Obsah (4)

§ 368§ 371§ 377§ 382

KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 2-12-6257 Määruse tegemise aeg ja koht 14. veebruar 2012. a, Jõhvi Kohus Viru Maakohus Kohtunik Viljo Junolainen Kohtuasi V. M.`i hagi T. Š. vastu täitedokumendist tulenev

§ 368lg 2 alusel, milles palub tuvastada täitedokumendist tuleneva nõude puudumist.

Hagiavalduse kohaselt algatati hageja suhtes 08.11.

1. a täitemenetlus täiteasjas nr 072/2007/
2. Menetluse algatamise aluseks oli Viru Maakohtu 19.11.
3. a otsus tsiviilasjas 2-07-39839 ja sissenõudja T. Š. avaldus. Sissenõudja avalduse järgi on V. M.`il elatise võlgnevus seisuga 31.10.
4. a 6 738, 02 eurot. V. M. esitas kohtutäiturile avalduse täitemenetluse lõpetamiseks. Kohtutäitur jättis avalduse rahuldamata. Hageja leiab, et kostja nõue ei vasta tõele ning rikub hageja seadusest tulenevat õigust tasuda elatist vabatahtlikult. Hageja selgitab, et on alates
5. aastast tasunud elatist poja arveldusarvele. Lapse arvelusarvelt on raha edasi kantud kostja arveldusarvele. Hageja leiab, et elatise tasumise kohustus on täidetud nõuetekohaselt ning selleks õigustatud isikule. V. M. palub tunnustada kohustuse täitmist nõuetekohaselt ning õigele isikule ja tuvastada täitedokumendist tuleneva nõude 5 839, 93 euro puudumist.
6. Hageja palub kohaldada esialgset õiguskaitset ning peatada täitemenetlus täiteasjas nr 072/2007/
7. Hageja märgib, et juhul kui kohtutäitur arestib tema arvelduskontod, satub ta rahalistesse raskustesse. Hageja on füüsilisest isikust ettevõtja ning majandustegevuseks on vajalik materjalide soetamine ning arvelduste teostamine hankijatega. Kontode blokeerimise korral ei saaks hageja äritegevusega tegeleda ega maksu- ja tolliametile makse tasuda. KOHTU PÕHJENDUSED
8. Kohus, tutvunud avalduse ja selle lisadega, leiab, et avalduse menetlusse võtmisest tuleb keelduda.
9. Hageja palub tunnustada elatise kohustuse nõuetekohast täitmist ja selleks õigustatud isikule ning tuvastada täitedokumendist tuleneva võla puudumist. Esialgse õiguskaitse rakendamise abinõuna taotleb hageja täitemenetluse peatamist. Hageja leiab, et on raha kandmisega poja arveldusarvele elatise tasumise kohustuse täitnud. Hageja avaldust täitemenetluse lõpetamiseks kohtutäitur ei rahuldanud. Kohus on seisukohal, et tuvastushagi esitamine tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 368 lg 2 alusel ei ole kohane õiguskaitsevahend hageja taotletava eesmärgi saavutamiseks. Vastavalt

§ 368

lg 2 võib täitemenetluses täitedokumendi tõlgendamise üle vaidluse tekkimise korral sissenõudja või võlgnik esitada hagi nõudega tuvastada, kas täitedokumendist tuleneb hagejale mingi konkreetne õigus või kohustus.

§ 368lg 2 kohaldub täitedokumendi selgitamise nõude esitamisel.

Tuvastushagi tagajärg saab olla ainult tuvastuslik ja ei lõpeta käimasolevat täitemenetlust. Hagiavalduse sisust saab kohus aru, et V. M.`i esitatud tuvastusnõue on suunatud täitemenetluse lõpetamisele. Hageja peab täitemenetlust enda suhtes alusetuks ja ebaõigeks, kuna nõue on tegelikult täidetud ehk põhjust täitemenetluse alustamiseks ei olnud. 2 Hagi rahuldamise korral (tuvastamine, et hageja on elatise tasumise kohustuse täitnud nõuetekohaselt ja õigele isikule) puudus järelikult alus täitemenetluse alustamiseks ja kohtuotsuse sundtäitmiseks. Kui puudus võlg kostjale, ei olnud avaldus kohtutäiturile sundtäitmise läbiviimiseks põhjendatud, sest see välistab otsuse vabatahtliku täitmise ning toob kaasa põhjendamatud täitmiskulud. Täitemenetlus hageja suhtes oleks seega põhjendamatu. Tuvastushagi rahuldamine ei lõpetaks aga täitemenetlust. Riigikohus on märkinud, et kui võlgnik soovib saavutada juba käimasoleva sundtäitmise lõpetamist, ei ole selleks kohane õiguskaitsevahend tuvastushagi esitamine. Täitemenetluse lõpetamiseks peab täitemenetlus olemas TMS § 48 p 4 alusel tunnistatud lubamatuks. See on aga võimalik üksnes TMS § 221 lg 1 nimetatud hagi rahuldamise teel (Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-31-10, p 19). Seega on kohane õiguskaitsevahend täitedokumendi täidetavuse kõrvaldamiseks sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi esitamine täitemenetluse seadustiku (TMS) § 221 lg 1 järgi. Vastavalt TMS § 221 lg 1 võib võlgnik esitada sissenõudja vastu hagi täitedokumendi alusel sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks, eelkõige põhjusel, et nõue on rahuldatud, ajatatud või tasaarvestatud. Hagi rahuldamine ei mõjuta täitedokumendi kehtivust ega õigusjõudu. Sama paragrahvi 4. lõike kohaselt jäävad hagi rahuldamise puhul täitekulud sissenõudja kanda. Viidatud lahendis lisab Riigikohtu tsiviilkolleegium, et

§ 368

lg 1 järgse haginõude saab esitada ka koos TMS § 221 kg 1 järgse hagiga, kuigi sellega ei saavutata menetluslikult rohkem kui TMS § 221 lg 1 järgse hagi esitamisega.

§ 371

lg 2 p 2 järgi võib kohus jätta hagiavalduse menetlusse võtmata kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Eeltoodud põhjendustel ja juhindudes

§ 371lg 2 p 2 keeldub kohus V.

M.`i hagi menetlusse võtmisest. Samal põhjusel ei lahenda kohus ka hageja menetlusabitaotlust. 5. Esialgse õiguskaitse rakendamise abinõuna taotleb hageja täitemenetluse peatamist.

§ 377

lg 2 järgi võib kohus hagi, mille esemeks ei ole rahaline nõue kostja vastu, tagamiseks hageja taotlusel esialgselt reguleerida vaidlusalust õigussuhet kui see on vajalik olulise kahju või omavoli vältimiseks sõltumata sellest, kas on alust arvata, et hagi tagamata jätmine võib raskendada kohtuotsuse täitmist või selle võimatuks teha. Riigikohus on seisukohal, et hagi tagamise abinõu saab määrata üksnes hagile, mille korral on kohus otsustanud hagiavalduse menetlusse võtta. Erandiks on

§ 382

juhtum, mil hagi tagamise taotlus esitatakse enne hagi esitamist (Riigikohtu lahend tsiviilasjas 3-2-1-124-04). Kuna kohus keeldub hagi menetlusse võtmisest, jääb hagi tagamise taotlus rahuldamata. / allkirjastatud digitaalselt/ Viljo Junolainen Kohtunik 3