lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist.
lg 1 p 6 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja 3 rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. Pankrotiseaduse § 35 lg 1 p 6 kohaselt võlgniku pankroti väljakuulutamisel lõpetatakse intressi ja viivise arvestamine võlgniku vastu suunatud nõuetelt. OÜ RDT Invest pankrot on välja kuulutatud 01.03.2011. Hagejal on õigus nõuda viivist nimetatud kuupäevani.
lause kohaselt loetakse viivise määraks
§-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub 7 % aastas. Hageja on arvutanud temal saamata töötasult, välislähetuse päevarahadelt, puhkusehüvitiselt ja töölepingu erakorralise ülesütlemise hüvituselt viivist kuni 31.12.2010 summas 4 146.65 krooni, so 265.02 eurot (tl 9). Hagejal on saamata töötasu, välislähetuse päevarahad, puhkusehüvitis ja töölepingu erakorralise ülesütlemise hüvitus summas 13 174.42 eurot, millelt viivis perioodi eest 01.01.2011 kuni 01.03.2011 on (13174.42x0,022%x59) 171 eurot. Kokku tuleb kostjalt välja mõista viivis (265.02+171) 436.02 eurot. Menetluskulude jaotus Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lg 1 ja 4 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. Hagi rahuldamise tõttu jäävad menetluskulud kostja kanda. TsMS § 174 lg 1 ja 3 kohaselt menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.