MS § 162 lg.1, § 434-436, § 438, § 442, § 630-633 1.Rahuldada AS Swedbank Liising hagi. 2.Välja mõista V.J.`ilt AS Swedbank Liising kasuks võlgnevus summas 2761,53 (kaks tuhat seitsesada kuuskümmend üks EUR ja 53 senti) EUR ja viivis kohtuotsuse tegemise päeva seisuga summas 234,88 (kakssada kolmkümmend neli EUR ja 88 senti) EUR. 3. Välja mõista V.J.`ilt viivis alates 22.02.2011.a. põhivõlgnevuselt (2761.53 EUR)
lg.1 sätestatud määras ( Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1.jaanuari ja 1.juulit, millele lisandub 7% aastas) kuni põhivõlgnevuse tasumiseni. Menetluskulude jaotus Jätta menetluskulud kostja V.J.`i kanda. Menetlusosaline võib nõuda Pärnu Maakohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude kohta tehtud lahendi jõustumisest. 1
Vara tagastamisaegseks väärtuseks luges hageja 30 000 krooni. Puudusteta sõiduki hind oleks 70 000 krooni, kuid kuna sõidukil esinesid puudused oli vara väärtus 30 000 krooni. Nimetatud hinnaga õnnestus sõiduk ka kaks kuud 2
Menetluskulud jätta kostja kanda. Kostja kirjalikud vastuväited Kostja kirjalikus vastuses hagi ei tunnistanud. Kostja ja hageja vahel oli sõlmitud nii järelemaksuga müügileping kui ka kostjal kindlustusfirmaga ettenähtud kindlustusleping, kuid probleemid tekkisid siis, kui 2006.a. toimus liiklusõnnetus s.t. kokkupõrge põdraga. Koheselt peale liiklusõnnetuse toimumist pöördus kostja kindlustusfirmasse , kes suunas kostja AS Regalia autoremondi töökotta. Seal fikseeriti sõidukile tekitatud vigastused ja pandi kirja kahjuhüvitise alla kuuluvad remonttööde ja vahetatavate sõidukiosade nimetused. Nimetatud autoremonditöökojast avaldati, et kuna kindlustusfirma on andnud omapoolse nõusoleku remonttööde tegemiseks ja nende eest tasumiseks, siis ei võta remont aega rohkem kui nädal. Nädala möödudes selgus, et töid ei ole lõpetatud ja lõpuks võttis remont aega 2 kuud, kui teavitati , et võib sõidukile järele minna. Remonditöökojast välja sõites ilmnesid veel olulised vead, mille tõttu polnud võimalik sõidukit kasutada ( tuled vilkusid, käiguvahetus ei töötanud jms). Kostja teavitas sellest remonditöökoda ja sealt anti korraldus sõiduk tagasi tuua. Remont venis uuesti rohkem kui kuu aega, kusjuures vahepeal toimetati sõiduk Silberautosse siduri reguleerimiseks. Saades sõiduki kätte selgus, et sidur ei tööta , auto alt tilkus õli, käiguvahetus töötas veelgi halvemini kui enne. Peale seda, kui kostja teavitas sellest autoremonditöökoda anti korraldus viia sõiduk Silberauto Pärnu esindusse. Seetõttu ei olnud kostjal mitte kuigagi võimalik aktsepteerida hageja poolt 20.06.2007.a. edastatud teatist lepingu ülesütlemise kohta, sest sõiduk ei olnud kostja valduses ega kasutuses. Seda teadis ka hageja. Sellest tekib küsimus, et milles seisnes kostja süü, kui kindlustusfirma poolne lepingupartner AS Regalia autoremonditöökoda, kui ka Silberauto Pärnu esindus ei olnud suutelised teostama remonttöid sellisel viisil, et kostjal oleks olnud võimalik ka peale õnnetust liisingueset kasutada. Menetluse käik Hageja kirjalikus arvamuses hagi vastuse kohta leidis, et kostja väited varaga toimunud liiklusõnnetuse, remonditöökodadesse viimise ning remonttööde venimise kohta on paljasõnalised. Kostja ei ole tõendanud ühtegi tema poolt hagiavaldusele esitatud vastuses väljatoodud asjaolu. Hoolimata aga sellest, kas kostja kirjeldused varaga toimunust vastavad tõele, oli kostja kohustatud lepingut täitma ning liisingumakseid tasuma. Vastavalt
