Obsah (11)

§ 637§ 110§ 108§ 638§ 641§ 188§ 162§ 111§ 189§ 159§ 113

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Imbi Sidok, liikmed Ulvi Loonurm, Malle Seppik Otsuse tegemise aeg ja koht 30.01.2012, Tallinn Tsiviilasja number

) § 110 lg-le 1 ning enne lepingust taganemist ei olnud töövõtja tasu

§ 637lg 3 ja § 638 sätteid silmas pidades muutunud sissenõutavaks.

Riigikohus on otsuses nr 3-2-1-80-08 selgitanud, et tellija võib

§ 110

lg 1 järgi keelduda talle vastuvõtmiseks esitatud töö vastuvõtmisest põhimõtteliselt nii juhul kui töö on üldse tegemata kui ka siis, kui töö on tehtud üksnes osaliselt või puudustega, tagamaks oma lepingu kohase täitmise nõuet (

§ 108lg-d 2 ja 6).

Seega on tellija kohustatud töö vastu võtma üksnes juhul, kui see vastab lepingutingimustele

§§-de 77 ja 641 mõttes. Hea usu põhimõttega oleks aga vastuolus, kui tellija keelduks töö vastuvõtmisest ainuüksi ebaoluliste puuduste tõttu. Samuti võib hea usu põhimõttega olla vastuolus tellija keeldumine töö tervikuna vastuvõtmisest, kui töö on osadeks jaotatav ja oluliste puudusteta töö osa vastuvõtmine ei kahjustaks tellija õigusi. Kuna töövõtja peab

§ 638

teise lause järgi tõendama, et tellija keeldus alusetult tööd vastu võtmast, peab ta tõendama ka selle, et tema poolt vastuvõtmiseks esitatud töö oli lepingukohane. 30.12.2002 teostatud tööde üleandmisevastuvõtu aktile on tellija esindaja märkinud, et ta lükkab akti tagasi, kuna selles kajastatud tööd ei ole teostatud lepingus ettenähtud mahus ning on oluliste kvaliteedipuudustega.

1. AS-i Contactus poolt koostatud montaažitööde ülevaatusel 02.02.2003 fikseeriti, et montaažitööd on lõpetamata, teostatud tööde kvaliteet ebaühtlane, osaliselt ebakvaliteetne, 5 trepikodades süvistatud juhtmestik on paigaldatud ebakvaliteetselt, teostus ei võimalda hilisemat juhtmestiku asendamist ja/või lisamist ilma krohvi lõhkumata, kaitsetorustiku läbimõõt on osaliselt ebapiisav (puudub võimalus kaablite lisamiseks), lohakalt ja oskamatult paigaldatud, korrusekilbid ei vasta nõuetele, üleandmata on elektripaigaldise teostusjoonised, kontroll-mõõtmiste protokollid ja varjatud tööde aktid. 04.06.2003 allkirjastatud ülevaatuse aktis on tuvastatud, et elektritööd on valdavas enamuses teostatud. Samas on tuvastatud 18 puudust, sealhulgas see, et keldri fuajee osas on kaabeldus torudes paigaldamata pinnaaluselt ja trepikoja seintel on vanad juhtmed demonteerimata. AS TERA poolt tellijale 16.09.2003 esitatud 04.06.2003 ülevaatuse protokollis avastatud puuduste likvideerimise graafikus (elektritööde lõpetamise kava) kinnitab töövõtja ise, et elektritööd ei ole lõpetatud.
2. Kohus leidis, et kaablite paigaldamine keldrifuajees seintele pinnapealselt on vastuolus lepingu p-dega 2.1 ja 2.
3. Süvistamine kuulus samuti elektritööde alla vähemalt antud lepingu kontekstis. Kaabli paigaldamine ja selleks eelnevalt seina süvistamine ei ole ka ositi vaadeldavad tööd. Samuti ei tähenda elektritööde lõpetamist elamu lülitamine üle uuele pingele; see on tehniliselt võimalik ka näiteks juhul, kui kõik kaablid oleksid paigaldatud pinnapealselt. Ülejäänud 03.06.2003 protokollis märgitud puudused on igaüks üksikult võetuna võib olla ebaolulised, kuid tervikuna kõneleb see ebakvaliteetsest tööst. Tellija, sõlmides lepingu tööde teostamiseks professionaalse ettevõtjaga, on õigustatud nõudma, et töö oleks vaba rohkearvulistest puudustest. Kohus arvestas ka seda, et lepingu p 15.2 kohaselt käsitlevad pooled vaidluste lahendamisel antud lepingut tarbijatöövõtulepinguna.

