TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 3-11-2482 Otsuse kuupäev 03.veebruar 2012 Kohtunik Eda Muts Kohtuasi Heiko Vardja kaebus Tartu Vangla toimingu – 20.10.2011 kambris nr E-2 1021 läbiotsimise teostamine – õigusvastaseks tunnistamiseks Kaebuse esitaja Heiko Vardja Vastustaja Tartu Vangla Menetlusosalised Asja läbivaatamise kuupäev Kirjalik menetlus Resolutsioon Jätta kaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest arvates. Apellatsioonkaebuse esitamise viimane päev on 04.03.
(2006)2 lisa p-s 54.8 märgituga, mis sätestab, et kinnipeetava isiku isiklikke asju võib läbi otsida ainult kinnipeetava juuresolekul, va juhul kui see on seotud kasutatava uurimistehnikaga või potentsiaalse ohuga vanglaametnikele. Samuti leiab kaebaja, et ilma tema juuresolekuta tema asjade läbiotsimisel ei või olla kindel, et on tagatud temale saadetud kirjade sõnumisaladuse kaitse. Kaebus on esitatud põhjusel, et ära hoida samalaadseid intsidente ning asjade lõhkumise tõttu esitada hiljem kahjunõue.
- 05.01.2011 esitas kaebaja kohtule lisaselgitused. Kaebaja selgitab, et tegemist ei olnud tavapärase läbiotsimisega nagu väidab vangla. Tavapärase läbiotsimise korral teavitatakse kinnipeetavaid vahetult enne läbiotsimist, sektor on alati sel ajal suletud ning kinnipeetavalt küsitakse enne läbiotsimist, kas tal on keelatud esemeid. Seejärel otsitakse kinnipeetav läbi ning saadetakse kambrist välja kuni läbiotsimise lõpuni. 20.10.2011 jalutuskäigult tagasi tulles tuvastas kaebuse esitaja, et tema kirjad olid kilepakenditest välja võetud ning pooleli olev kiri oli keeratud teistpidi. Seetõttu tekkis kaebuse esitajal kahtlus, et on tekkinud sõnumisaladuse riive põhiseaduse § 43 mõistes. Vastustaja vastuväited
- Tartu Vangla on seisukohal, et Heiko Vardja kaebus on põhjendamatu ja tuleb põhjendatud huvi puudumise tõttu jätta läbi vaatamata. Kaebaja on nimetanud läbiotsimise õigusvastasuse tuvastamise põhjendatud huviks preventiivse huvi, et hoida ära tulevikus samalaadseid intsidente ning tulevikus esitatav kahjunõue. Kuna vanglateenistuse ametnikel on õigus kinnipeetava isiklike asju läbi otsida, siis ei saa käesoleva kaebuse rahuldamine aidata kaasa sellele, et tulevikus kaebaja isiklike asju läbi ei otsita.
- Kuna kaebaja ei täpsusta, millise kahju hüvitamiseks tema tulevikus nõuet esitada kavatseb, peab vastustaja vajalikuks märkida, et
- klassi matemaatika õpiku võimalik lõhkumine ei saanud kaebajale varalist kahju tekitada, kuna raamat ei kuulunud temale ning selle parandamise kulusid ei ole kaebajalt välja nõutud. Kaebaja kahtlus, et läbiotsimise teostamise ajal võis toimuda sõnumisaladuse õiguse riive, on oletuslik ning kaebaja ei ole avaldanud, mis temas sellise kahtluse tekitas või millest ta järeldab, et seda tehti. Ainuüksi fakt, et läbiotsimine teostati ilma kaebaja juuresolekuta, ei tõenda, et sõnumisaladust võidi rikkuda. Eeltoodule tuginedes on vastustaja seisukohal, et H. Vardjal puudub põhjendatud huvi vangla toimingu õigusvastasuse tuvastamiseks ning kaebus tuleb jätta läbi vaatamata.
- Vastustaja on seisukohal, et kaebaja õigusi läbiotsimise teostamisel rikutud ei ole. Euroopa Vanglareeglistikus sätestatu täitmine vanglale ei ole kohustuslik. Kui Eesti siseriiklikud õigusaktid ei sätesta, et kinnipeetava isiklike asjade läbiotsimine toimub ainult kinnipeetava isiku juuresolekul, siis ei ole vangla kinnipeetava õigusi rikkunud isegi siis, kui selline säte sisaldub Euroopa Vanglareeglistikus. Kinnipeetavatel on vangla päevakava kohaselt ette nähtud kindlad tegevused ja toimingud, nagu söömine, jalutamine, ametnike vastuvõttudel või arsti juures viibimine, kokkusaamisel viibimine jmt. Kuna läbiotsimised toimuvad kambri, mitte kinnipeetava isiku põhiselt, vangistust reguleerivad õigusaktid ei näe ette kohustust, et kinnipeetav peab viibima kambri ning selles olevate isiklike asjade läbiotsimise juures, siis ei ole läbiotsimist teostavad ametnikud kohustatud enda ülesannete täitmisel lähtuma ajast, millal kinnipeetav viibib oma kambris. Seega ei ole välistatud, et kambri läbiotsimine võib sattuda ajale, millal kinnipeetav on põhjusega kambrist ära.
