Vaidlus puudub selles, et kostjal I ja kostjal II oli müügilepingutest tekkinud võlg hageja ees ning võla kustutamiseks sõlmiti 04.03.2009 kokkulepped hageja ja OÜ N ning hageja ja O.I.R. S OÜ vahel. Kokkulepetes fikseeriti võlgnevuse suurus ning koostati maksegraafik võla tasumiseks. Kostja I ja kostja II kokkulepet nõuetekohaselt ei täitnud ning hagi esitamise aja seisuga moodustab kostja I võlgnevus hageja ees 705,44 eurot ja kostja II võlgnevus 8 154,95 eurot.
lg 1 järgi rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja võlgnikult, arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni, nõuda viivitusintressi. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Kokkulepete p 4 on lepingu pooled kokku leppinud maksete tasumisega viivitamisel viivise määra 0,5 % päevas. Viivised moodustavad kostja OÜ N võlgnevuselt ja kostja O.I.R. S OÜ võlgnevuselt summa, milline ületab kordades kummagi põhinõude. Hageja nõuab viiviseid üksnes põhinõude ulatuses. Kohus leiab, et hageja nõue kostja I ja kostja II vastu nii põhivõla kui viiviste osas on põhjendatud ning kuulub rahuldamisele. Järgnevalt käsitleb kohus kostja III, kostja IV ja kostja V käendust.
lg 1 kohaselt käenduslepinguga kohustub käendaja kolmanda isiku (põhivõlgniku) võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest. 04.03.2009 hageja ja kostja I ning kostja II vahel sõlmitud kokkulepete punktis 6 võtavad võlgniku juhatuse liikmed kohustuse vastutada võlausaldaja ees võlgnevuse tasumise kohustuse ja kokkuleppega võetud kohustuste eest solidaarselt võlgnikuga. Kokkulepped on võlgnike esindajana allkirjastanud NO. 3 Kostja VI on esitanud hagile vastuväite, mille kohaselt ei ole tema andnud kohustusi enda nimel. NO volitusi võtta Kostjad SR ja VI on volitanud 03.03.2009 NO allkirjastama võlgnevuse tasumise kokkulepe nende nimel ettevõttega AP. Üldiselt peab käendusleping sisaldama kõiki selle olulisi tingimusi, eelkõige aga peab käenduslepingust tulenema käendaja tahe vastutada võlausaldaja ees põhivõlgniku kohustuste täitmise eest. Kohus leiab, et volikirjas on kostja IV ja kostja V tahe väljendatud ebaselgelt, sellest ei ole võimalik üheselt aru saada, et kostjad soovivad võtta endale vastutust võlausaldaja ees kostja II kohustuste täitmise eest. Kokkuleppe punktist 6 ei nähtu, kes on konkreetselt need võlgniku juhatuse liikmed, kes võtavad endale kohustuse vastutada võlgniku kohustuste täitmise eest solidaarselt võlgnikuga. Põhjendatud on ka kostja VI vastuväide, et tema ei ole 04.03.2009 sõlmitud kokkuleppe pooleks. 03.03.2009 volikirja kohaselt volitasid kostja IV ja kostja V NO allkirjastama võlgnevuse tasumise kokkulepe kostjate nimel. 04.03.2009 aga ei ole sõlmitud kokkulepet hagejaga kostjate SR ja VI nimel vaid leping on sõlmitud hageja ja O.I.R. S OÜ vahel, mistõttu solidaarvastutuse kohaldamine kostja IV ja kostja V suhtes ei tulene ei seadusest ega vaidlusalusest kokkuleppest. Mis puutub NO, siis leiab kohus, et kostja III on isiklikult juhatuse liikmena allkirjastanud 04.03.2009 kokkulepped. Kostja III oli teadlik kokkulepete sisust, mistõttu saab järeldada, et tema tahe oli suunatud vastutuse võtmisele kostja I ja kostja II kohustuste täitmise eest, millest tulenevalt saab kostjat III käsitleda käendajana ning tema suhtes tuleb kohaldada solidaarvastutust koos põhivõlgnikega.
Ta vastutab ka kohustuse rikkumisest tulenevate tagajärgede, eelkõige viivise ja leppetrahvi maksmise ning kahju hüvitamise eest, samuti lepingust taganemise ja lepingu ülesütlemisega seotud kulude hüvitamise eest. Eelnevast lähtuvalt on hageja nõue põhjendatud ja kuulub rahuldamisele nii põhivõla kui viiviste osas üksnes kostja I, kostja II ja kostja III suhtes. Kohus tagas antud asjas hagi 07.10.2010 määrusega, milleks seadis Viru Maakohtu kinnistusosakonna Narva kinnistusjaoskonna kinnistusregistri registriossa nr XXX kantud SR kuuluvale kinnistule aadressiga XXX kohtulik hüpoteek summas 275 000 krooni (17 575,70 eurot) APSp.z.o.o. kasuks. TsMS § 386 lg 4 kohaselt tühistab kohus hagi tagamise kohtuotsusega, kui hagi jääb rahuldamata, ja määrusega, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui asjas menetlus lõpetatakse. Kuna kohus jätab hagi SR vastu rahuldamata, tuleb hagi tagamine tühistada. TsMS § 165 lg 3 kohaselt kui otsus on tehtud solidaarvõlgnikest kostjate kahjuks, vastutavad kostjad menetluskulude eest samuti solidaarselt. Koidula Laurisaar kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.