lg 1 lubab võlausaldajal võlgniku poolse kohustuse rikkumise (§ 100) korral nõuda muuhulgas kohustuse täitmist, kahju hüvitamist, viivist. Kohtule esitatud lepingutega on tõendatud, et pooled sõlmisid alljärgnevad lepingud, millega hageja võttis endale kohustuse osutada kostjale telekommunikatsiooni teenuseid ja anda kostjale kasutamiseks seadme – seadme kasutamise leping XXX, kliendileping XXX 4.07.07, liitumiseja teenuse osutamise leping XXX 4.07.07. Kostja kinnitas lepinguid allkirjastades, et nõustub lepingute lahutamatuks lisaks olevate hageja üldtingimuste ja hinnakirjaga. Kostja kohustus osutatud teenuste eest tasuma õigeaegselt, vastavalt esitatud arvetele. Arvetega koos on saadetud kostjale meeldetuletused võlgnevuse likvideerimise vajadusest, maksetähtaeg, arvelduskonto number ja muu vajalik informatsioon makse sooritamiseks. Kostjale esitatud arvetega: A-1092649, 21.06.2008 1,86 eurot, NA-4151 28.08.2008 63,27 eurot, A-11219396 1.08.2008 6,33 eurot, A-10769980 1.05.2008 65,84 eurot, A-10618902 1.04.2008 88,50 eurot, A-l1050747 1,07.2008 16,83 eurot, on tõendatud võlgnevus 242,63 eurot. Eeltooduga on hagi põhinõude osas põhjendatud ja tõendatud ning kuulub rahuldamisele. Üldtingimuste punkti 5.2.1 kohaselt kohustus kostja tasuma arvete sissenõudmisega seotud kulutused.
lg 1 kohaselt võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivist.
Hageja Teenuste kasutamise Üldtingimuste p. 8.1. järgi oli poolte vahel viiviseintressiks kokku lepitud 0,2% tasumata summalt päevas. Viivise arvutamisel on lähtutud valemist: tähtaegselt 2 tasumata summa x viivitatud päevade arv x 0,2%. Hageja on arvestanud viiviseid alates iga arve sissenõutavaks muutumisest kokku summas 583,40 eurot, kuid esitanud viivise nõude põhivõla summas 242,58 eurot ja osa viivisest protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Vastavalt TsMS §-le 367 võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivist, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Seega on viivise nõue põhjendatud ja tõendatud ning kuulub rahuldamisele. TsMS § 405 lg 1 p 3 kohaselt võib kohus lihtmenetluses näha menetluskulude suuruse ette juba menetlust lõpetavas kohtulahendis. Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt on tema menetluskuludeks riigilõiv 63,91 eurot ja esindaja kulud 159,78 eurot, kokku 223,69 eurot. Hagi rahuldamise tõttu, vastavalt hageja taotlusele ja TsMS § 162 lg 1 ja 177 lg 2 alusel mõistab kohus kostjalt välja menetluskulud 223,69 eurot ja viivise menetluskuludelt alates 07.10.2011 kuni põhinõude täitmiseni
Kostja taotles võlgnevuse tasumiseks maksegraafiku määramist ja esitas tõendina makseraskuste kohta konto väljavõtte. Viimasest nähtub, et kostjale on makstud töötu abiraha 09.11.11 46.42 eurot ja 07.12.11 59,08 eurot. Kontolt nähtub, et kostjale on teinud ülekande SS27.76 eurot ja T OÜ 80 eurot, seega on tema sissetulek kahe viimase kuu jooksul olnud kokku 213.26 eurot. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kostjale võla tasumiseks maksegraafiku tasumine on põhjendatud. Kohus leiab eeltoodu ja TsMS § 445 lg 1 alusel, et kostjal tuleb võlgnevus ja menetluskulud kokku 727,84 eurot tasuda iga kuu 30.-ndaks kuupäevaks alates 01.veebruarist 2012 kuni võlgnevuse tasumiseni kokku 20 € (kahekümne euroste) maksete kaupa, kusjuures viivist põhinõudelt ja menetluskuludelt tuleb arvestada igakuiste maksete tasumisega viivitamisel võlgnevuse summalt. Kohtunik: 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.