läheb liisingueseme juhusliku hävimise ja kahjustumise riisiko liisinguvõtjale üle talle liisingueseme üleandmisega. Juhusliku hävimise või kahjustumise riisiko väljendub võlaõigusseaduse kommentaaride kohaselt liisingueseme juhusliku hävimise või kahjustumisega seonduvate negatiivsete majanduslike tagajärgede kandmise kohustuses. Viimane tähendab ka muuhulgas seda, et juhul kui liisinguese hävib või kahjustub, on liisinguvõtjal kohustus liisinguandjale liisingumakseid edasi tasuda, sõltumata sellest, et ta ei saa liisingueset reaalselt kasutada. 3
§-is 364 sätestatust erinevalt, tuleneb eelnevast, et kostja oli kohustatud tasuma hagejale liisingumakseid ka siis, kui tal reaalselt enam vara kasutada ei olnud võimalik ehk ajal, mil varaga toimus kostja poolt viidatud liiklusõnnetus ning see viibis remonditöökodades paranduses. Seega oli hagejal õigus leping ennetähtaegselt üles öelda põhjusel, et kostja rikkus lepingust tulenevaid maksekohustusi. Asjakohane ei ole siinkohal kostja viide taganemisõiguse puudumisele, kuivõrd kostjal oli samuti õigus
Lisaks märgib hageja, et vastavalt
punktile 2 on liisinguvõtja kohustatud säilitama liisingueset sellisena, nagu see temale üle anti. Nii tuleneb ka lepingu üldtingimuste punktist 8.2, et kostja poolt tagastatav ese peab olema samas komplektsuses, sisaldama esemega kaasa antud või sellele paigaldatud lisaseadmeid ja hagejale kuuluvaid parendusi. Üleantaval esemel ei tohi olla kahjustusi. Seega vastutas vara korrasoleku eest hageja ees kostja ning isegi juhul, kui kostjapoolne
punktis 2 ning lepingu üldtingimuste punktis 8.2 sätestatud kohustuse rikkumine oli seotud kolmandate isikute ebakompetentsusega vara parandamisel, lasus kostjal kohustus tagada vara korrasolek selle hagejale tagastamisel. Hageja palub hagi rahuldada. Kohtuistungil hageja jäi esitatud hagi juurde ja palus kostjalt välja mõista võlgnevus 2761.53 EUR ja viivis seisuga 31.01.2011.a. 223,57 EUR (s.o. 0,022 % päevas e. 0.61 EUR perioodi 29.01.2010 – 31.01.2011.a. e. 368 päeva eest) ja edasine viivis. Kohtuistungil kostja võttis hagi õigeks poole hagihinna s.o. 1380.76 EUR, kuna leidis, et nii tema kui hageja on asjas süüdi. Peale liiklusõnnetuse toimumist ei saanud ta enam autot kasutada, kuna remondifirmad ei teinud autot korda. Tema helistas hagejale ja teatas, et ei maksa liisingut enne kui auto on korras. Esmalt remontis autot OÜ Regalia , kuid auto tagastades selgus, et sõiduk ei ole korras ja ta viis auto tagasi. Teistkordselt järgi minnes polnud auto ikka korras ja siis viis auto Silberautosse ja jäi sinna, kuna lubati korda teha ja ühendust võtta. Kohtu tuvastatud asjaolud ja nendest tehtud järeldused, tõendid, millele on rajatud kohtu järeldused ja seadused, mida kohus kohaldas Kohus kuulanud ära menetlusosalised ja tutvunud asjas kogutud kirjalike tõenditega leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Hageja ja kostja vahel on 22.11.2005.a. sõlmitud järelmaksuga müügileping 0114910L, mille esemeks on sõiduk Dodge Grand Caravan SE 3,3 1997.a. (tl.19-30). Hageja Swedbank Liising AS andis vara lepingu perioodiks kostja valdusse ja kasutusse ning kostja kohustus tasuma igakuiselt hagejale vara kasutamise eest liisingu osamakseid vastavalt maksegraafikule. (tl.30). Hageja andis vara kostjale üle 22.11.2005.a. (tl.32).
