Hageja kinnitas määruse kättesaamist 10.10.2011.a. Hageja esitas 24.10.2011.a täiendatud hagi, mille kohus jättis samuti 02.11.2011.a määrusega käiguta. Hagiavalduse käiguta jätmise määruses osundas kohus samadele puudustele, millele ta viitas juba 07.10.2011.a määruses. Muuhulgas oli hageja esindaja poolt esitatu allkirjastamata. Hageja esindaja esitas 16.11.2011.a avalduse puuduste kõrvaldamise kohta. Esitatu oli teistkordselt hageja esindaja poolt allkirjastamata. Kohus keeldus 18.11.2011.a määrusega MS´a hagiavaldust menetlusse võtmast. Hageja esitas 07.12.2011.a määruskaebuse, mille kohus 07.12.2011.a määrusega rahuldas, tühistades 18.11.2011.a määruse, millega kohus keeldus MS´a hagi menetlusse võtmast. Kohus võttis hagiavalduse 08.12.2011.a määrusega menetlusse ning kohustas kostjat hagile vastama. Kostja vastas hagile 29.12.2011.a, milles kostja tunnistas hageja nõuet ja teatas, et on nõus hüvitama kostjale 4 105,05 euro suuruse hüvitise. 2-11-45721 Pooled esitasid 20.02.2012.a Harju Maakohtule kompromissi, milles taotlevad kompromissi kinnitamist määrusega ning tsiviilasja lõpetamist. Lisaks taotleb hageja poole tasutud riigilõivu tagastamist. Lisaks loobusid pooled edasikaebeõigusest. Pooled kinnitavad, et nad on teadlikud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (
) §-s 432 sätestatud kompromissiga menetluse lõpetamise tagajärgedest. KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED JA KOHALDATAV SEADUS
lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga.
lg 1 p 4 sätestab, et kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. Vastavalt
lõikele 3 ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Tulenevalt
Kohus asub seisukohale, et kohtule esitatud kompromiss vastab seadusest tulenevatele nõuetele ning ei esine selle kinnitamisest keeldumise aluseid. Seega kuulub kohtule esitatud kompromiss kinnitamisele ja menetlus asjas lõpetamisele. Kohus selgitab menetlusosalistele, et kooskõlas
lõikega 6 asendab kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina kokkuleppe notariaalset tõestamist.
§-st 432 tulenevalt, ei saa hageja menetluse lõpetamise korral pöörduda uuesti kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kompromissi saab vastavalt
lõikes 8 sätestatule tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub. Kui kostja vabatahtlikult käesoleva määrusega kinnitatud kompromissi ei täida, kuulub käesolevast jõustunud kohtumäärusest tulenev nõue täitmisele täitemenetluse seadustiku alusel (TMS § 2 lg 1 p 1). Kohus leiab, et hageja taotlus poole menetluses tasutud riigilõivu tagastamiseks kuulub rahuldamisele.
lg 2 p 1 sätestab, et pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse, kui pooled sõlmivad kompromissi. Sama paragrahvi neljanda lõike järgi tagastab kohus, kelle menetluses asi viimati oli, riigilõivu üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti. Riigilõiv tagastatakse menetlusosalisele, kes selle pidi tasuma, või tema korraldusel muule isikule. OÜ DJ TEENUSED tasus 26.09.2011.a MS´a eest hagiavalduselt riigilõivu summas 543,24 eurot, mistõttu tuleb hagejale tagastada pool tasutud riigilõivust summas 271,62 eurot.
lg 3 sätestab, et kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Pooled leppisid kokku, et kostja hüvitab hagejale viimase 2-11-45721 poolt hagiavalduselt tasutud riigilõivu pooles ulatuses. Ülejäänud menetluskulud, sh õigusabikulud jäävad poolte enda kanda.
Pooled leppisid kokku, et loobuvad edasikaebeõigusest. Anu Uritam Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.