← Eesti

2-11-41608/5

Obsah (6)§ 164§ 76§ 82§ 101§ 108§ 113

2-11-41608 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Lembit Käis Otsuse tegemise aeg ja koht 12. jaanuar 2012. a Põlva Tsiviilasja number 2-11-41608 Tsiviilasi J. I

113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni. Kostja seisukoht või vastuväited Kostjale on hagimaterjalid kätte toimetatud avalikult ja teda on hoiatatud, et kirjaliku vastuse kohtule tähtajaks andmata jätmise korral on kohtul õigus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada. Kostja ei ole määratud tähtajaks kohtule kirjalikku vastust saatnud. Kohtu põhjendused 2

(5)2-11-41608 TsMS § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kostjale on hagimaterjalid TsMS § 317 lg 1 p 1 alusel kätte toimetatud avalikult (tl 3637), s.o väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu (teade avaldatud 11.11.
  1. a – tl 38). Lähtudes TsMS § 317 lg-st 5 tuleb lugeda kostjale hagimaterjalid kättetoimetatuks 11.12.
  2. a, s.o 30 päeva möödumisel väljaandes Ametlikud Teadeanded ilmumise päevast. Samas on kostjale teatavaks tehtud ka kohustus hagile vastata ning hoiatatud, et kirjaliku vastuse tähtajaks andmata jätmise korral on kohtul õigus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada. Kostja ei ole määratud tähtajaks - 09.01.
  3. a, s.o hiljemalt 28 päeva jooksul hagimaterjalide kättesaamisest, saatnud kohtule kirjalikku vastust. Kohus leiab, et hagi tuleb hageja taotlusel rahuldada tagaseljaotsusega TsMS §-de 392 lg 5 ja 407 lg 1 alusel, sest kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt (s.o
  4. jaanuariks 2012) vastanud ja kohus on teda hoiatanud tagaseljaotsuse tegemise võimalikkusest ning hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud. Samuti ei esine käesoleval juhul TsMS § 407 lg 5 p-des 1-3 ja lg-s 51 sätestatud aluseid, mis välistaksid tagaseljaotsuse tegemise. A. S. E. M. 30.09.
  5. a loovutanud põhinõude koos kõrvalnõuetega kostja vastu hagejale (tl 8).

§ 164

lg 2 kohaselt astub nõude loovutamisega uus võlausaldaja senise asemele.

§ 76

lg 1 sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele.

§ 82

lg 1 sätestab, et kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval.

§ 101

lg 1 p 1 kohaselt, kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist.

§ 108

lg 1 kohaselt, kui võlgnik rikub rahalist kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist.

§ 101

lg 1 p 6 ja § 113 lg 1 kolmas lause sätestavad, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivist); kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Eeltoodud alustel on hagi õiguslikult põhjendatud hagiavalduses märgitud asjaoludega. Seega peab kostja tasuma hagejale põhivõla 171,14 eurot

§ 76

lg 1 ja § 108 lg 1 alusel ning viivist 151,72 eurot

§ 82lg 1, § 101 lg 1 p 6 ja § 113 lg 1 kolmanda lause alusel. Käesoleva tsiviilasja hagihind TsMS § 124 lg 1 ja § 133 lg 1 kohaselt on 171,14 eurot. 3

(5)2-11-41608 TsMS § 173 lõigete 1 ja 4 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. Kuna hagi rahuldatakse, siis tuleb jätta hageja menetluskulud TsMS § 162 lg 1 ja 2 alusel täielikult kostja kanda. Vastavalt TsMS §-le 1741 lõikele 3 määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. Hageja on hagiavalduses (tl 2-4), menetluskulude nimekirjas (tl 6) ja avalduses (tl 34) taotlenud kostjalt järgmiste menetluskulude väljamõistmist: riigilõiv kokku – 118,23 eurot (sh riigilõiv menetlusdokumendi avaliku kättetoimetamise eest 6,39 eurot) ning hageja õigusabikulud – 159,78 eurot. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Sama paragrahvi
  1. lõike kohaselt kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. Hageja on tasunud hagiavalduse esitamiseks 01.09.
  2. a riigilõivu 63,91 eurot (tl 5). Seega on põhjendatud hageja taotlus riigilõivu – 63,91 euro väljamõistmise osas. TsMS § 143 p 5 kohaselt on asja läbivaatamise kuluks väljaandes Ametlikud Teadaanded või ajalehes kutse või teate avaldamise kulud. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista väljaandes Ametlikud Teadaanded dokumendi avaldamise kuluna 6,39 eurot (tl 34 pöördel). TsMS § 144 p 7 kohaselt on kohtuväliseks kuluks maksekäsu kiirmenetluse kulud juhul, kui maksekäsu kiirmenetluse avaldus jäeti määrusega rahuldamata käesoleva seadustiku § 483 lõike 2 punkti 3 alusel, välja arvatud, kui hagi on samas nõudes esitatud hiljem kui üks kuu pärast maksekäsu kiirmenetluse lõppu. Kuna hagiavalduse kohaselt jäeti hageja kiirmenetluse avaldus Pärnu Maakohtu 10.08.
  3. a määrusega rahuldamata TsMS § 483 lg 2 p 3 alusel ning hagi samas nõudes esitati maakohtule 05.09.
  4. a (tl 2), siis leiab kohus, et 47,93 euro (tl 3, 21) väljamõistmine kostjalt kohtuvälise kuluna on samuti põhjendatud. TsMS § 144 p 1 kohaselt on kohtuväliseks kuluks muu hulgas menetlusosaliste esindajate kulud. TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teise menetlusosalise lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus esindaja kulud nende rahalise kindlaksmääramise korral välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja vastavalt käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatule. Tsiviilasja materjalidest nähtub, et hageja lepinguliseks esindajaks on olnud OÜ J. – Silver Eensaar. 4
(5)2-11-41608 Kuna hageja lepingulise esindaja ülesanded on piirdunud üksnes avalduste koostamise ja kohtule esitamisega ning käesolev tsiviilasi ei ole olnud keerukas ega töömahukas oma sisu poolest, seetõttu leiab kohus, et põhjendatuks ja vajalikuks hageja kohtuväliseks kuluks (lepingulise esindaja tasuks), saab pidada 60 eurot. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista menetluskulud kokku 178,23 (63,91+6,39+47,93+60) euro ulatuses. Menetluskuludelt tuleb arvates otsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni maksta viivist

§ 113lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses vastavalt hageja taotlusele Ts

MS § 177 lg 2 alusel. TsMS § 468 lg 1 p 2 kohaselt tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Kostjale tuleb tagaseljaotsus kätte toimetada avaliku kättetoimetamise teel TsMS § 317 lg 1 p 1 alusel, sest kostja ei ela registris märgitud aadressil (Põlva maakond Mikitamäe vald Mikitamäe küla) ja tema viibimiskoht ei ole kohtule muul viisil teada ning puudub ka võimalus menetlusdokumendi edastamiseks kostja esindajale või kostja volitatud isikule. Lembit Käis kohtunik 5

(5)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.