järgi liisingulepinguga kohustub liisinguandja omandama liisinguvõtja poolt määratud müüjalt teatud eseme (liisinguese) ja andma selle liisinguvõtja kasutusse, liisinguvõtja kohustub aga maksma liisingueseme kasutamise eest tasu. Järelmaksuga müügilepingu 0114910L p.-de 2,3,10 järgi kohustus kostja tasuma osamakseid, intressi ja kohustusliku kui ka vabatahtliku kindlustuse makseid. Kostja V.J. jättis alates 15.04.2007.a. tasumata liisingueseme maksed, intressi ja kindlustuslepingu kindlustusmaksed. 20.06.2007.a. saatis hageja kostjale teatise lepingu 4
§-ga 416. Teade saadetud V.J.`ile tähitud postiga aadressil: xxxxxx x-xx, xxxxxx, xxxxxxxxx ja edasiandmiseks kätte toimetatud 22.06.2007.a. (tl.42 pöördel). Kostja võlgnevust ei tasunud ja ühendust hagejaga ei võtnud. Järelmaksuga müügilepingu üldtingimuste p. 7.1.2 kohaselt liisingfirmal on õigus leping üles öelda, kui tarbijast ostja on jätnud kolme üksteisele järgneva osamakse v. kahe v. ühe viimase osamakse tasumata v. on tasunud neid mittetäielikult, mis on kooskõlas ka
§-ga 416. Kostjal oli tasumata aprilli, mai ja juuni 2007.a. osamaksed, intress ja kindlustusmaksed ning kostja ei tasunud võlgnevust ka talle täiendavalt antud 14 päeva jooksul. Seega oli hagejal õigus leping üles öelda. Kostja väited, et peale liiklusõnnetust ei saanud ta sõidukit kasutada ja seega ei tasunud ka liisingumakseid, ei ole põhjendatud.
kohaselt liisingueseme juhusliku hävimise ja kahjustamise riisiko läheb liisinguvõtjale üle talle liisingueseme üleandmisega. Antud säte tähendab seda, et juhul kui liisinguese saab kahjustada , mistõttu on selle eesmärgipärane kasutamine välistatud v. piiratud, peab liisinguvõtja sellest hoolimata tasu liisingueseme eest edasi maksma. Samuti reeglina lasub liisinguvõtjal kohustus liisinguese parandada, mis tuleneb
§-st 363 p.2, mille kohaselt liisinguvõtja on kohustatud säilitama liisingueset sellisena , nagu see temale üle anti, välja arvatud muutused, mis tekivad liisingueseme sihtotstarbelise kasutamise tulemusena. Kostja väited, et peale liiklusõnnetuse toimumist kindlustusandja poolt valitud remondifirma ei remontinud sõidukit nõuetekohaselt ja sõiduk tuli korduvalt tagastada, ei anna samuti alust vastavalt
Hageja ja kostja vahel sõlmitud järelmaksuga müügilepingu üldtingimuste p.3.6 järgi eseme kasutamise piiratud võimalus v. mittevõimalikkus, mis on seotud eseme kahjustumise, tehnilise v. majandusliku kõlbmatuse v. eseme suhtes algatatud kriminaal- v. kohtumenetlusega, ei vabasta ostjat osamaksete ja intressi tasumise kohustusest. Üldtingimuste p. 6.5.1 järgi ostja kohustub kahjujuhtumi korral vältima kõigi tema käsutuses olevate vahenditega kahju suurenemist, selgitama sündmuskohal välja kahju tekkimise põhjused ning fikseerima need kirjalikult. P.6.5.6 järgi ostja kohustub esindama liisingufirmat kahjujuhtumi toimumisel suhetes kindlustusandjaga, politseiorganite ning eseme remondiettevõtetes, võttes enda kanda kõik kindlustusvõtja kohustused kahju- v. kindlustusjuhtumi korral. P.6.5.6.2 järgi ostja kohustub garanteerima eseme taastamise kahjujuhtumi eelsesse seisundisse ning teavitama liisingufirmat eseme taastamiseks tarvitusele võetud meetmetest, kindlustusandja otsustest kahju hüvitamise v. hüvitamata jätmise kohta ning muudest kahjujuhtumiga seotud asjaoludest, esitades vastavad andmed liisingfirma blanketil. Kostja väited, et hageja lubas ise antud kahjujuhtumisega tegeleda, ei ole tõendatud. Hageja ei osanud ka nimetada , kes hageja esindajatest vastava lubaduse andis. Vastavalt poolte vahel sõlmitud lepingule oli see kostja kohustus. Samuti kindlustuslepingu oli kindlustusfirmaga sõlminud kostja. Kohus eelistungil andis kostjale tähtaja kõikide omapoolsete väidete tõendamiseks tõendite esitamiseks hiljemalt 15.07.2010.a. Kostja esindaja esitas hilinemisega 26.07.2010.a. taotluse kindlustustoimiku väljanõudmiseks, mille kohus ka rahuldas. Seesam Rahvusvahelise Kindlustuse AS kahjutoimikust 2006010462 nähtub, et kostja on kahjuavalduse esitanud ja remondikulud on tasutud OÜ-le Vestor summas 38 250.20 krooni (tl.97-107). Kahjutoimikust ei nähtu, et kostja oleks uuesti seoses auto mittenõuetekohase remondiga kindlustusandja poole pöördunud. Samuti kostja esindaja 5
lg.1 järgi liisingulepingu ülesütlemise korral peab liisinguvõtja hüvitama liisinguandjale kõik kulud, mida liisinguandja kandis seoses liisinguesemega, eelkõige liisingueseme ostuhinna ja ostuhinna finantseerimise kulud selles ulatuses, milles need ei ole kaetud juba tasutud liisingumaksetega.
