← Eesti

3-11-217/105

Obsah (5)§ 155§ 108§ 101§ 103§ 36

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Lea Kuuse Määruse tegemise aeg ja koht 13. veebruar 2012. a Tallinn Haldusasja number 3-11-217 Haldusasi L. S. kaebus Harju maavanema 27.12.2010 korrald

§ 155lg 5; § 204 lg 2).

1 I Asjaolud

  1. Harju maavanema 28.10.2010 korralduse nr 1792-k punktiga 1.1 otsustati müüa avalikul kirjalikul enampakkumisel Aiaäärse maaüksus (kinnistusraamatu registriosa nr 13362602). Korralduse p 2 kohaselt määrati müügi ettevalmistajaks ja korraldajaks Prisma Kinnisvarade AS ning enampakkumise läbiviijaks Harju maavanema 21.05.2010 korraldusega nr 870-k kinnitatud riigivara valitsemist korraldav komisjon. Alghinnaks määrati 12 500 krooni.
  2. Harju maavanema 27.12.2010 korraldusega nr 2149-k kinnitati avaliku kirjaliku enampakkumise tulemused. Enampakkumise võitjaks loeti R. S., kes tegi kõrgeima pakkumise (21 660 krooni). Paremuselt teiseks pakkumiseks loeti L. S. pakkumine (15 000 krooni).
  3. L. S. esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse taotlusega tühistada Harju maavanema 27.12.2010 korraldus nr 2149-k. Kohtuistungil täiendas kaebaja kaebust taotlusega kohustada Harju Maavalitsust müüdud kinnistu Eesti Vabariigi omandisse tagasi nõudma ja korraldama uue enampakkumise.
  4. Tallinna Halduskohtu 18.03.2011 otsusega kaebus rahuldati, tühistati Harju maavanema 27.12.2010 korraldus nr 2149-k ning tehti kinnistusraamatu registriossa nr 13362602 kantud riigivara valitsejale ettekirjutus kinnisasi Eesti Vabariigi omandisse tagasi nõuda ning korraldada selle võõrandamiseks uus enampakkumine. Harju Maavalitsuselt mõisteti kaebuse esitaja kasuks välja menetluskulud 1065,16 eurot.
  5. Harju maavanem esitas Tallinna Halduskohtu 18.03.2011 otsusele apellatsioonkaebuse, milles palus tühistada halduskohtu otsuse osas, millega tehti ettekirjutus. Harju maavanem soovis, et kohtuotsuse resolutsioonist jäetaks välja lause: „Teha kinnistusraamatu registriossa nr 13362602 kantud riigivara valitsejale ettekirjutus kinnisasi Eesti Vabariigi omandisse tagasi nõuda ja korraldada selle võõrandamiseks uus enampakkumine“.
  6. Tallinna Ringkonnakohtu 24.10.2011 otsusega rahuldati Harju maavanema apellatsioonkaebus osaliselt; tühistati Tallinna Halduskohtu 18.03.2011 otsus osas, millega halduskohus rahuldas kaebuse esitaja taotluse ettekirjutuse tegemiseks kinnistusraamatu registriossa nr 13362602 kantud kinnistu Eesti Vabariigi omandisse tagasi nõuda ja korraldada selle võõrandamiseks uus enampakkumine; samuti tühistati halduskohtu otsus osas, millega Harju Maavalitsuselt mõisteti kaebuse esitaja kasuks välja menetluskulud summas 532,58 eurot; haldusasi saadeti selles osas tagasi halduskohtule uueks arutamiseks.
  7. Tallinna Halduskohtu 28.12.2011 määrusega võeti kaebus menetlusse, tunnistati teiseks vastustajaks Siseministeerium, saadeti viimati nimetatule vastamiseks ning kaasati kolmanda isikuna menetlusse Kristi Valk. Tallinna Halduskohtu 19.01.2012 määrusega tehti teatavaks kohtuistungi aeg –
  8. veebruar
  9. 30.01.2012 esitas kaebaja kohtule taotluse kaebusest osaliselt loobumiseks. Avalduse kohaselt loobub kaebuse esitaja müüdud kinnistu Eesti Vabariigi omandisse tagasi nõudmiseks ettekirjutuse tegemise ja uue enampakkumise korraldamise nõudest.
  10. Kolmas isik K. V. teavitas 31.01.2012 kohut, et ei oma pretensioone kohtuprotsessi ärajäämise suhtes. 2
  11. Siseministeerium peab 31.01.2012 vastuses võimalikuks asja lõpetamist kaebusest loobumise tõttu ning teavitab, et antud asjas menetluskulusid tekkinud ei ole. Vastustaja taotleb kaebusest loobumise vastu võtmist ning menetluse lõpetamist.
  12. Vastustaja Harju maavanem palub 07.02.2012 vastuses kaebusest loobumine vastu võtta. Vastustaja teatab, et tal ei ole asja uuel läbivaatamisel halduskohtus menetluskulusid.
  13. Kolmas isik R. S. palub 09.02.2012 vastuses kaebusest loobumise avaldus vastu võtta ning soovib kohtuasjaga seotud menetluskulude väljamõistmist. II Kohtu seisukoht
  14. Tulenevalt Halduskohtumenetluse seadustiku (

