Obsah (11)

§ 394§ 442§ 467§ 367§ 407§ 444§ 173§ 162§ 174§ 177§ 468

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Ärakiri Kohus Viru Maakohus Kohtunik Irma Külavee Otsuse tegemise aeg ja koht 19.09.2011, Rakvere kohtumaja, Rohuaia 8, Rakvere Tsiviilasja number 2-11-

§ 394nõuetele vastav kirjalik vastus hagile.

hagile. Kaja esitamisel tasutakse kautsjon, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 15.98 eurot. Hagejal on õigus esitada kohtuotsusele apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule Ringkonnakohtule 30 30 päeva jooksul kohtuotsuse kättetoimetamisele järgnevast päevast. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (

(

§ 442lg.

6 § 633 lg. 7). Kohtuotsus kuulub viivitamatult täitmisele

§ 467lg 1, 468 lg 1 p 2 alusel.

I. Asjaolud ja hageja nõue. 20.04.2011 laekus Viru Maakohtule Swedbank AS-ilt hagiavaldus S B`i vastu võlgnevuse summas 6390 eurot ja lisanduva viivise nõudes. Hagiavalduses esitatud asjaolud. 1) Hageja ja kostja (S B) sõlmisid 08.06.2006 laenulepingu nr 06-093816-EL (edaspidi -Leping) laenulimiidiga summas 28 459 eurot, intressimääraga 6 kuu Euribor + 0,855% aastas ja tagastamise lõpptähtajaga 12.05.

1. 2) Laenu tagastamiseks seati hüpoteegid korteriomandile asukohaga xxxx (reg.-osa nr xxxx) ja xxxx (reg.-osa nr xxxx) ja kanti kinnistusraamatusse hageja kasuks ühishüpoteek esimesele järjekohale kokku summas 650 000 krooni. 3) 12.11.2009 saatis hageja kostjale kirja lepingu ülesütlemise ja võlgnevuse suuruse kohta tähtajaga tasuda võlgnevuse hiljemalt 30.11.2009 ning hoiatas, et juhul kui kostja võlgnevust nimetatud kuupäevaks ei tasu, ütleb hageja lepingud üles ja alustab täitemenetlust kogu võlgnevuse sissenõudmiseks korteriomandi sundvõõrandamise kaudu või kohtumenetlust. Samuti hoiatati, et hagi esitamisel lisandub lepingust tulenevatele nõuetele ka riigilõiv. 01.12.2009 ütles hageja seoses võlgnevusega lepingu ennetähtaegselt üles. 07.12.2009 saatis hageja kostjale teatise lepingu ülesütlemise kohta alates 01.12.
2. Hageja edastatud teatises anti kostjale tähtaeg tasuda võlgnevus hiljemalt 08.01.
3. 12.10.2010 müüs kostja korteriomandi asukohaga xxxx. 23.11.2010 müüs kostja korteriomandi asukohaga xxxx. 29.11.2010 saatis hageja kostjale teatise lepingu ülesütlemise ja võlgnevuse suuruse kohta (215 977.41 krooni) tähtajaga tasuda võlgnevus hiljemalt 29.12.2010 ning hoiatas, et juhul kui kostja võlgnevust nimetatud kuupäevaks ei tasu, siis on hageja sunnitud kasutama kõiki seadusega võimaldatud meetmeid võla sissenõudmiseks, sh täite- või kohtumenetluse kaudu . Samuti hoiatati, et hagi esitamisel lisandub lepingust tulenevatele nõuetele ka riigilõiv. Kostja lepinguga võetud kohustusi ei täitnud, samuti ei ole kostja teavitanud hagejat kohustuse täitmist takistavatest asjaoludest ja nende mõjudest. Sellest tulenevalt leiab hageja, et kostja poolt kohustuse rikkumine ei ole vabandatav. 29.11.2010 seisuga oli kostja võlgnevus kokku 215 977.41 krooni. 2 07.04.2011 otsustas hageja vähendada kohtusse esitamiseks nõude suurust. 18.04.2011 seisuga moodustab kostja võlgnevuse hageja ees summas 6 390 eurot. Hageja tugineb oma nõudes Võlaõiguseaduse (VÕS) §-idele 8 lg 2; 23 lg 1; 76 lg 1; 101 lg 1 p 1 ja 6; 102 ja 113 lg 1 sätestatule ning taotleb kostjalt hagi esitamise seisuga kokku summa 6 390 eurot väljamõistmist. Samuti taotleb hageja alates hagi esitamisest

§ 367

alusel kostjalt viivise väljamõistmist protsendina põhinõudelt alates 21.04.2011 kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras (EKP intress + 7% aastas). Hagi tõendamiseks on hagiavaldusele lisatud kirjalikud tõendid – kostjaga sõlmitud laenuleping, selle andmed ja võlgnevuse arvestus, korteriomandi ühishüpoteegiga koormamise ja asjaõigusleping; lepingu ülesütlemise kirjad 12.11.2009 ja 07.12.2009; 12.10.2010 sõlmitud korteriomandi müügileping ja 23.11.2010 sõlmitud korteriomandi müügileping; 29.11.2010 kostjale väljastatud teatis; hageja esindaja volikiri ning maksekorraldus riigilõivu tasumisest. II Kostja vastuväited Kostja ei ole hagile tähtaegselt kirjalikult vastanud ega vastuväiteid esitanud. III. Maakohtu Maakohtu tagaseljaotsuse põhjendused. Kohus leiab, et asjas on võimalik teha tagaseljaotsus, tagaseljaotsus sest

