← Eesti

3-10-2537/2

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Halduskohus Kohtukoosseis Kohtunik Tiina Pappel Määruse tegemise aeg ja koht 4. oktoobril 2010. a, Tallinn Haldusasja number 3-10-2537 Haldusasi Maksu- ja Tolliameti Põhja m

§ 30lg 2 p 1; § 471 lg 1).

ASJAOLUD JA TAOTLUSE ESITAJA SEISUKOHT

  1. 01.10.2010 saabus Tallinna Halduskohtule Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskuse (edaspidi PMTK) taotlus täitmist tagavate toimingute sooritamiseks. PMTK palub anda luba Eesti Vabariigi kasuks (PMTK kaudu) kohtulike hüpoteekide seadmiseks järgmistele kinnistutele: 1) E.R.’a nimele registrisse kantud registriosale nr xxxxxxxx, elamumaa xxxxxxxx suurusega 2 659 1 m2, summas 2 000 000 krooni; 2) R. R.’a nimele registrisse kantud registriosale nr xxxxxxxxxx, elamumaa xxxxxxxxxxx, suurusega 599 m2; summas 1 384 863 krooni; 3) R. R.’a nimele registrisse kantud registriosale nr xxxxxxxx, elamumaa xxxxxxxxxxx üldpinnaga 32,7 m2 summas 1 000 000 krooni. PMTK taotleb ka käsutamise keelumärke seadmist E.R.’a omandis olevale mootorrattale Yamaha XV 1990A, registreerimisnumbriga xx xx,
  2. a
  3. Taotleja on 29.12.2009 OÜ-le Trendberg (registrikood 10497390; endise nimega OÜ MarsalisEhitus) koostanud maksuotsuse nr 12.2-3/5956-
  4. Maksuhaldur kontrollis 16.10.2008 korralduse nr 12-2.1/33284 alusel OÜ Trendberg käibemaksu, tulumaksu ja sotsiaalmaksu ning töötuskindlustusmakse ja kogumispensionide maksete arvestamise, deklareerimise ja tasumise õigsust maksustamisperioodil 01.01.2007 – 31.12.
  5. Kontrollimise käigus tuvastati, et OÜ Trendberg kajastas maksustamisperioodidel 2007.a jaanuar kuni detsember oma raamatupidamises AS Optimera Estonia ja AS Rautakesko arveid. Maksuotsuses kajastatud asjaolusid ja tõendeid kogumis hinnates on maksuhaldur jõudnud järeldusele, et AS Optimera Estonia ja AS Rautakesko nimel raamatupidamises kajastatud arved ei ole kõik väljastatud nimetatud ettevõtete poolt ning tegelikkuses neil kajastatud teenuseid ei osutatud ja materjale ei müüdud. Revisjoni käigus selgus, et OÜ Trendberg ei ole AS-ilt Optimera Estonia osade raamatupidamises kajastatud arvete alusel ehitusmaterjali ostnud, seega OÜ-l Trendberg puudus õigus maksustamisperioodidel jaanuar 2007 kuni detsember 2007 sisendkäibemaksu hulgas deklareerida AS Optimera Estonia rekvisiitidega arvetel näidatud käibemaksu kokku 997 849 krooni. OÜ Trendberg ja AS Optimera Estonia vahel ei ole tehinguid deklareeritud mahus toimunud ning OÜ Trendberg ei ole osade arvete alusel AS-lt Optimera Estonia kaupu soetanud. Revisjoni käigus selgus, et OÜ Trendberg ei ole osade raamatupidamises kajastatud arvete alusel tehinguid teinud ning OÜ Trendberg ei ole AS Rautakesko arvete alusel kaupu soetanud, seega OÜ-l Trendberg puudus õigus maksustamisperioodidel jaanuar 2007 kuni detsember 2007 sisendkäibemaksu hulgas deklareerida AS-ilt Rautakesko rekvisiitidega arvetel näidatud käibemaksu kokku 106 830 krooni. OÜ Trendberg ja AS Rautakesko vahel ei ole deklareeritud mahus tehinguid toimunud ning OÜ Trendberg ei ole AS Rautakesko arvete alusel kaupu soetanud. Sisendkäibemaksu mahaarvamiseks KMS § 29 lg 1 ja lg 3 p 1 sätestatud tingimustel on oluline välja selgitada, et kaup või teenus oleks soetatud teiselt registreeritud