- Läbiotsimise eesmärk on vanglas keelatud esemete ja ainete avastamine. VangS § 29 lg 2 kohaselt võib kinnipeetava kirjavahetuse sisu kontrollida üksnes kohtu loal ja jälitustegevuses seaduses sätestatud korras. Seega on läbiotsimist teostavate ametnike eesmärk avastada ja võtta ära vanglas keelatud esemed ja asjad ning teades, et kinnipeetava kirjavahetuse sisuga tutvumine on keelatud, sellele võib järgneda distsiplinaarkorras karistamine või ka teenistusest vabastamine, siis ei ole usutav, et läbiotsimist teostaval ametnikul võiks isegi tulla mõte kinnipeetava isiklikku kirjavahetust lugeda. Tuginedes eeltoodule palub vastustaja halduskohtumenetluse seadustiku § 26 lg 1 p 6 alusel jätta Heiko Vardja kaebus rahuldamata. Kohtu põhjendused ja otsus
- H. Vardja palub kaebuses tunnistada Tartu Vangla toiming - 20.10.2011 kambris nr 1021 läbiotsimise läbiviimine tema juuresolekuta ja läbiotsimisest teda eelnevalt teavitamata jätmine, õigusvastaseks. Põhjendatud huvina on kaebaja märkinud preventiivse huvi, et hoida ära tulevikus samalaadseid intsidente ning tulevikus kahjunõude esitamise. Toimingu õigusvastaseks tunnistamist preventiivsel eesmärgil, samuti kavatsust tulevikus esitada kahju hüvitamise kaebus on kohtupraktikas aktsepteeritud põhjendatud huvina tuvastuskaebuse esitamisel. Antud juhul ei välista kohus kaebajal põhjendatud huvi olemasolu kummalgi eesmärgil.
- Julgeoleku tagamiseks vanglas teostatakse kinnipeetavate järelevalvet. Vangla sisekorraeeskirjade täitmise ja julgeoleku eest vanglas vastustab vanglateenistuse ametnik. Vangistusseaduse § 68 lg 1 annab vanglateenistuse ametnikule õiguse teostada kinnipeetava läbiotsimist, tema isiklike asjade, elu- ja olmeruumide, samuti teiste ruumide ja territooriumi läbiotsimist keelatud esemete ja ainete avastamiseks. Lõige 4 sätestab, et läbiotsimise korra sätestab justiitsminister määrusega. Justiitsministri 05.09.2011 määruse nr 44 „Järelevalve korraldus vanglas“ (Määrus) § 2 p 6 kohaselt on järelevalvetoiminguks kinnipeetavate ja nende asjade läbiotsimine. Määruse § 33 lg 1 kohaselt on vanglal kohustus korraldada vähemalt korra kvartalis kõikide nende ruumide ja territooriumi läbiotsimise, kus tavapäraselt viibivad või mida läbivad kinnipeetavad ja lõike 2 kohaselt kinnitab vangla direktor või tema poolt määratud isik järgmise kalendrikuu läbiotsimiste kava, milles on päevade kaupa märgitud läbiotsitavad ruumid ning läbiotsimist juhtiva vanglateenistuse ametniku ees- ja perekonna nimi. Määruse § 33 lg 3 teise lause kohaselt tehakse läbiotsimist teostavale ametnikule vastava päeva läbiotsimiste kava teatavaks vahetult enne läbiotsimise algust. Eelnevast tulenevalt nõustub kohus vastustaja seisukohaga, et kuna läbiotsimise kavas olevad ruumid tehakse läbiotsimist teostavatele ametnikele teatavaks vahetult enne läbiotsimise algust, siis ei ole ametnikel ette teada, milliseid kambreid nad kindlal päeval peavad läbi otsima.
- Kohus leiab, et Tartu Vangla ametnike poolt
- oktoobril 2011 kambris nr 1021 läbiotsimine ei ole läbi viidud vastuolus kehtivate õigusaktidega. Samuti ei ole teostatud läbiotsimisega piiratud kaebaja õigusi ega vabadusi. Vaidlustatud toiming on sooritatud vastavuses VangS § 68 lg 1 ja Justiitsministri 05.09.2011 määrusele nr
- Ei vangistusseadus ega määrus sätesta, et kambri ja kinnipeetava asjade läbiotsimine peab toimuma kinnipeetava juuresolekul või et sellest tuleb kinnipeetavat eelnevalt teavitada. Teavitatakse juhul, kui läbiotsimisel leitakse keelatud asju või aineid. Seega ei ole kinnipeetavale õigusaktidega antud subjektiivset õigust nõuda läbiotsimise läbiviimist ainult tema juuresolekul või tema eelneval teavitamisel. Selle, kas läbiotsimine on vajalik läbi viia kinnipeetava juuresolekul või mitte, lahendab vanglaametnik kaalutlusõiguse alusel. Antud juhul puuduvad sellised asjaolud, mis tõendaksid, et kambri läbiotsimise juures oleks pidanud kaebaja ise viibima. Asjaolu, et kinnipeetavate juuresviibimine võib takistada tõhusat ja kiiret läbiotsimist ning kahjustada vangla julgeolekut läbiotsimisel kasutatavate abinõude ja meetodite avalikuks tuleku kaudu, õigustab asjade läbiotsimist ilma kinnipeetava juuresolekuta. Selline abinõu on proportsionaalne ega riku kaebaja õigusi.
- Kohus ei nõustu kaebaja seisukohaga, et vastustaja rikkus Euroopa Nõukogu Komitee soovituse REC