) § 3 lg 1 p 1 kohaselt kuulub halduskohtu pädevusse avalik-õiguslike vaidluste lahendamine.
lg 1 sätestab, et haldusaktiks, mille peale võib halduskohtusse kaevata on avalik-õiguslikke haldusülesandeid täitva asutuse, ametniku või muu isiku korraldus, käskkiri, otsus, ettekirjutus või muu õigusakt, mis on antud avalik-õiguslikes suhetes üksikjuhtumi reguleerimiseks.
lg 2 kohaselt toiminguks, mille peale võib halduskohtusse kaevata, on avalik-õiguslikke haldusülesandeid täitva asutuse, ametniku või muu isiku 2 tegevus või tegevusetus või viivitus avalik-õiguslikus suhtes. Eeltoodust nähtub, et suhte üheks pooleks peab olema avalik-õiguslik isik.
lg 2 kohaselt ei kuulu halduskohtu pädevusse avalik-õiguslike vaidluste lahendamine, milleks seadus näeb ette teistsuguse menetluskorra. Käesolevas asjas on kaebus esitatud Tartu Maakohtu ja Tartu Ringkonnakohtu kohtunike tegevuse peale menetluse läbiviimisel tsiviilasja lahendamisel. Poolel ja kolmandal isikul on õigus maakohtu otsuse peale apellatsiooni korras edasi kaevata ringkonnakohtusse, kui maakohus on ebaõigesti kohaldanud materiaalõiguse normi, ebaõigesti hinnanud tõendeid või oluliselt rikkunud kohtumenetluse norme. Ringkonnakohtu lahendit on võimalik vaidlustada kassatsioonikorras Riigikohtus kassatsioonkaebuse esitamisega. Seega ei kuulu halduskohtu pädevusse mõnes teises kohtus tsiviilasjas või haldusasjas tehtud lahenditele või menetlusele õigusliku hinnangu andmine. Kui kaebaja ei ole konkreetses tsiviilasjas (kohtuasjas) nõus kohtulahendiga ja asja menetlemisega ning ta leiab, et rikutud on materiaal- või menetlusõigust, on tal õigus esitada konkreetse esimese astme kohtu otsuse peale apellatsioonkaebus ning kui teise astme kohtulahend kaebajat ei rahulda , on võimalik ringkonnakohtu otsus kaevata Riigikohtusse, kes annab õigusliku hinnangu madalama astme kohtu(te) lahenditele ja asja menetlemisele. Kaebuse materjalidest nähtuvalt on M. S. oma kaebeõigust tsiviilasjas nr 2-09-1846 realiseerinud. Asjaolu, et Riigikohus on jätnud M. S. taotluse riigi õigusabi saamiseks kassatsioonikaebuse koostamiseks rahuldamata põhjusel, et asjaoludest tulenevalt on taotleja võimalus oma õiguste kaitseks ilmselt vähene (RÕS § 7 lg 1 p. 5), ei ole ära võtnud kaebajalt kaebeõiguse realiseerimist. Kaebajale on antud Riigikohtu tsiviilkolleegiumi kohtumäärusega 3-7-1-2-762 tähtaeg vandeadvokaadi vahendusel põhjendatud kassatsioonkaebuse esitamiseks. Kuna antud kaebus ei kuulu halduskohtu pädevusse tagastab kohus kaebuse, juhindudes
lg 1 p 2 ja lg 4 pädevuse puudumise tõttu, selle esitajale.
lg 4 kohaselt halduskohus tagastab määrusega kaebuse või protesti, mille lahendamine ei ole halduskohtu pädevuses, näidates võimaluse korral määruses, kuhu tuleb pöörduda. Eesti kohtusüsteem on kolmeastmeline ning oma õiguste kaitseks sai M. S. kasutada edasikaebeõigust. Kuna Riigikohus on Eesti Vabariigi kõrgeim kohus, siis on M. S. käesoleval juhul siseriiklikud õiguskaitsevahendid ammendanud. Mare Priks Kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.