lg.4 kohaselt liisinguvõtja peab hüvitama liisinguandjale ülesütlemisest tekkinud lisakulud, välja arvatud juhul, kui ülesütlemise põhjustasid liisinguandjast tulenevad asjaolud. Poolte vahel sõlmitud järelmaksuga müügilepingu üldtingimuste p.3.7 järgi kui liisingufirma , tuginedes lepingu üldtingimuste VII osa punktidele , ütleb lepingu üles ning võõrandab eseme, on ostja kohustatud hüvitama liisingufirmale eseme võõrandamisest tekkinud kahjud ( s.t. eseme võõrandamisest saadud summa ja ostja poolt liisingfirmale eseme omandamisega tekkinud kulude hüvitamata osa vahe) ja kulud ( s.h. eseme valduse üle võtmine, eseme hoidmine, eseme müügikõlblikuks seadmine). Hageja on kahjunõude esitanud alljärgneva arvestusega : vara jääkmaksumus 51 229 krooni + tähtajaks tasumata arved 13 716.80 krooni (tl.37-41) + vara tagastamise ja realiseerimisega seotud kulud 8262.70 krooni (ilma käibemaksuta, tl.44-47) = 73 208.50 krooni – sõiduki müügist saadud 30 000 krooni = 43208.50 krooni s.o.2761.53 EUR. Arvestust ei ole kostja vaidlustanud. Vastavalt TsÜS § 65 eseme väärtuseks loetakse selle harilik väärtus, kui seaduse v. tehinguga ei ole ette nähtud teisiti. Eseme harilik väärtus on selle kohalik keskmine müügihind (turuhind). Tagastamisel vaidlusalune sõiduk hinnati OÜ-s AMJ Autoäri 13.08.2007.a. 30 000 krooni põhjusel, et sõiduk on mootoririkkega ja ei käivitu. Korras sõiduki hind oleks olnud 70 000 krooni (tl.48). 20.07.2007.a. vara üleandmise akti kohaselt on sõiduk samuti mootoririkkega, tagumised rattad kinni kiilunud, juhiuks kriibitud, paremal tagatiival defekt ja osad ilukilbid puuduvad (tl.43). Kostja ei ole sõiduki hinda vaidlustanud. Vaidlusalune sõiduk müüdi 29.10.2007.a. hinnaga 30 000 krooni (tl.49). Hagejal on õigus nõuda sõiduki jääkmaksumust, enne lepingu ülesütlemist tasumata arvete tasumist (lepingu ülesütlemise teade 20.06.2007, kätte saadud 22.06.2007.a. ja antud oli tähtaeg nõude vabatahtlikuks täitmiseks 14 päeva, seega põhjendatud ka juulikuu arve), ja vara tagastamise ja realiseerimisega seotud kulutusi. Kostja ise vabatahtlikult sõidukit ei tagastanud ,millega on põhjendatud transporditeenus Pärnu – Tallinn ning müügiteenus. Vastavalt
Seega hageja nõue on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Hageja nõuab kostjalt viivist alates 29.01.2010.a.
-is sätestatud määras. Hageja on kostjale kahjunõude summas 43 208.50 krooni kirjalikult enne hagi esitamist esitanud 09.09.2009.a. (tl.50-52).
lg.1 järgi rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis) , arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohese täitmiseni. Viivise määraks loetakse
§ -is 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub 7% aastas.
lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1.juulit, kui seaduses v. lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. 2010 aastal ja käesoleval ajal antud intressimäär 1 %. 6
MS § 162 lg.1 jätta kostja kanda. Ivika Sillaots Kohtunik 7
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.