Obsah (7)

§ 477§ 394§ 172§ 173§ 174§ 122§ 475

KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja Kohtunik Ann Meriluht Kohtumääruse tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number 10. veebruar 2012.a. Tallinn Tsiviilasi AAi kaebus Tallinna kohtutäitur

) § 475 lg 1 p 15 hagita menetluses. Vastavalt

§ 477

lg 1 vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. Sama paragrahvi 5. lõike kohaselt ei ole kohus seotud menetlusosaliste esitatud taotluste ega asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele, kui seadusest ei tulene teisiti ning lg 7 järgi peab kohus kontrollima avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui avalduse kohta ei ole esitatud vastuväiteid. Vajaduse korral nõuab kohus avaldajalt tõendite esitamist või kogub neid omal algatusel.

§ 477

lg 2 järgi võib kohus hagita asja läbi vaadata ja lahendada kohtuistungit pidamata, välja arvatud juhul, kui seadusega on sätestatud kohtuistungi korraldamise kohustus. Antud asjas kohtuistungi pidamise kohustust seadus ette 2 ei näe, mistõttu kohus lahendab asja kirjalikus menetluses. Avaldaja poolt viidatud

§ 394

lg 2 p 6, mille alusel ta taotleb asja arutamist kohtuistungil, kohaldub hagimenetluse asjadele. Antud juhul on tegemist hagita asja avaldusega.

1. Kohus, tutvunud kohtule esitatud avalduse, kohtutäituri ja sissenõudja kirjalike seisukohtadega, dokumentaalsete tõenditega, täitetoimikuga nr. XXX ning uurinud ja hinnanud kogutud tõendeid kogumis, leiab, et avalduse rahuldamiseks alused puuduvad.
2. Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 218 lg 1 sätestab, et kaebuse kohta tehtud kohtutäituri otsuse peale võib menetlusosaline esitada otsuse kättetoimetamisest arvates kümne päeva jooksul kaebuse maakohtule, kelle tööpiirkonnas kohtutäituri büroo asub. Antud juhul on esitatud kaebus Tallinna kohtutäituri Kristiina Feinman’i 04.08.2011.a. otsusele täiteasjas nr. XXX (I köide t/l 28-32). Osundatud otsusega jättis kohtutäitur rahuldamata avaldaja 28.07.2011.a. kaebuse (I köide t/l 24-27).
3. Kuna kohus kontrollib vaid kaevatava otsuse seaduslikkust, tuleb kohtul lähtuda selle otsuse tegemise aluseks olnud avaldaja 28.07.2011.a. kaebusest. Nimetatud kaebuses palub avaldaja tunnistada kehtetuks 28.07.2011.a. kohtutäituri tasu väljamõistmise otsus ja kohtutäituri lisatasu väljamõistmise otsus täiteasjas nr. XXX. Ilmselt on avaldaja esitanud kaebuse 18.07.2011.a. kohtutäituri tasu väljamõistmise otsuse ja kohtutäituri lisatasu väljamõistmise otsuse täiteasjas nr. XXX vaidlustamiseks, kuivõrd nimetatud otsused on avaldaja oma kohtule esitatud kaebusele lisanud (I köide t/l 20-23). Avaldaja on seisukohal, et tema ei ole võlgnik, vaid isik, kelle õigusi täitemenetluse läbiviimine puudutab ning seega ei ole avaldaja kohustatud kohtutäituri tasu väljamõistmise otsustes toodud summasid tasuma.
4. Vaidlust ei ole selles, et kohtutäituri menetluses on täiteasi nr XXX, milles sissenõue on pööratud avaldaja varale. Vaidlust ei ole ka selles, et täitemenetluse aluseks on sissenõudja avaldus ja Tallinna notar Evi Paberit’i XXX.a tõestatud leping nr. XXX ja XXX.a tõestatud leping nr. XXX (I köide t/l 80-86, 95-164 ).
5. TMS § 5 lg 1 kohaselt on täitemenetluse osalised isik, kes on täitmiseks esitanud nõude (sissenõudja), isik, kelle vastu on täitmiseks esitatud nõue (võlgnik), ja muud isikud, kelle õigusi täitemenetlus puudutab. Seega on avaldaja võlgnik TMS-i mõistes, kuna avaldaja vastu on esitatud nõue. Nimetatud seisukohta toetab ka Riigikohtu lahend nr. 3-2-1-119-
6. Kuna täitedokumendiks on käesoleval juhul hüpoteegileping (TMS § 2 lg 1 p 19), on täitemenetluse mõttes kohustatud isikuks vara omanik ehk antud juhul avaldaja, kellel on kohustus alluda sundtäitmisele, mistõttu ta on täitemenetluses võlgnikuks.
7. Kõige eelpooltoodu alusel, asub kohus seisukohale, et avaldaja kaebuse rahuldamiseks alused puuduvad.
8. Kõik määruses kajastamata dokumentaalsed tõendid, menetlusosaliste väited ning seisukohad ei oma kohtu arvates sisulist tähtsust, mistõttu kohus neile ei vasta.
9. Menetluskulude osas tuleb juhinduda

§ 172

ja § 173.

§ 172

lg 1 sätestab, et hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse ning kui menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane. Vastavalt

§ 173

lg 1 asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Asja järgmisena menetleva kohtu lahendis esitatakse kogu seni kantud menetluskulude jaotus.

§ 173

lg 4 kohaselt menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Kuna avaldaja kaebus jääb rahuldamata, määrab kohus, et kõigi menetlusosaliste menetluskulud jäävad avaldaja kanda. 3 14. Juhindudes

§ 174

lg 1 võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. 15. Tsiviilasja hinna määramisel juhindub kohus

§ 122

lg 1 sätestatust, mille kohaselt on tsiviilasja hind hagihind ja hagita asja hind, lg 3 kohaselt on hagita asja hind hagita asjas avaldusega taotletud või kohtu omal algatusel tehtud toimingu harilik väärtus. Tulenevalt eeltoodust ning sellest, et avaldaja esitas kohtusse kaebuse kohtutäituri otsusele, mis on hagita asi

§ 475lg 1 p 15 kohaselt, on tsiviilasja hinnaks 319,56 eurot.

Ann Meriluht Kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ 4