← Eesti

2-11-45941/5

Obsah (6)§ 468§ 416§ 317§ 413§ 444§ 162

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL (tagaseljaotsus) Kohus Harju Maakohus Kohtunik Luk Vismann Otsuse tegemise aeg ja koht 29. detsember 2011.a Tallinn, Kentmanni kohtumaja Tsiviilasja number 2-11-45941

§ 468lg 1 p 2).

Menetluskulude jaotus 8. Menetluskulud käesolevas tsiviilasjas puuduvad. Edasikaebamise kord Hagejal on õigus teatada apellatsioonkaebuse esitamise soovist Harju Maakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse. Kostjal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale kaja 28 päeva jooksul arvates tagaseljaotsuse kättesaamisest lisades kajale kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik. Kaja peab vastama

§ 416sätestatud nõuetele.

Menetluse käik S-L S, M-M S, G-R S ja J-L S esitasid 27.09.2011 kohtule hagi L-R S vastu elatise nõudes. Hagejad paluvad kostjalt välja mõista enda ülalpidamiseks igakuine elatis miinimumsummas. Hagimaterjalid ja kohtukutse on kostjale väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu kätte toimetatud kooskõlas

§ 317lg 5 alusel.

Samuti on kohus kostjale telefoni teel 08.11.2011 kohustanud kostjat hagimaterjalidele kohtusse järgi tulla ning teatanud kohtuistungi toimumise aja ja koha (tl 25). Kostja 24.11.2011 määratud kohtuistungile ei ilmunud. Kohus on kostjat hoiatanud, et mõjuva põhjuseta istungile ilmumata jätmisel on kohtul õigus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada. Hageja taotleb kohtuistungil hagi rahuldamist tagaseljaotsusega. Kohtuotsuse põhjendused Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 410 kohaselt kui kostja ei ilmu kohtuistungile, muu hulgas eelistungile, teeb kohus kohale ilmunud hageja taotlusel kas tagaseljaotsuse, lahendab asja sisuliselt või lükkab asja arutamise edasi.

§ 413

lg 1 kohaselt kui hageja taotleb kohtuistungile ilmumata jäänud kostja vastu tagaseljaotsuse tegemist, teeb kohus hageja kasuks tagaseljaotsuse tingimusel, et hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus on seisukohal, et käesoleval juhul puuduvad

§ 413

lõikes 3 sätestatud tagaseljaotsuse tegemist välistavad asjaolud.

§ 444

lg 4 kohaselt võib kirjeldava ja põhjendava osa välja jätta ka tagaseljaotsusest ja kostja õigeksvõtul põhinevast otsusest, sõltumata hagihinnast. Tagaseljaotsuse puhul võib põhjendavas osas piirduda ka üksnes õigusliku põhjenduse märkimisega. Vastavalt

§ 468

lg-le 1 p 2 kohus tunnistab tagaseljaotsuse omal algatusel viivitamata täidetavaks. Materiaalõiguslikuks aluseks hagi rahuldamisel on Perekonnaseadus (PKS) § 96, mille kohaselt on ülalpidamist kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased (edaspidi ülalpidamiskohustuslased). PKS § 97 p 1 kohaselt on alaealine laps õigustatud ülalpidamist saama. PKS § 99 kohaselt määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestatakse õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi. PKS § 100 lg 1 ja 2 kohaselt antakse ülalpidamist üldjuhul raha perioodilise maksmisega (edaspidi elatis). Alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Lapsega koos elav vanem peab elatist 2 kasutama lapse huvides. Lõike 4 kohaselt makstakse elatist iga kalendrikuu eest ette. Kooskõlas PKS § 101 lg 1 igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Alates 01.01.2011 on kuupalga alammäär 278,02 eurot kuus. Seega ei või elatis olla väiksem kui 139,01 eurot. Kohus leiab, et kostjalt tuleb välja mõista elatis 139,01 eurot kuus S-L S, M-M S, G-R S ja JL S kasuks alates 27.09.2011 kuni hagejate täisealiseks saamiseni. Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav kooskõlas

§ 468lg 1 p 2.

Menetluskulud Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. Juhindudes

§ 162

lg 1 tuleks hagimenetluse kulud jätta kostja kanda, aga antud juhul menetluskulud käesolevas tsiviilasjas asjas puuduvad. Luk Vismann Kohtunik 3

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.