02.12.2011 määrusega nimetas kohus Osaühingu V ajutiseks halduriks advokaat Mari Männiko ning määras pankrotiavalduse läbivaatamiseks istungi aja 27.12.
Võlgnikul puuduvad vahendid ajutise halduri tasu hüvitamiseks. Tallinna Ringkonnakohus on lahendis 2-08-56215 asunud seisukohale, et pankrotiavalduse esitamisega peab võlausaldaja võlgnikul rahaliste vahendite puudumise korral arvestama võimalusega, et pankrotimenetluse kulud võivad jääda pankrotiavalduse esitaja kanda. Eeltoodu alusel ja juhindudes Pankrotiseaduse §§-dest 13, 23 ja 29, on Osaühing V (registrikood XXX) püsivalt maksejõuetu
Kuna Osaühingul V puuduvad vahendid pankrotimenetluse kulude katteks, palub ajutine haldur lõpetada Osaühingu V pankrotimenetlus raugemisega pankrotti välja kuulutamata, määrata dokumentide hoidjaks Osaühing V juhatuse liige OM(isikukood XXX), määrata ajutise halduri MM töötasuks 1310 EUR, millele lisandub sotsiaalmaks 399 EUR ning kulutuste hüvitamiseks 121 EUR. Nimetatud summad palub ajutine haldur kanda Advokaadibüroo LEXTAL arveldusarvele nr XXXXXXXXX võlausaldaja AS SEB Pank poolt 04.10.2011 kohtu deposiitkontole tasutud 2000 euro arvelt. Kohtuistung 27.12.2011 toimunud kohtuistungil osalesid võlausaldaja esindaja LA ja ajutine pankrotihaldur Mari Männiko. Võlgnik ilmumata, kutse avalikult Ametlike Teadaannete kaudu kättetoimetatud. Võlgnik istungile ei ilmunud, kohtuga ühendust võtnud ei ole. Istungil tutvustas ajutine haldur lühidalt aruannet. Ajutise halduri hinnangul on võlgnik varatu, maksejõuetuse tekkimise aeg 2011.a. algus, mil täitemenetluses võõrandati võlgniku kinnisasjad. Kuriteotunnustega teo tunnuseid ega juhtimisvigu pole haldur tuvastanud. 5 Ajutine haldur palub lõpetada menetlus raugemisega pankrotti välja kuulutamata, dokumentide hoidjaks määrata juhatuse liige. Raugemise vältimiseks vaja määrata deposiit 3 000 €. Võlausaldaja esindaja nõustus ajutise halduri järeldustega. Kohtumääruse põhjendused
lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankS § 29 lg 1 kohaselt kohus lõpetab pankrotimenetluse, pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu, vaatamata võlgniku maksejõuetusele, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu.
lg 1 järgi, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks, määrab kohus menetluse raugemise vältimiseks pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti makstava summa suuruse ja selle maksmise tähtaja. Kohus, tutvunud Osaühingu V ajutise halduri koostatud aruandega tuvastas, et aruande kohaselt puudub võlgnikul igasugune vara. Võlgnik ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Kohustusi on võlgnikul kokku summas 830 177,04 eurot. Vara puudumise tõttu puudub võimalus võlgniku majandustegevuse jätkamiseks, tervendamiseks ning nõuete rahuldamiseks. Ajutisele haldurile ei ole teatavaks saanud ühtegi vara tagasivõitmise võimalust. Aruandest nähtuvalt kujunes võlgniku püsiv maksejõuetus välja 2011 aasta alguses, mil täitemenetluses võõrandati võlgniku kinnisasjad. Kuriteotunnustega teo tunnuseid ega juhtimisvigu pole haldur tuvastanud. Kohus leiab, tuginedes ajutise halduri aruandes kajastatud andmetele, on võlgnik maksejõuetu, kuna ta ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Võlgnikul puudub vara pankrotimenetluse kulude katteks, samuti puuduvad võimalused vara tagasi võita. Ajutise halduri esialgsel hinnangul on maksejõuetuse tekkimise põhjuseks muud asjaolud pankrotiseaduse § 22 lg 5 mõttes. Kuriteo tunnustele viitavaid asjaolusid ajutine haldur temale teadaolevatel andmetel ei tuvastanud. Kohus nõustub ajutise halduri, kui maksejõuetuse eksperdi hinnanguga võlgniku maksejõuetuse ja selle väljakujunemise põhjuste osas.
lg 5 järgi, vaadanud pankrotiavalduse läbi, kuulutab kohus pankroti välja, jätab avalduse rahuldamata või lõpetab menetluse raugemise tõttu käesoleva seaduse §-s 29 nimetatud alusel.
