← Eesti

2-11-18093/24

Obsah (8)§ 174§ 1741§ 429§ 432§ 150§ 386§ 173§ 168

Tsiviilasi nr 2-11-18093 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Kohtukoosseis Tartu Maakohtu kohtunik Margit Jõgeva Määruse tegemise aeg ja koht 8. veebruar 2012. a, Tartu kohtumaja Tsiviilasja number 2-11-

§ 174

lõigetes 1-3 sätestatud korras, välja arvatud juhul, kui käesolev kohtulahend tühistatakse või asja menetlus taastatakse (

§ 1741lõige 4).

Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse kirjalikult Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu kaudu. Määruskaebuse esitamise tähtaeg on 15 päeva määruse kättetoimetamisest alates. ASJAOLUD Tartu Maakohtu menetluses on OÜ Port One hagi OÜ Storkson vastu võlgnevuse väljamõistmiseks. 7.02.2012 esitas hageja lepinguline esinda advokaat Janar Männapuu kohtule avalduse hagist loobumiseks ja menetluse lõpetamiseks. Menetluse lõpetamise avalduse on allkirjastanud hageja esindajaga ühiselt kostja OÜ Storkson seaduslik esindaja Rain Kurg. Esitatud avalduse kohaselt loobub hageja hagist seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. Poolte esindajad paluvad võtta vastu hagist loobumine ja lõpetada tsiviilasja menetlus ning menetluskulud vastavalt nende omavahelisele kokkuleppele jätta menetlusosaliste endi kanda. KOHTU SEISUKOHT Kohtu seisukoht menetluse lõpetamise osas Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 428 lõike 1 punkti 3 kohaselt kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud.

§ 429

lõike 1 kohaselt hageja võib hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Hageja on esitanud kohtule avalduse hagist loobumiseks. 7.02.2012 esitatud menetluse lõpetamise avaldus, on esitatud poolte esindajate poolt ühiselt, milles on avaldatud tahet menetlus tsiviilasjas lõpetada. Eeltoodust tulenevalt võtab kohus hagist loobumise vastu ja lõpetab asjas menetluse. Kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti (

§ 432

). Kohtu seisukoht riigilõivu tagastamise osas

§ 150

lõike 2 punkti 2 kohaselt tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui hageja loobub hagist. Riigilõivu tagastab kohus, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avaldusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti (

§ 150lõige 4).

Toimiku materjalidest nähtub, et hageja on tasunud hagiavalduse esitamisel 30.05.2011 riigilõivu 1 438.01 eurot. Hageja on taotlenud tagastada talle pool hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivust summas 719 eurot Port One OÜu arvelduskontole nr 10220012237013 SEB Pank ASis, selgituseks märkida „riigilõivu tagastamine tsiviilasjas nr 2-11-18093“.

§ 150

lõike 2 punkti 2 alusel kohus tagastab hagejale riigilõivu summas 719 eurot (1 438.01:2) hageja arveldusarvele nr 10220012237013 ASis SEB Pank. 2 Kohtu seisukoht hagi tagamise tühistamise osas Tartu Maakohtu 20.04.2011 määrusega on rahuldatud OÜ Port One taotlus hagi tagamiseks enne hagi esitamist ja arestitud Storkson OÜ nimele registreeritud järgmised sõidukid: - MAN 26.463 FPLS (reg.nr. 166MNJ) - Sadulveok MAN 18.410 (reg.nr 777RDT) - Külmik-poolhaagis KRONE SDR 27 (reg. nr 554ZB) - Audi V8 (reg.nr 988TFF). Määruse resolutsiooni punktis 2 määrati kanda nimetatud sõidukite osas OÜ Port One kasuks käsutuskeeldu nähtavaks tegev keelumärge Maanteeameti liiklusregistrisse ning keelata nimetatud sõidukite võõrandamine.

§ 386

lg 4 sätestab, et kohus tühistab hagi tagamise määrusega, kui asjas menetlus lõpetatakse. Kohus on seisukohal, et kuna antud tsiviilasjas menetlus lõpetatakse seoses hageja poolt hagist loobumisega kostja poolt nõude täitmisega, on põhjendatud

§ 386lg 4 alusel tühistada antud asjas 20.04.2011 määrusega tehtud hagi tagamine.

Kohtu seisukoht menetluskulude jaotuse osas Poolte esindajad on menetluse lõpetamise avalduses taotlenud jätta menetluskulud poolte endi kanda vastavalt nende omavahelisele kokkuleppele. Vastavalt

§ 173

lg 1, asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel menetlust lõpetavas määruses. Kohus on seisukohal, et arvestades antud tsiviilasja menetlust, on põhjendatud arvestades poolte kokkulepet menetluskulude jaotuse osas, jätta

§ 168lg 3 alusel menetluskulud poolte endi kanda.

Arvestades asjaolu, et menetluskulud jäävad poolte endi kanda, siis ei ole kohtul alust menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks. Kohtunik 3

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.