maksukohustuslaselt ning et kaup või teenus on oma ettevõtluses kasutatav. Maksuotsusest nähtuvalt on leidnud kinnitust, et OÜ Trendberg ei ole äriühingutelt Optimera Estonia ja Rautakesko näidatud mahus kaupu soetanud. Üksnes arvete väljastamine ja nende tasumine ei ole piisav tõendamaks arvetel näidatud kauba saamist ja käibe toimumist. Käive tekib siis kui kaup või teenus antakse reaalselt üle, mitte tasumisel (RK 3-4-1-1-02). Lähtudes eeltoodust vähendas maksuhaldur sisendkäibemaksu summat 1 104 679 krooni võrra.
  6. Tulumaksuseaduse (RT I 1999, 101, 903, koos hilisemate täienduste ja muudatustega; edaspidi TuMS) § 51 lg 1 ja lg 2 p 3 alusel on tegemist ettevõtlusega mitteseotud kuluga, millelt kuulub tasumisele tulumaks. Kuna maksuotsuses käsitletud juhtudel arved ei vasta raamatupidamise seaduse nõuetele ja pole tõendatud teenuse saamine arvetel näidatud isikutelt, arvestatakse OÜ-le Trendberg nimetatud arvete järgi tasutud summadelt kokku tulumaksu summas 2 042 556 krooni. Tasumiseks kuuluvat arvet, mille taga tegelikkuses puudub reaalne tehing, ei saa lugeda raamatupidamise algdokumendiks. Kontrolli käigus selgus, et 08.12.2007 Salme Kultuurikeskuses toimunud meelelahutusliku ürituse maksumusest, so 93 963 kroonist, on OÜ Trendberg deklareerinud erisoodustust kokku 39 068 krooni. Ülejäänud ürituse maksumusest, so 54 895 krooni, on Trendberg OÜ kajastanud raamatupidamises kulukontodel esinduskulu või ruumide/territooriumi rent. Revisjoni käigus kogutud tõendid kinnitavad kogumis ja vastastikuses seoses, et Tallinna Salme Kultuurikeskuses 08.12.2007 toimunud üritus oli oma iseloomult meelelahutuslik pidu OÜ Trendberg töötajatele. Eelnimetatud seisukohta kinnitab OÜ Haldjas ja AS Telspec Trade arvetel kajastatu, mille kohaselt toimus Tallinna Salme Kultuurikeskuses 2 varietee etendus ning toitlustamine. OÜ Trendberg on osaliselt ürituse otstarbeks tehtud kulutused maksustanud erisoodustusega, sh 100% toitlustamise. Lisaks müüs OÜ Trendberg 1/3 AS Telspec Trade kulutuse edasi Ehitustehnika OÜ-le, kes tasus eelnimetatud kulutuselt erisoodustusemaksud. Kuna OÜ Trendberg maksustas 100% toitlustuskuludest erisoodustusega, on äriühing ka ise sellega kinnitanud, et üritusel osalejad olid vaid seotud isikud. Vastasel juhul ei oleks Trendberg deklareerinud külaliste toitlustamise osa erisoodustusena vaid vastuvõtukuluna. Nimetatud ürituse osas ei ole ka ruumide renti ega varietee teenust deklareeritud vastuvõtukuluna. Samuti ei esitanud OÜ Trendberg revisjoni käigus peale arvete ühtegi kirjalikku dokumenti, mis tõendaks, et tegemist oli oma töötajatele ning äripärneritele suunatud üritusega. Seega on maksuhaldur seisukohal, et külaliste osalemine üritusel ei ole tõendatud ning kogu ürituse maksumus tuleb maksustada erisoodustusena.
  7. FIE Silver Hüdsi on väljastanud 17.08.2007 OÜ-le Trendberg arve nr 25 summas 14 600 krooni, selgitusega seminari korraldamine Vahtraoru talus. OÜ Trendberg finantsjuhi Reet Reimetsa sõnul oli tegemist seminariga, kus osales 9 OÜ Trendberg töötajat. Vahtraoru turismitalus toimunud üritus oli oma iseloomult meelelahutuslik üritus (suvepäevad) OÜ Trendberg töötajatele, kuna FIE Silver Hüdsi 05.02.2009 kirjalike selgituste kohaselt osutati arve nr 25 alusel ruumide ja territooriumi rendi ning vahendite