Obsah (5)

§ 436§ 230§ 122§ 163§ 174

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja Kohtunik Ann Meriluht Kohtuotsuse avalikult 26. jaanuaril 2012.a. kell 15.00 kohtu tsiviilkantselei kaudu Kentmanni 13, Tallin

) § 5 lg 1 järgi lahendab kohus tsiviilasja poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi lg 2 sätestab, et pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või selle vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.

§ 436lg 2 järgi kohus rajab otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele.

Kui kohus lahendab asja kohtuistungil, rajab kohus otsuse ainult nendele tõenditele, mida istungil uuriti. 2

1. Pooltel puudub vaidlus selles, et tööleping on antud juhul lõpetatud 31.07.2010.a. hageja algatusel. Pooled vaidlevad selle üle, kas hagejale on makstud puhkusehüvitist ning töövõimetushüvitist.
2. Kohtule esitatud kirjalike tõenditega leidis kohtuistungil tõendamist, et hageja ja kostja sõlmisid 03.07.2009.a. tähtajatu töölepingu nr. 1/07 (t/l 6-8). Nimetatud lepingu p. 2.1 p. ja 3.
3. järgi asus hageja tööle koka ametikohale tööaja kestusega 8 tundi päevas ja 40 tundi nädalas. Lepingu p. 4.
4. kohaselt töötaja põhipalk on 4 500 krooni kuus.
5. Töölepingu seaduse (TLS) § 71 kohaselt on tööandja töölepingu lõppemisel kohustatud hüvitama töötajale kasutamata jäänud aegumata põhipuhkuse rahas. Kohus annab esmalt hinnangu hageja nõudele kasutamata jäänud puhkuse hüvitamiseks ning seejärel analüüsib hageja nõuet haigushüvitise saamiseks.
6. TLS § 68 lg 1 järgi põhipuhkust antakse töötatud aja eest. Kohtule esitatud töölepingu p. 6.
7. kohaselt töötaja iga-aastase puhkuse aeg määratakse kindlaks puhkusegraafiku alusel, mille koostamisel lähtutakse ettevõtte töökorraldusest, arvestades võimaluse korral töötaja soove. Kooskõlas TLS § 69 lg 1 ja 2 põhipuhkuse aja määrab tööandja, arvestades töötajate soove, mis on mõistlikult ühitatavad tööandja ettevõtte huvidega, tööandja koostab puhkuste ajakava iga kalendriaasta kohta ja teeb selle töötajale teatavaks kalendriaasta esimese kvartali jooksul. Puhkuste ajakavasse märgitakse põhipuhkus ja kasutamata puhkus. Kui puhkuste ajakavasse on märgitud muud seaduses ettenähtud puhkused, siis antakse need vastavalt ajakavale. Kohtule esitatud dokumentaalse tõendi puhkusetasu arvestuse kohaselt viibis hageja puhkusel perioodil 01.02.2010.a. kuni 25.02.2010.a. ning väljamakstavat puhkusetasu arvestati hagejale summas 4 025 krooni (t/l 10). Hageja nimetatut ei kinnita. Hageja oma vastupidiste väidete tõendamiseks kohtule tõendeid ei esitanud.

§ 230

lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Kuivõrd eelpool viidatud sätte kohaselt tuli hagejal tõendada oma eelpool nimetatud perioodil puhkusel mitteviibimist ning kuna hageja seda ei teinud tuleb hageja nõue selles osas jätta rahuldamata, kuivõrd hageja on 2010.a puhkusel viibinud ning saanud ka selle eest puhkusetasu summas 4 025 krooni (t/l 19). Asjaolu, et ülekande selgituseks on märgitud „palk“ ei tähenda, et hagejal on õigus üksnes sellel alusel kostjalt puhkusehüvitist nõuda.

