid ja ülekaaluka avaliku huviga just maksude laekumise tagamiseks, mis kaalub üldjuhul üles eraisiku mistahes huvi(d) palub vastustaja alternatiivselt, juhul kui kohus otsustab esialgse õiguskaitse taotluse rahuldada, kaaluda kohtul kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse osalist rahuldamist selliselt, et peatada maksuotsuse täitmine viisil, et: (a) kohustada kaebajat andma maksuotsuse sundtäitmise tagamiseks vastustajale kohtu määratava tagatise (nt kolmanda isiku garantii või käendus) summa ulatuses, milles maksuotsus ei ole täidetud (nt tagastusnõuete tasaarvestamise teel) ja/või (b) vastustajal 4 oleks lubatud maksuotsuse täitmise tagamiseks sooritada maksukorralduse seaduse § 130 lg 1 pdes 1-6 nimetatud toimingud (välja arvatud pangakontode arest), sealhulgas tasaarvestada kaebajal tekkivaid tagastusnõudeid maksuotsusega määratud maksusummaga. KOHTU PÕHJENDUSED:
  7. HKMS § 249 lg 1 kohaselt võib kohus põhjendatud taotluse alusel või oma algatusel teha igas menetlusstaadiumis määruse kaebuse esitaja õiguste esialgse kaitse kohta, kui vastasel juhul oleks kohtuotsuse täitmine raskendatud või osutuks see võimatuks. HKMS § 249 lg 2 kohaselt võib esialgse õiguskaitse taotluse esitada halduskohtule ka vaidemenetluse ajal. Taotluse kohaselt määrati AS-le Telor Ehitused 03.01.2012 maksuotsusega tasumisele täiendav käibemaks ja tulumaks summas 20 392,24 eurot. Taotluse esitaja on nimetatud summa Maksu- ja Tolliameti ettemaksukontole tasunud 09.12.2011 ning esitanud maksuotsusele vaide. Põhja maksu- ja tollikeskus tegi 09.02.2012 intressinõude, milles kohustab taotluse esitajat tasuma intressi summas 9 181,24 eurot kümne päeva jooksul intressinõude saamise päevast. Nimetatud intress on kujunenud 03.01.2012 maksuotsusega määratud maksusummade tähtaegse tasumata jätmise tõttu. Kuna taotluse esitaja hinnangul on 03.01.2012 maksuotsus õigusvastane, peab ta õigusvastaseks ka 09.02.2012 intressinõuet ning on 09.02.2012 intressinõude peale esitanud vaide Maksu- ja Tolliametile intressinõude kehtetuks tunnistamiseks. Taotluse esitaja viitab MKS § 146 lg-le 1, millest tulenevalt ei peata vaide esitamine vaidlustatava haldusakti täitmist. Eelnevast tulenevalt on taotluse esitaja pöördunud esialgse õiguskaitse saamiseks kohtu poole. Taotleja soovib, et kohus peataks intressinõude nr 13-3/7434 täitmise. MTA on oma vastuses viidanud maksukorralduse seaduse § 111 lg-le 1, mille kohaselt on maksuhalduril õigus makseraskustes maksukohustuslase taotlusel ajatada tema maksuvõla tasumine. Seega on taotluse esitajal võimalik olukorras, kus ta leiab, et ei ole võimeline maksuvõlga ühe korraga ning koheselt tasuma, esitada maksuhaldurile taotlus maksuvõla ajatamiseks. Riigihangete seaduse § 38 lg 1 p 4 kohaselt hankija ei sõlmi hankelepingut isikuga ja kõrvaldab hankemenetlusest pakkuja või taotleja kellel on õigusaktidest tulenevate riiklike või tema eluvõi asukoha kohalike maksude või sotsiaalkindlustuse maksete võlg või tähtpäevaks tasumata jäetud maksusummalt arvestatud intress (edaspidi maksuvõlg) hankemenetluse algamise päeva seisuga või maksuvõla tasumine on ajatatud pikemaks perioodiks kui kuus kuud arvates hankemenetluse algamise päevast, välja arvatud juhul, kui maksuvõla tasumise ajatamine on täies ulatuses tagatud. Kohus on seisukohal, et taotluse esitajal puudub kohtu poolt esialgse õiguskaitse kohaldamise vajadus, kuna tal on võimalik pöörduda maksuvõla ajatamiseks taotlusega maksuhalduri poole. Maksuhalduri vastusest ei nähtu, et maksuhaldur oleks seisukohal, et ajatamine oleks välistatud. Samuti ei oleks 09.02.2012 intressinõude nr 13-3/7434 täitmise peatamisega võimalik tagada taotleja hankemenetlustest kõrvaldamise või hankelepingu sõlmimisest keeldumise ärahoidmist, kuna haldusakti täitmise peatamine ei kõrvalda haldusakti kehtivust. Kohus leiab, et taotlus tuleb jätta rahuldamata. Kristina Maimann Kohtunik 5

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.