rendi teenust. Vahendite rendi teenuse hulka kuulusid muuhulgas ka kanuude, spordivahendite ja toiduvalmistamiseks mõeldud vahendite rent. FIE Silver Hüdsi 09.03.2009 täiendavate kirjalike selgituste kohaselt toimus üritus 10.08-12.08.2007 (ehk reede kuni pühapäev) ning üritusel osales umbes 30 inimest (seega 21 inimest rohkem, kui nähtub R. R. poolt esitatud nimekirjast). Ka R. R. kinnitas, et töötajatel oli lubatud üritusele kaasa võtta perekonnaliikmeid. OÜ Trendberg ei esitanud revisjoni käigus peale arve ühtegi korrektset kirjalikku dokumenti, sh korrektset osalejate nimekirja, programme, muid aruandeid, mis tõendaks, et tegemist oli seminariga.
  8. Kismet-Teenused OÜ väljastas 04.01.2007 OÜ-le Trendberg arve nr 27004 summas 2 750 krooni, selgitusega ruumide rent jaanuar. OÜ Trendberg finantsjuhi selgituste kohaselt oli tegemist nõupidamisega. Maksuhaldur on seisukohal, et tegemist oli spordisaali kasutamisega, mis tuleks maksustada erisoodustusena, kuna OÜ Kismet-Teenused raamatupidaja R. L. 29.01.2009 kirjaliku vastuse kohaselt oli Kismet-Teenused OÜ ja Trendberg OÜ vahel 05.09.2006 sõlmitud spordisaali kasutamise leping nr
  9. Leping oli sõlmitud kuni 31.05.
  10. Lepingu sõlmijaks ja allakirjutajaks oli R. R. Kismet-Teenused OÜ tegi arve iga kuu eest eraldi. Arve 27004 on tehtud viie saali kasutuskorra eest detsembris
  11. Maksuhaldur peab ebatõenäoliseks, et
  12. aasta detsembrikuus toimus igal nädalal nõupidamine spordisaalis. Arveid saali rendi eest esitati regulaarselt kord kuus
  13. aasta septembrikuust kuni
  14. aasta jaanuarikuuni. Võttes kokku Salme Kultuurikeskuses toimunud meelelahutusürituselt, Vahtraoru turismitalus toimunud ürituselt ja Kismet-Teenused OÜ poolt ostetud teenuselt deklareerimata erisoodustused, kuulub maksuotsuse alusel täiendavalt deklareerimisele 61 745 krooni erisoodustusi, millelt tuleb tasuda 17 416 krooni tulumaksu ja 26 124 krooni sotsiaalmaksu. Tulenevalt maksuotsuses tuvastatust, puudus OÜ-l Trendberg õigus OÜ Haldjas ja OÜ Kismet-Teenused arvete alusel maha arvata sisendkäibemaksu, seega kuulub täiendavalt tasumisele 7 191 krooni käibemaksu.
  15. OÜ Trendberg ja E.R.a vahel maksustamisperioodidel jaanuar 2007 kuni detsember 2007 sõlmitud ostu-müügilepingute kohaselt soetas OÜ Trendberg E.R.alt ehitusmaterjali kogusummas 4 208 095 krooni, sh puitmaterjali koguses 1060 tm kogusummas 4 028 095 krooni ning armatuurterast koguses 24,66 kg kogusummas 180 000 krooni. Maksuhaldur on seisukohal, et OÜ Trendberg ja E.R.a vahel ei ole tehinguid toimunud. Lähtuvalt eeltoodust kuuluvad OÜ Trendberg ja E.R.a vahel sõlmitud ostumüügilepingute alusel OÜ Trendberg poolt tehtud väljamaksed 3 summas 4 208 095 krooni maksustamisele tulumaksuga kui ettevõtlusega mitteseotud kulud ja väljamaksed. Täiendavalt kuulub tasumisele tulumaksu summas 1 186 898 krooni.