§ 641

lg 2 p 5 järgi ei vasta töö lepingutingimustele muuhulgas siis, kui tarbijatöövõtulepingu puhul töö ei ole tavaliselt seda liiki tööle omase kvaliteediga. Seega ei olnud töövõtja elektritööde lõpetamise järgse tasu nõue ja tööde lõpetamise järgse tasu nõue muutunud sissenõutavaks, töid ei saa lugeda üleantuks tellijale ja töövõtjal puudus õigus seada puuduste likvideerimist sõltuvusse arve tasumisest. 17. Tellijal oli õigus töövõtulepingust taganeda. Tegemist ei olnud kestvuslepinguga, mistõttu avaldust lepingu ülesütlemiseks tuleb käsitada taganemisavaldusena

§ 188

lg 1 järgi.

§ 188

lg 2 sätestab, et kui lepingupool võib vastavalt seadusele lepingust taganeda, vabastab lepingust taganemine mõlemad lepingupooled nende lepinguliste kohustuste täitmisest. Taganemine ei mõjuta lepingust enne taganemist tekkinud õiguste ja kohustuste kehtivust. Kuna töö ei olnud täielikult kõlbmatu ja korteriühistu võttis, tulenevalt objekti olemusest, puudustega töö kasutusele, on töövõtjal õigus tasule proportsionaalselt töö kõlbulikkuse astmele. Vastasel juhul oleks tegemist alusetu rikastumisega tellija poolt (Riigikohtu lahend nr 3-2-1-67-09). Tasu puudustega tehtud töö eest saab välja arvestada, lahutades lepingujärgsest tasust korteriühistu poolt töö puuduste kõrvaldamise maksumuse. Korteriühistu on tõendanud, et elektritööde lõpetamiseks tasus ta Urmo Elekter OÜ-le 10 030 krooni ning kanalite tegemiseks keldri fuajees ja kaablite ümberpaigutamiseks FIE Rene Viidingule 10 000 krooni (koos käibemaksuga). Lepingujärgne tasu oli 177 382.97 krooni. Sellest 50% tasus korteriühingu lepingu sõlmimise järgselt. Seega lahutades nõutud tasust 88 691.50 kroonist töö parandamisega korteriühistule tekkinud kulu 20 030 krooni, on AS-i TERA tasunõue põhjendatud 68 661.50 krooni ulatuses. Kohus leidis, et tasunõue tähendatud ulatuses muutus sissenõutavaks alates lepingust taganemisest 27.10.

2. Kohus leidis, et lepingus märgitud viivise kokkulepe on sõnastatud puudulikult. Lepingu p-s 3.6 ei ole märgitud, kas määra 0,15% maksmata summalt tuleb maksta päevas, kuus või aastas. Mõistliku isiku seisukohalt tuleb seda tõlgendada nagu on tavaline, see on 0,15% päevas. AS TERA ei ole märkinud ega selgitanud viivisenõude suurust. Küll aga on viivise arvelt aru saada, et viivist nõutakse kuni 17.06.2005 (arve koostamise päev).
3. Arvestades, et tasunõue 68 661.50 krooni muutus sissenõutavaks 27.10.2004, sellest kuupäevast kuni viivisarve kuupäevani 17.06.2005 on 223 päeva ning 0,15% summast 6 68 661.50 krooni on 102.99 krooni päevas, tuleb AS-i TERA viivisenõue rahuldada 22 966.77 krooni ulatuses.
4. Kohus leidis, et KÜ Gonsiori XXV leppetrahvi nõue on põhjendatud. Lepingu p-s 4.3 oli kokku lepitud, et kui töövõtja ei anna objekti üle tähtaegselt, maksab ta tellijale leppetrahvi 2000 krooni iga viivitatud päeva eest. 20.09.2003 on KÜ Gonsiori XXV teinud töövõtjale tasaarvestusavalduse ja esitanud leppetrahvi nõude 30 päeva eest kokku 60 000 krooni. Tasaarvestusena ei ole tehtud avaldus kehtiv, kuivõrd AS-i Tera tasunõue ei olnud sissenõutav, järelikult puudus tasaarvestatav nõue. Samuti ei olnud tasaarvestust võimalik teha, kuna KÜ Gonsiori XXV ei olnud varem töövõtjat hoiatanud, et ta leppetrahvi nõuab. Samas saab tehtud avaldust lugeda töövõtja hoiatamiseks leppetrahvi nõudmisel. Kohus leidis, et see hoiatus on tehtud mõistliku aja jooksul, kuivõrd tellija ei olnud siis veel lepingust taganenud, samal ajal kui töövõtja keeldus siiani tööde lõpetamisest (puuduste kõrvaldamisest) ja avalduse tegemisest kuni lepingust taganemiseni oli üle 30 päeva.
5. Leppetrahvi vähendamiseks

§ 162

lg 1 järgi puudub alus, arvestades eelkõige seda, et töövõtja keeldus põhjendamatult puuduste kõrvaldamisest, kuigi ise hindas neid ebaolulisteks, samal ajal kui ta pidi aru saama, et kokkulepitud töö kvaliteetne ja lepingukohane teostamine oli tellija jaoks oluline ja töö parandamata jätmine toob majaelanikele, keda tellija esindas, kaasa olulisi ebamugavusi ja täiendavaid kulutusi. Seega tuleb KÜ Gonsiori XXV hagi rahuldada täielikult ja välja mõista AS-lt TERA korteriühistu kasuks leppetrahv 60 000 krooni.