1. Kohtule esitatud kostja konto väljavõtte kohaselt on hagejale 02.08.2010.a. teostatud ülekanne selgitusega „palk“ summas 5 000 krooni (t/l 14). Seega ei ole kostja antud juhul kooskõlas TLS § 71 toiminud, kuivõrd töölepingu lõppemisel ei ole lisaks töötasule kostja arvestanud hüvitist kasutamata puhkuse eest. Tööleping lõpetati antud juhul 31.07.2010.a. Seega pidi kostja puhkusehüvitise tasuma koos juulikuu palgaga 02.08.2010.a. Kostja väited selle kohta, et kasutamata jäänud puhkusetasu maksti hagejale vastavalt tema soovile välja 03.08.2010.a. sularahas jäid kohtuistungil paljasõnaliseks. Kohtule ei ole esitatud kassa väljamineku orderit vms. tõendeid, mis nimetatut kinnitaksid. Ainuüksi hageja 03.08.2010.a. kinnitus, et tal pretensiooni kostja vastu ei ole puhkusehüvituse saamist ei kinnita (t/l 11). Kuivõrd asja arutamisel leidis tõendamist, et hagejale 5 kasutamata puhkusepäeva eest hüvitist makstud ei ole, siis on põhjendatud hageja nõue summas 63,21 eurot (5 x 197,80 krooni : 15,6466 = 63,21).
2. Töötervishoiu ja tööohutuse seadus (TTOS) § 12² lg 1 kohaselt tööandja maksab töötajale hüvitist haigestumise või vigastuse neljanda kuni kaheksanda kalendripäeva eest 70% töölepingu seaduse § 29 lõikes 8 sätestatud korras arvutatud töötaja keskmisest töötasust (edaspidi haigushüvitis). TTOS § 12² lg 4 ja 5 järgi tööandja maksab haigushüvitist, kui töötaja on tööandjale haiguslehe esitanud hiljemalt
3. kalendripäeval, alates töövõimetuslehel märgitud töö- või teenistuskohustuste täitmisele asumise päevast, tööandja maksab haigushüvitise välja palgapäeval, kuid mitte hiljem kui 30 kalendripäeva jooksul alates nõuetekohaselt vormistatud haiguslehe esitamisest tööandjale. Seega saab töötaja tööandjalt nõuda haigushüvitise maksmist, kui ta on täidetud haiguslehe tööandjale esitanud. Kohtule esitatud töövõimetuslehe kohaselt on hageja töövabastuse periood 07.05.2010.a. kuni 20.05.2010.a. (t/l 58). Käesoleval juhul hageja haiguslehte kostjale 3 esitanud ei ole. Kohus leiab, et kui ka tööandja keeldub haiguslehe vastuvõtmisest, tuleb haigusleht edastada tööandjale posti teel. Kuivõrd hageja haiguslehte kostjale esitanud ei ole ning kohtule esitatud kostja konto väljavõtte kohaselt on hagejale maikuu eest töötasu makstud (t/l 16), siis ei ole alust hagejal nõuda ka kostjalt täiendavalt haigushüvitise maksmist. Seega ei pea kohus põhjendatuks hageja nõuet kostjalt haigushüvitise summas 60,21 euro väljamõistmiseks.
4. Kõige eelpooltoodu alusel asub kohus seisukohale, et hageja nõue on osaliselt põhjendatud ning tuleb rahuldada osaliselt. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista hüvitis viie kasutamata puhkusepäeva eest summas 63,21 eurot.
5. Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ning esitatud tõendid hagiavalduse läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitle. Tsiviilasja hinna kindlaksmääramine
6. Tsiviilasja hinna määramisel juhindub kohus

§ 122

lg 1 sätestatust, mille kohaselt on tsiviilasja hind hagihind ja

§ 122

lg 2 sätestatust, mille kohaselt on hagihind hagiasjas hagis taotletu harilik väärtus. Eelpool toodu alusel on käesoleva hagi hind 438,18 eurot (377,97 + 60,21). Menetluskulude jaotamine 13. Vastavalt

§ 163

lg 1 hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kuna kohus rahuldab hagi osaliselt, siis tuleb menetluskulud jätta 14 % ulatuses kostja kanda ning 86 % ulatuses hageja kanda. 14.

§ 174

lg 1 kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Vastavalt

§ 174

lg 3 hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega. Ann Meriluht Kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ 4