← Eesti

2-11-60326/4

Obsah (6)§ 440§ 231§ 129§ 173§ 162§ 468

2-11-60326 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Hagi õigeksvõtmisel põhinev otsus Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Lembit Käis Otsuse tegemise aeg ja koht 17. jaanuar 2012. a. Põlva Tsiviilasja number 2-11-6

§ 440

lg-s 3 sätestatud hagi õigeksvõtmise tagajärgi (tl 9).

§ 231

lg 2 kohaselt poole faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks. Omaksvõtt on faktilise väitega tingimusteta ja selgesõnaline nõustumine kohtule adresseeritud kirjalikus avalduses.

§ 231

lg 4 kohaselt eeldatakse omaksvõttu, kuni vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest.

§ 440

lg 1 kohaselt, kui kostja võtab kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. Sama paragrahvi 3. lõike kohaselt, kui hagi õigeksvõtmine on esitatud kohtule avalduses, võetakse avaldus toimikusse. Kui kostja avaldab hagi õigeksvõtmise kohtule eelmenetluses, lahendab kohus asja kohtuistungit pidamata. Kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada kostja õigeksvõtul põhineva otsusega

§-de 231 lg 2 ja 440 lg 1, 3 alusel, sest kostja ei ole hagile vastuväiteid esitanud, ta on kirjalikus vastuses selgesti märkinud, et võtab hagi õigeks, ja kohus on talle selgitanud hagi õigeksvõtmise tagajärgi ning hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud. 2

(4)2-11-60326 Hagi on õiguslikult põhjendatud hagiavalduses märgitud asjaoludega ning tõendatud hagiavalduse ja sellele lisatud tõenditega. Elatise väljamõistmisel tuleb juhinduda alates 01.07.
  1. a kehtiva perekonnaseaduse (PKS) §-dest 96; 97; 99; 100 ja
  2. PKS § 96 ja § 97 p 1 sätestavad, et ülalpidamist on kohustatud andma täiealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased ning ülalpidamist on õigustatud saama alaealine laps. PKS § 100 lg 1 esimese lause ja lg 2 esimese lause kohaselt antakse ülalpidamist üldjuhul raha perioodilise maksmisega ning alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei osale lapse kasvatamises. PKS § 100 lg 4 ja § 101 lg 1 sätestavad, et elatist makstakse iga kalendrikuu eest ette ning igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Sünnitunnistuse koopia kohaselt on hageja isaks kostja. Vabariigi Valitsuse
  3. juuni
  4. a määrusega nr 90 „Töötasu alammäära kehtestamine“ kehtestati alates 01.07.
  5. a töötasu alammääraks täistööaja töötamise korral 278,02 eurot. Vabariigi Valitsuse 22.12.2011.a. määruse nr 169 „Töötasu alamäära kehtestamine“ kohaselt on alates 01.01.
  6. a töötasu alamäär kuus 290 eurot. Seega on minimaalse elatusraha suurus ühele lapsele alates 01.01.
  7. a 145 eurot kuus. Järelikult võib hageja nõuda kostjalt elatise väljamõistmist igakuiselt 139,01 euro ulatuses alates 01.01.
  8. a PKS § 97 p 1 ja § 100 lg 1 alusel. Kuna laps alaealisena eelduslikult ise oma ülalpidamisega ei tegele, on põhjendatud elatise faktiline maksmine tema seadusliku esindaja pangakontole. Käesoleva tsiviilasja hagihind

§ 129

lg 2 kohaselt on 1251,09 (9 x 139,01) eurot.

§ 173

lõigete 1 ja 4 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. Kuna hagi rahuldatakse, siis tuleb jätta hageja menetluskulud

§ 162lg 1 ja 2 alusel täielikult kostja kanda.

Vastavalt

§-le 1741 lõike 1 esimesele lausele määrab kohus kostja õigeksvõtul põhineva otsuse tegemise korral õigeksvõtul põhinevas otsuses lisaks menetluskulude jaotusele ka hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. Hageja ei ole nõudnud hüvitatavate menetluskulude rahalist kindlaksmääramist. Vastavalt Riigilõivuseaduse § 22 lg 2 p-le 2 ei võeta elatise nõudmise hagi läbivaatamisel riigilõivu.

§ 468lg 1 p 1 kohaselt tunnistab kohus hagi õigeksvõtul põhineva otsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. 3

(4)2-11-60326 Lembit Käis kohtunik 4
(4)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.