). Kui tagaseljaotsus tehti eelmenetluses seetõttu, et kostja ei vastanud tähtaegselt kohtule või ei ilmunud eelistungile, tuleb kajale lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik (
Kajalt tasutakse kautsjon, välja arvatud juhul, kui vastavalt seadusele kuulub avaldus rahuldamisele, sõltumata sellest, kas menetlustoimingu õigeaegseks tegemata jätmiseks oli mõjuv põhjus või mitte. Kautsjonina tasutakse summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 16 eurot ja mitte rohkem kui 6400 eurot. (
Apellatsioonkaebuse esitamine Hageja, kelle avalduse alusel on tehtud tagaseljaotsus või kelle avaldust kostja vastu tagaseljaotsuse tegemiseks ei rahuldata ja jäetakse tema hagi rahuldamata, võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima; vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Hageja nõuded ja põhjendused Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja 17.12.2008.a. laenulepingu, millega kostja sai kiirlaenusüsteemist www.euro24.ee laenu summas 3000 krooni, mille hageja kandis 17.12.2008.a. kostja pangakontole. Laenulepingu tingimuste p 7.3 kohaselt oli kostja kohustatud laenu koos lepingu sõlmimise tasuga hagejale tagastama 31.01.2009.a. Kostja ei ole oma lepingujärgset kohustust laenusumma tagastamiseks täitnud, ta ei ole reageerinud ka hageja poolt saadetud võlateatisele ega hagihoiatusele. Seetõttu oli hageja sunnitud pöörduma oma õiguste kaitseks kohtu poole. Hageja taotleb kostjalt 4690,50 krooni väljamõistmist, sealhulgas tagastamata laenusumma 3000 krooni, lepingu sõlmimise tasu 180 krooni ja viivis hagi esitamise seisuga 1510,50 krooni (0,5 % tagastamata summalt kalendripäevas). Nõuet esitades on hageja toetunud VÕS §-dele 76 lg 1, 82, 100, 101 lg 1 p 1 ja 6 ning 396 lg 1. Kostja vastuväited Kohus on hagi menetlusse võtmise määrusega kohustanud kostjat kohtule kirjalikult vastama hiljemalt 20 päeva jooksul arvates hagimaterjalide kättesaamisest ning hoiatanud, et kirjaliku vastuse tähtajaks andmata jätmise või selle puudulikkuse korral on kohtul õigus hagi tagaseljaotsusega rahuldada ( tl.1-2). Kostjale on hagiavaldus ja selle lisad kätte toimetatud 27.05.2009 (tl.22), kuid kostja ei ole määratud tähtajaks kohtule kirjalikku vastust saatnud. Kohtuotsuse õiguslikud põhjendused 2
Vastavalt
Hageja on hagiavalduses esitanud taotluse tagaseljaotsuse tegemiseks. Kostja, kellele kohus on määranud hagile vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud ning
lõigetes 4 ja 5 sätestatud asjaolud, mis välistaksid tagaseljaotsuse tegemise, puuduvad.
lg 3 kohaselt võib tagaseljaotsuse osundatud paragrahvi lõikes 1 nimetatud juhul teha kohtuistungit pidamata.
lõige 1 sätestab, et kohus võib hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kuigi kostja ei ole hagile vastuväiteid esitanud, tõlgendab kohus
lg 6 sätestatut selliselt, et kohus saab tagaseljaotsusega rahuldada hagi vaid õiguslikult põhjendatud ulatuses. Vastavalt
Poolte vahel sõlmitud leping vastab tarbijakrediidilepingu tunnustele, s.o. VÕS § 402 kohaselt krediidileping, millega majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. VÕS § 76 lg 1 sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. Tulenevalt VÕS §-st 82 lg 2, kui kohustuse täitmiseks on ette nähtud tähtaeg või kui see on määratletav lepingu alusel, tuleb kohustus täita selle tähtaja kestel, kui lepingust või asjaoludest ei tulene, et täitmise tähtpäeva võib määrata võlausaldaja. VÕS § 101 lg 1 p 1 kohaselt, kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist, VÕS § 101 lg 1 p 6 ja § 113 alusel võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivist) arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Vastavalt VÕS § 415 lg 1 ei või tarbijalt nõuda võlgnetavate maksete tasumisega viivitamisel viivist rohkem kui VÕS § 94 sätestatud suuruses (seadusjärgne viivis). Seega lähtudes VÕS §-st 415 lg 1 tuleb käesolevas asjas kohaldada seadusjärgset viivist 0,03% päevas ning kostjalt kuulub sissenõudmisele viivis summalt 3180 krooni alates 31.01.2009 95 päeva eest summas 90,63 (3180 x 95 x 0,03%) krooni. Hageja ei ole taotlenud viivise, mis ei olnud hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud väljamõistmist
Kostja võlgneb hagejale seega 3270,63 krooni, sealhulgas tagastamata krediidisumma 3000 krooni, lepingu sõlmimise tasu 180 krooni ja viivis 90,63 krooni. Alates 01.01.2011. a on Eestis rahaühikuna käibel euro (EUR). Eesti krooni (EEK) vahetuskursiks euro suhtes on 1 EUR=15,6466 EEK. Seega tuleb kõik kroonides väljendatud summad ümber arvestada eurodeks, jagades need 15,6466-ga ning hageja võlg kostja ees on 209,03 eurot. Menetluskulude jaotus 3
lg 3 sätestab, et kohus määrab hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. Vastavalt
Hageja on esitanud kohtule koos hagiavaldusega menetluskulude nimekirja (tl 6), seetõttu on võimalik käesolevas tagaseljaotsuses määrata kindlaks ka M. I. hüvitatavad AS K. menetluskulud. Menetluskuludena taotleb hageja riigilõivu, summas 1000 krooni ja esindaja õigusabitasu, summas 3000 krooni väljamõistmist. Hagi esitamisel on tasutud riigilõivu 1000 krooni - maksekorraldus (tl 13), milline summa kuulub kostjalt hageja kasuks menetluskuluna väljamõistmisele. Õigusabikulude tõendamiseks on hageja esitanud J. I. O. arve 07.05.2009.a., summas 3000 krooni (tl 7).
lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teise menetlusosalise lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus esindaja kulud nende rahalise kindlaksmääramise korral välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu tehinguga määratud esindaja. J. I. O. 07.05.2009.a. arvest nähtub, et 3000 krooni on nõutud tasuna esindamise eest kohtumenetluses võlglase M. I. .
lg 3 kohaselt kehtestab Vabariigi Valitsus lepingulise esindaja ja nõustaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad. Nimetatud piirmäärad on kinnitatud Vabariigi Valitsuse 4.septembri 2008.a. määrusega nr 137, mille § 1 lg 1 sätestab, et tsiviilasja hinna puhul kuni 10000 krooni on maksimaalselt sissenõutav kulu 5000 krooni. Käesoleva tsiviilasja hind on
§-st 133 lg 1 tulenevalt 3000 krooni. Kuigi hageja nõutav lepingulise esindaja kulu jääb lubatud piirmäära sisse, leiab kohus, et selle väljamõistmine kostjalt ei ole antud asjas põhjendatud ja vajalik. Arvestades õigusabi mahtu, mis seisnes hagiavalduse koostamises ja kohtule esitamises, kuna kohus lahendas asja tagaseljaotsusega, peab kohus põhjendatud õigusabikuluks 1500 krooni. . Seega kokku tuleb kostjalt hageja kasuks menetluskuludena välja mõista 2500 (1000+1500) krooni, so 159,78 eurot.
lg 1 kohaselt menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates.
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.