§ 407

kohaselt võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Nimetatud juhul võib tagaseljaotsuse teha kohtuistungit pidamata kirjalikus menetluses. Kohus saatis kostjale allkirja vastu hagimaterjalid hagiavalduses märgitud aadressile ning kohustas kostjat kohtule kirjalikult vastama hiljemalt 30 päeva jooksul hagimaterjalide kättesaamisest alates. Kostjale on hagimaterjalid xxxx kompetentse kohtu poolt allkirja vastu katte antud 02.08.2011. Kohtu poolt määratud vastuse andmise viimaseks tähtpäevaks oli kostjal seega 01.09.2011.

§ 394

lg 5 kohaselt peab hagile vastuse esitamise tähtaeg kostjale hagimaterjalide välismaale kättetoimetamisel olema vähemalt 28 päeva hagi kättetoimetamisest alates. Kohus on seaduses sätestatud tähtaega järginud. Hagimaterjalide väljastamisel selgitati kostjale kirjaliku vastuse saatmata jätmise tagajärgi ning hoiatati kostjat

§ 407lg 1 tulenevalt nende tagajärgede eest.

Vaatamata hoiatusele ei ole kostja hagile vastust esitanud, samuti ei ole käesoleva ajani teatanud mittevastamise põhjustest. Hageja on nõustunud oma avalduses hagi läbivaatamisega kirjalikus menetluses ja esitanud ka taotluse kostja poolt kohtu määratud tähtajaks vastuse mitteesitamise korral

§ 407lg 1 alusel asjas tagaseljaotsuse tegemiseks ja hagi rahuldamiseks.

Kohtukulud palub hageja jätta kostja kanda. Eelpool nimetatud asjaoludel ja

§ 407

lg 1 ja 3 tulenevalt võib kohus asja lahendada tagaseljaotsusega.

§ 444

lg 1 kohaselt tagaseljaotsuse tegemisel võib otsuse põhjendused esitada lihtsustatud vormis. Võlgnik on rikkunud oma lepingulisi kohustusi, jättes tähtaegselt tagastamata laenulepingu järgi ette nähtud intressi – ja laenumaksed, millest tulenevalt ütles hageja lepingu üles. Lepingujärgne võlgnevus on vastavalt hagiavalduses toodule käesoleva ajani osaliselt kustutamata. Esitatud hagi on õiguslikult põhjendatud ning vastavad seadusesätted on hageja hagiavalduses ka esile toonud. 3 VÕS § 76 lg 1 ja 82 lg 1 kohaselt tuleb leping täita nõuetekohasel viisil ja kindlaksmääratud tähtajal vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 101 lg 1 p 1 ja 6 kohaselt võib võlausaldaja võlgniku poolt kohustuste rikkumise korral nõuda kohustuse täitmist, kahju hüvitamist, lepingu üles öelda ning rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda ka viivist. VÕS § 108 lg 1 kohaselt, kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Kostja poolt hagile vastuväidete puudumisel kuulub hagi tagaseljaotsusega rahuldamisele hagiavalduses esitatud asjaoludel ja ulatuses. Alates 01.01.2011 arvestatakse kroonides kajastatud summa ümber eurodesse vahetuskursi 1 euro võrdub 15,6466 krooni alusel. Hagiavalduse kohaselt esineb kostjal põhivõlgnevus summas 6390 eurot.

§ 367

kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtul mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Nimetatud sättest tulenevalt on põhjendatud hageja nõue kostjalt täiendava viivise väljamõistmiseks põhivõlalt (6390 eurolt) alates 21.04.2011. Kohtukulude jaotusest

§ 173

lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses.

§ 173

lg 3 kohaselt menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma.

§ 162lg 1 kohaselt kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Hagi täielikul rahuldamisel tuleb asjas esinenud menetluskulud vastavalt hageja taotlusele jätta täielikult kostja kanda. Kostja menetluskulud jäävad tema enda kanda.

§ 174

-1 tulenevalt võib kohus hageja kantud menetluskulud kostjalt tagaseljaotsusega välja mõista. Hagiavaldusele on lisatud menetluskulusid tõendavad dokumendid – maksekorraldus nr 27600, 20.04.2011 hagi esitamisel riigilõivu tasumisest summas 639.11 eurot.

§ 177

lg 2 tulenevalt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude suurust kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõikes 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

§ 468

lg 1 p 2 kohaselt kohus tunnistab tagaseljaotsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks. Kohus juhindus

§ 162lg 1, 144 p 7; 173; 174; 174-1, 407; 442; 444 lg 1; 468 lg 1 p 2 nõudeist.

Kohtunik Ärakiri õige Nooremreferent (allkiri) (allkirjastatud digitaalselt) Kohtuotsus jõustus

2. märtsil
3. a. Nooremreferent Irma Külavee Lea Herne Lea Herne 4