lg 3 järgi ei lõpeta kohus menetlust raugemise tõttu käesoleva paragrahvi lõikes 1 või 2 sätestatud alusel, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti kohtu määratud summa. 27.12.2011 määrusega määras kohus deposiiti tasutava summa suuruseks 3000 eurot ja tasumise tähtajaks 14 päeva ning tegi Osaühingu V pankrotimenetlusest huvitatud isikutele ettepaneku tasuda nimetatud summa kohtu deposiitarvele pankrotimenetluse kulude katteks. Teade kohtumääruse kohta on avaldatud väljaandes Ametlikud Teadaanded 28.12.2011. Kohtu määratud tähtajaks kohtu deposiiti raha pankrotimenetluse kulude katteks ei laekunud. 6 Kohus asub seisukohale, et võlgnik on maksejõuetu, ta ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Võlgnikul puudub vara ka pankrotimenetluse kulude katteks, puudub vara tagasivõitmise või tagasinõudmise võimalus. Võlgniku pankrotimenetlusest huvitatud isikud ei ole kohtu deposiiti pankrotimenetluse kulude katteks raha maksnud, mistõttu tuleb võlgniku pankrotimenetlus lõpetada pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu.
kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu, keerukust ja ajutise halduri kutseoskusi.
lg 4 järgi, kui võlgniku avalduse alusel alustatud pankrotimenetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Halduri taotlusel määrab kohus halduri tasu büroole, mille kaudu haldur tegutseb. Ajutine haldur palub kohtul määrata ajutise halduri tasuks 1310 eurot, millele lisandub sotsiaalmaks 399 eurot ja hüvitada ajutise halduri poolt oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalikud kulutused 121 eurot. Ajutine haldur on esitanud kohtule tööaja arvestuse ja taotluse ajutise halduri tasu määramiseks 13,6 töötunni eest määras 96 eurot/tund, summas 1310 eurot ja millele lisandub sotsiaalmaks 399 eurot. Kohus leiab, et ajutise halduri tasu taotlus on mõistlik ja ülesannete mahtu, keerukust ja ajutise halduri kutseoskust arvesse võttes põhjendatud ning tuleb rahuldada. Ajutise halduri tasuks tuleb määrata 1310 eurot, millele lisandub sotsiaalmaks 399 eurot. Aruandest nähtuvalt on ajutine haldur teinud pankrotimenetluses halduri ülesannete täitmisel vajalikke kulutusi posti-, side-, telefoni-, interneti-, arvuti- ja transporditeenustele ning ruumide rendile, kokku summas 121 eurot. Kohus leiab, et ajutise halduri poolt oma ülesannete täitmiseks tehtud kulutused 121 eurot on mõistlikud, vajalikud ja põhjendatud ning tuleb hüvitada. Ajutise halduri tasu 1310 eurot, sotsiaalmaks 399 eurot ja vajalike kulude hüvitis 121 eurot, kokku 1830 eurot, tuleb välja maksta SEB Pank AS-i poolt 04.10.2011 kohtu deposiiti ajutise halduri tasu ja pankrotimenetluse kulude katteks tasutud 2000 euro arvelt, kandmisega Advokaadibüroo Lextal arveldusarvele nr XXXXXXXXXX, vastavalt ajutise halduri Mari Männiko avaldusele. Deposiidi kasutamata osa kuulub tagastamisele makse teinud isikule, SEB Pank AS-ile.
lg 3 järgi, pankrotimenetluse lõpetamisel vabastab kohus halduri, kui seadusest ei tulene teisiti.
lg 8 kohaselt, kui juriidilisest isikust võlgniku pankrotimenetlus lõpetatakse raugemise tõttu, likvideerib ajutine haldur juriidilise isiku kahe kuu jooksul pankrotimenetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates likvideerimismenetluseta. Ajutisel pankrotihalduril tuleb likvideerida Osaühing V ja kustutada äriregistrist kahe kuu jooksul käesoleva määruse jõustumisest. Pärast äriühingu kustutamist äriregistrist tuleb pankrotihaldur Mari Männiko vabastada Osaühingu V ajutise pankrotihalduri kohustustest. Äriseadustiku § 58 lg 4 tulenevalt, kui kohus lõpetas juriidilise isiku pankrotimenetluse raugemisega pankrotti välja kuulutamata, kuna võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks, kantakse pärast juriidilisest isikust võlgniku registrist kustutamist tema 7 dokumentide hoidjaks pankrotivõlgniku juhatuse liige, kui pole teisiti kokku lepitud või kohtulahendi alusel teisiti määratud. TsÜS § 46 lg 1 kohaselt tuleb juriidilise isiku dokumentatsioon anda vastutavale hoiule võlgniku seaduslikule esindajale. Kohus leiab, et võlgniku dokumendid tuleb anda Osaühingu V juhatuse liikme OM(isikukood XXX) vastutavale hoiule. Lukiina Vismann Kohtunik 8
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.