) § 153 lg-st 1 on kaebajal õigus loobuda kaebusest kuni kaebuse kohta tehtud lõpliku lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse.

§ 155

lg-e 4 kohaselt võtab kohus muuhulgas kaebusest loobumise vastu määrusega, millega ta ühtlasi lõpetab asja menetluse. Sama lõike neljanda lause kohaselt enne kaebusest loobumise vastuvõtmist selgitab kohus kaebajale kaebusest loobumise tagajärgi. 14. Käesoleval juhul on kaebaja esitanud kohtule kaebusest loobumise avalduse kohustamisnõude osas tähtaegselt. Avalduses on kaebuse esitaja kinnitanud, et on teadlik kaebusest loobumise tagajärgedest. Seega ei esine takistusi kaebusest loobumise avalduse vastu võtmiseks. 15.

§ 108lg 7 kohaselt kannab kaebaja, kes loobub kaebusest, menetluskulud.

Vastavalt

§ 108

lg-le 8 hüvitab kolmanda isiku menetluskulud tema poole vastaspool samade reeglite järgi nagu poolele. Vastavalt

§ 101

lg-le 1 on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud.

§ 103

lg 1 p 1 kohaselt on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. Vastustajad ja kolmas isik K. V. menetluskulude väljamõistmise taotlust esitanud ei ole. Seetõttu jäävad nende menetluskulud nende endi kanda. 16. Kolmas isik R. S. on taotlenud kohtuasjaga seotud menetluskulude välja mõistmist kaebajalt. Taotlusele on lisatud advokaadibüroo Andresson Consulting Network OÜ arve nr 8022012, konsultatsioonide eest summas 1899,99 eurot. Kohtutoimikust nähtuvalt on kolmas isik R. S. osalenud halduskohtumenetluses isiklikult, mistõttu ei ole tegemist esindaja kuludega. Samuti ei ole tegemist nõustaja kuludega, kuivõrd haldusasjas ei ole toimunud kohtuistungit. Nimelt sätestab

§ 36

lg 2, et nõustaja võib esineda kohtus koos menetlusosalisega ja anda selgitusi; nõustaja ei saa teha menetlustoiminguid ega esitada taotlusi. Eeltoodu näitab, et nõustaja osalemiseks kohtumenetluses on sätestatud kindel viis – kohtuistungil selgituste andmine. Seetõttu ei ole konsultatsioonide osutamine

-i tähenduses nõustaja tegevus. Sarnast seisukohta on väljendanud ka Riigikohtu halduskolleegium oma 22.04.2010 otsuses nr 3-3-1-92-09. Eeltoodust lähtuvalt kolmanda isiku R. S. taotlus kaebajalt menetluskulude väljamõistmiseks rahuldamisele ei kuulu. Lea Kuuse kohtunik 3

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.