  16. OÜ Trendberg juhatuse liikmeks perioodil 01.01.2007 – 31.12.2007 oli E.R.. Maksuotsusega nr 12.2-3/5956-8 määrati OÜ-le Trendberg tasumiseks 4 384 863 krooni. Maksuotsusega on tuvastatud, et E.R. esitas maksudeklaratsioonides valeandmeid ning pani toime rikkumisi, mis põhjustasid äriühingu majanduslikud raskused ning maksuvõlga. Riigikohus on oma lahendis 3-31-62-06 sedastanud, et maksudest kõrvalehoidumise eesmärgil tehtud tehing või toiming saab oma olemuselt olla ainult tahtlik. Harju Maakohtu 21.09.2010 määrusega võeti menetlusse OÜ Trendberg pankrotiavaldus pankroti väljakuulutamiseks ja määrati ajutiseks pankrotihalduriks Rein Kallaste. Maksuhalduri poolt sooritatud päringute alusel e-kinnistusraamatust ja Ehitisregistrist ei oma OÜ Trendberg registervara ja X-tee kaudu ligipääsetava Eesti Riikliku Autoregistri andmebaasi alusel sõidukeid. Taotleja on algatanud E.R.’a suhtes maksumenetluse, mille eesmärgiks on vastutusotsuse koostamine MKS § 40 alusel. Vastutusotsusega esitab maksuhaldur nõude nimetatud isiku vastu, tasuda OÜ Trendberg maksuotsusest tulenev maksuvõlg, mis moodustab kokku 4 384 863 krooni. E.R. on äriühingu juhatuse liikmena toime pannud rikkumisi, mille eesmärgiks oli osutamata teenuste ja kaupade kohta vormistatud arvete kajastamisega OÜ Trendberg raamatupidamises saada isiklikku kasu, mille saamine on maksuotsusega tõendatud. Arvestades E.R.’a varasemat käitumist on taotlejal põhjendatud alus väita, et haldustoiminguks loa andmata jätmisel asub isik hilisema sundtäitmise vältimiseks võõrandama (või muul viisil käsutama) isiklikku vara.
  17. Kinnistusraamatu elektroonilise andmebaasi kohaselt on E.R.’a omanduses registriosa nr xxxxxxxxxx, elamumaa xxxxxxxxxxx suurusega 2 659 m
  18. Nimetatud registriosal võõrandamise keelumärked puuduvad. Kinnistule on seatud hüpoteek Baltic Steel Trade OÜ kasuks kokku summas 200 000 krooni. Lisaks X-tee kaudu ligipääsetava Eesti Riikliku Autoregistri andmebaasi kohaselt on E.R.’a omandis mootorratas Yamaha XV 1990A, registreerimisnumbriga xx xx,
  19. a. Mootorrattal puuduvad keelumärked. Kinnistusraamatu elektroonilise andmebaasi kohaselt on R. R.’a omanduses: 1) registriosa nr xxxxxxx, elamumaa xxxxxxxxx suurusega 599 m
  20. Nimetatud registriosal võõrandamise keelumärked puuduvad. Kinnistule on seatud hüpoteek Merita Bank PLC kasuks summas 690 000 krooni. 2) registriosa nr xxxxxxx, elamumaa xxxxxxxxxx üldpinnaga 32,7 m
  21. Nimetatud registriosal võõrandamise keelumärked puuduvad. Kinnistule on seatud hüpoteek AS Unicredit Bank kasuks summas 469 000 krooni. Rahvastikuregistri andmetel on E. ja R. R.’a abielu registreeritud xx xx xxxx R. R. on omandanud nimetatud kinnisasjad vastavalt 19.08.1999 ja 05.04.2002 Abieluvararegistris 28.09.2010 teostatud päringust ei nähtu abieluvaralepingu olemasolu. Seega on, toetudes PKS § 24 lg 2 ja § 25 sätestatule, kinnistute puhul tegemist abikaasade ühisvaraga. PKS § 33 lg 3 alusel vastutab E.R. vastutusotsuse alusel tekkiva maksuvõla eest lisaks oma lahusvarale ka pooles väärtuses ühisvaraga, kuna E.R.’ale kuuluvast lahusvarast ei piisa makshalduri nõude rahuldamiseks. Tulenevalt MKS § 136¹ lg 2 p 3 lõpetab maksuhaldur konkreetsed isiku vastu suunatud täitetoimingud, kui E.R. on esitanud tagatise MKS § 120 lg 1 p 3, § 121 kohaselt suuruses 4 384 863 krooni ja valides tagatise liigi vastavalt MKS §-s 122 loetelule. MKS § 136¹ lg 3 kohaselt juhul, kui täitetoimingu sooritamise tinginud asjaolu on ära langenud või kui maksukohustuslane on esitanud tagatise võimaliku rahalise nõude või kohustuse tasumise tagamiseks, lõpetab maksuhaldur täitetoimingu hiljemalt kahe tööpäeva jooksul. KOHTU PÕHJENDUSED
  22. Halduskohtumenetluse seadustiku (

