Obsah (7)

§ 113§ 217§ 218§ 116§ 223§ 189§ 94

HARJU MAAKOHUS KENTMANNI KOHTUMAJA KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 2-11-27773 Otsuse kuupäev 18.jaanuar 2012 Kohtunik Koidula Laurisaar Kohtuasi TT hagi EEAS-i vastu 108,59 euro ja v

§ 113järgi.

Kostja vastuväited.

1. Kostja hagi ei tunnista. Peaaegu kaks aastat pärast müügilepingu sõlmimist 02.07.2010 tõi hageja mobiiltelefoni esimest korda garantiiremonti. Garantiiremondi käigus mobiiltelefonil ühtegi viga ei tuvastatud ning 21.07.2010 see tagastati hagejale. Seejärel pöördus hageja veel kahel korral mobiiltelefoni remondiks kostja poole. Ka nendel kordadel viga ei leitud. Kostja ei nõustu hageja poolse lepingust taganemisega põhjusel, et müügiese ei vasta lepingutingimustele. Kuna hageja müügilepingu sõlmimisel ei avaldanud klienditeenindajale, et soovib teatud spetsiifilisi mobiilseid lisateenuseid tarbida, nagu seda on m-teenused, tuleb mobiiltelefoni lepingutingimustele vastavuse kontrollimisel lähtuda mobiiltelefoni tavalisest kasutusviisist ehk kasutusvõimalustest, mida ostja tavaliselt sellisest asjast oodata võib. Kostja on seisukohal, et mobiiltelefon on eesmärgipäraselt kasutatav kui see võimaldab helistamist teistele kümnendnumbritele, tegemist on mobiiltelefoni põhifunktsiooniga. Kõikide muude funktsioonide (diktofon, märkmik, raadio, mp3mängija, bluethooth, sh lisateenuste nagu m-teenuste aktiviseerimine) puhul on tegemist lisafunktsioonidega. Kuna erinevad mobiiltelefonid toetavad erinevaid lisafunktsioone on oluline, et tarbija enne müügilepingu sõlmimist avaldaks klienditeenindajale milliseid lisafunktsioone mobiiltelefon toetama peaks. Kohtu järeldused.
2. Kohus, võtnud arvesse asjas esitatud dokumentaalsed tõendid leiab, et hagi rahuldamisele. kuulub Poolte vahel oli 09.07.2008 sõlmitud tarbijale müügileping, mille alusel EEAS müüs ja TT ostis mobiiltelefoni SAMSUNG SGH –E
3. 2 Vastavalt

§ 217

lg 1 peab ostjale üleantav asi vastama lepingutingimustele, eelkõige koguse, kvaliteedi, liigi, kirjelduse ja pakendi osas.

§ 218

lg 2 kohaselt tarbijale müügi puhul vastutab müüja asja lepingutingimustele mittevastavuse eest, mis ilmneb kahe aasta jooksul asja üleandmisest ostjale. Tarbijale müügi puhul eeldatakse, et kuue kuu jooksul asja ostjale üleandmise päevast ilmnenud lepingutingimustele mittevastavus oli olemas asja üleandmise ajal, kui selline eeldus ei ole vastuolus asja või puuduse olemusega. 5.

§ 116

lg 1 kohaselt võib lepingupool lepingust taganeda, kui teine lepingupool on lepingust tulenevat kohustust oluliselt rikkunud. Taganemist ei loeta toimunuks, kui ei ole täidetud lepingust taganemise formaalsed ja materiaalsed eeldused. Kohus leiab, et müügilepingust taganemise formaalsed ja materiaalsed eeldused on täidetud ning hageja taganemist lepingust saab lugeda toimunuks. Hageja tõi taganemise alusena välja asjaolu, et lepingu ese ei vasta lepingutingimustele. 6. Hageja väitel on telefoniga olnud alates ostmisest probleeme, ei olnud võimalik kontakti saada ning telefon ei näidanud sissetulevat kõnet, telefon ei ühendu automaatselt kellaaja uuendamisega ning telefoniga ei ole võimalik helistada telefoninumbritel, mis algavad tärniga (*) ja teostada mobiilmakseid.

§ 223

lg 1 sätestab, et müüjat loetakse müügilepingut oluliselt rikkunuks muu hulgas ka siis, kui asja parandamine või asendamine ei ole võimalik või ebaõnnestub või kui müüja keeldub õigustamatult asja parandamast või asendamast või ei tee seda mõistliku aja jooksul pärast talle lepingutingimustele mittevastavusest teatamist. Hageja on korduvalt nimetatud probleemidega pöördunud müüja poole. Kostja ei ole telefonil vigu leidnud ning on teatanud hagejale, et telefon on korras. 7. Lepingust taganemist õigustab üksnes selline rikkumine, mida saab pidada oluliseks. Eesti tingimustes on helistamine tärniga algavatele telefoninumbritele ja mobiilmaksete tegemine tavateenus, mille puudumisest oli müüja kohustatud teavitama ostjat. Kuna telefoni klaviatuuril oli tähis (*) olemas, ei osanud hageja telefoni ostmisel ette näha, et tal ei ole võimalik tärni kasutamist nõudvaid toiminguid teostada. Seega saab pidada hagejale tavateenuse kasutamist mittevõimaldava mobiiltelefoni müümist lepingu oluliseks rikkumiseks. Vaidlus puudub selles, et kostja ei teavitanud hagejat müügilepingu sõlmimisel nimetatud puuduse olemasolust. Seda tõendab ka kostja 13.10.2010 vastus hagejale, milles kostja leidis, et hageja oleks pidanud müügilepingu sõlmimisel ise esitama oma tingimuse telefoni võimalike funktsioonide kohta, siis oleks saanud klienditeenindaja ka anda vastavaid selgitusi ja juhiseid müügieseme kohta.

§ 189

lg 1 kohaselt lepingust taganemise korral võib kumbki lepingupool nõuda tema poolt lepingu alusel üleantu tagastamist ning saadud viljade ja muu kasu väljaandmist, kui tagastab kõik üleantu. Tagastamisest tulenevad kohustused peavad lepingupooled täitma üheaegselt, kusjuures vastavalt kohaldatakse käesoleva seaduse §-s 111 sätestatut. 8. Vaidlus puudub selles, et hageja on tasunud mobiiltelefoni ostmisel 1 699 krooni ehk 108,59 eurot. Hageja on lepingust taganenud 02.09.2010, kuid kuni käesoleva ajani ei ole kostja hagejale müügilepingu järgselt saadud raha tagastanud. 3 Kohus ei pea vajalikuks käsitleda hageja väidet, et temale müüdud mobiiltelefon oli väidetavalt varem olnud kasutuses, sest hageja nimetatud puudusele lepingust taganemisel ei tuginenud.

§ 113

lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas.

§ 94

lg 1 kohaselt, kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta

1. jaanuari ja
2. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav intressimäär on alates 01.01.2009 – 1,0 %, millest tulenevalt on ühe päeva intress 0,0219 %.
3. Seega loeb kohus põhjendatuks kostjalt hageja kasuks välja mõista perioodi 02.09.2010 kuni kohtuotsuse tegemiseni 18.02.2012 viivis summas 11,98 eurot (108,59 x 0,0219 % x 504 päeva) ning sealt edasi 0,0219 % päevas tasumata summalt kuni kohustuse täitmiseni. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Koidula Laurisaar kohtunik 4