) § 29 lõike 1 kohaselt seadusega sätestatud juhtudel annab ja pikendab halduskohtunik loa haldustoimingu sooritamiseks või tunnistab haldustoimingu õigustatuks (edaspidi annab loa haldustoiminguks).

§ 29

lõike 2 kohaselt taotluse või avalduse loa andmiseks esitab selleks volitatud asutus, ametnik või muu isik (edaspidi taotleja) 4 kirjalikult koos põhjendusega ning seaduses ettenähtud ja asja otsustamiseks vajalike tõendite ja seletustega. Halduskohtunik võib nõuda täiendavate tõendite või seletuste esitamist. Vastavalt

§ 29

lõikele 3 isik, kelle suhtes sooritatavaks toiminguks loa andmist otsustakse, esitab seletuse seaduses sätestatud juhtudel. Maksukorralduse seaduse § 1361 maksuhalduri täitetoimingute sooritamiseks loa andmise menetluses maksukohustuslase poolt seletuse esitamist ette ei näe.

§ 29

lõike 4 kohaselt vaatab halduskohtunik taotluse läbi ja otsustab haldustoiminguks loa andmise ainuisikuliselt ilma kohtuistungit korraldamata, kui seadus ei näe ette teisiti. Kuna seadusest ei tulene ka kohustust otsustada asi kohtuistungil, otsustab kohtunik loa andmise ainuisikuliselt, ilma viivituseta ja kohtuistungit pidamata.

  1. MKS § 1361 lg 1 kohaselt võib Maksu- ja Tolliameti piirkondliku struktuuriüksuse juhataja teha halduskohtule taotluse loa saamiseks, et sooritada MKS § 130 lõike 1 punktides 1–51 sätestatud täitetoimingud. MKS § 130 lg 1 p 1–51 sätestavad, et maksuhalduril on õigus taotleda kinnisasja käsutamise keelumärke kandmist kinnistusraamatusse, taotleda ehitise kui vallasasja käsutamise keelumärke kandmist ehitisregistrisse, taotleda sõiduvahendi käsutamise keelumärke kandmist vastavasse registrisse, taotleda laeva käsutamise keelumärke kandmist laevakinnistusraamatusse, anda korraldus väärtpaberite või väärtpaberikonto blokeerimiseks vastavalt Eesti väärtpaberite keskregistri seaduses sätestatule ning taotleda hüpoteegi seadmist kinnisasjale või laevakinnistusraamatusse kantud laevale või tsiviilõhusõidukite registrisse kantud õhusõidukile.
  2. PMTK on esitanud kohtule taotluse loa andmiseks nii kinnistutele kohtuliku hüpoteegi seadmiseks kui ka sõidukile käsutamise keelumärke seadmiseks. Kontrollinud esitatud taotluse lubatavust ja seaduse nõuetele vastavust leiab kohus, et taotlus vastab seaduses kehtestatud nõuetele ja on piisaval määral põhjendatud. Kohtule on esitatud taotluse lahendamiseks vajalikud tõendid ja selgitused. Maksuhaldur on algatanud E.R. suhtes maksumenetluse, mille eesmärgiks on MKS § 40 kohase vastutusotsuse koostamine. Maksuhaldur on tuvastanud, et E.R. on jätnud täitmata oma seadusest tulenevad kohustused ja teostanud tehinguid, mille soovitud tagajärjeks oli maksude tasumisest kõrvalehoidmine. Kohus leiab, et taotlejal on põhjendatud alus väita, et haldustoiminguks loa andmata jätmisel võib E.R. asuda haldusakti sundtäitmise vältimiseks võõrandama (või muul viisil käsutama) isiklikku vara. Kuna R. R. on omandanud kinnistud (xxxxxx ning xxxxxx pärast abielu registreerimist E.R.aga, siis tulenevalt PKS § 33 lg 3 alusel vastutab E.R. pooles väärtuses ühisvaraga. Kohus nõustub vastustajaga, et arvestades maksumenetluse ja võimaliku kohtumenetluse pikkust on vajalik, proportsionaalne ja põhjendatud täitmist tagavate toimingute sooritamine enne rahalise nõude või kohustuse määramist, kuna ennetavate meetmete mitterakendamise korral võib haldusakti täitmine olla raskendatud või koguni muutuda võimatuks. Kohus leiab, et taotlus on selles toodud väidete alusel põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Tiina Pappel kohtunik 5

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.