1. Vastastikuste rahaliste nõuete tasaarvestamise tulemusena mõistis kohus KÜ-lt Gonsiori XXV AS-i TERA kasuks välja 31 628.27 krooni. Apellatsioonkaebus
2. KÜ Gonsiori XXV palub tühistada maakohtu otsuse osas, millega kohus rahuldas AS-i TERA nõude ja jätta uue otsusega AS-i TERA hagi rahuldamata. Maakohus rikkus tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 436 lg 1 ja § 442 lg
4. AS TERA ei teostanud töid ettenähtud tähtajaks, ettenähtud kvaliteedis ega ulatuses ning ei kõrvaldanud puudusi töös vaatamata korduvatele nõudmistele. AS-i TERA väited tööde lõpetamise aja kohta on omavahel vastuolus, samuti on vastuolu tellijale tehtud avaldustel ja ettepanekutel. Kohus leidis, et AS-l TERA ei olnud nõuet KÜ Gonsiori XXV vastu. Samuti, et elektritööde lõpetamise järgse tasu nõue ja tööde lõpetamise järgse tasu nõue ei ole muutunud sissenõutavaks, töid ei saa lugeda üleantuks KÜ-le Gonsiori XXV. AS-l TERA ei olnud õigust

§ 110lg 1 alusel seada puuduste likvideerimist sõltuvusse arve tasumisest.

KÜ-l Gonsiori XXV oli õigus 27.10.2003 lepingust taganeda. Töövõtja tasu ei ole muutunud sissenõutavaks (

§ 637, § 638).

1. Pärast lepingu täitmise nõude lahendamist hakkas maakohus omaalgatuslikult menetlema lepingu järgi üleantu tagastamise nõuet, mida hageja ei esitanud. Maakohus ületas hagi lahendamise piire, rikkudes sellega TsMS §
3. Maakohus leidis, et tasu puudustega tehtud töö eest saab välja arvestada, lahutades lepingujärgsest tasust korteriühistu poolt töö puuduste kõrvaldamise maksumuse. Apellant leiab, et isegi juhul, kui hageja oleks muutnud hagi ja esitanud nõude, mida kohus hagi piire ületades on lahendanud, puuduks alus AS TERA nõude rahuldamiseks.
4. Lisaks alusetule ja ebaõigesti saadud tasunõudele on kohus lahendanud ebaõigesti ka viivisenõude. Kohus märkis, et viivisenõudest ei ole aru saada, milliselt summalt ja millise perioodi eest viivist nõutakse. Kuivõrd KÜ Gonsiori XXV ei ole oma lepingust tulenevaid kohustusi rikkunud, siis ei olnud alust ka lepinguliseks viiviseks. Lisaks jättis kohus tähelepanuta, et kostja keeldus AS-i TERA poolt alusetult esitatud arvete tasumisest tuginedes

§ 111lg-le 1.

Kostja ei pea maksma tasu tegemata ja puudulike tööde eest. 28. Apellant avaldab, et juhuks, kui osutuks võimalikuks lepingu järgi üleantu tagastamise nõue, keeldub KÜ Gonsiori XXV oma kohustuse täitmisest enne, kui AS TERA on 7 vastavalt lepingule tehtud tööd üle andnud. Taganemisest tulenevad kohustused peavad lepingupooled täitma üheaegselt, kusjuures vastavalt kohaldatakse

§-s 111 sätestatut (

§ 189lg 1).

1. KÜ Gonsiori XXV kui kahjustatud lepingupool on jäänud olulisel määral ilma sellest, mida ta õigustatult lepingust lootis. Hageja rikkus oma kohustusi tahtlikult ning keeldus õigustamatult lepingujärgsete tööde tegemisest ning puuduste kõrvaldamisest 5 kuu jooksul kuni kostjapoolse lepingust taganemiseni. Lisaks 04.06.2003 protokollis loetletud puudustele jäid valdavas osas kõrvaldamata puudused, millele ekspert M.Leoste 02.02.2003 koostatud dokumendis juba tähelepanu oli juhtinud. KÜ Gonsiori XXV tellis hädapäraste tööde tegemise OÜ-lt Urmo Elekter ja FIE-lt Rene Viiding, ostis ka ise materjale äriühingult DP Install Grupp 2375.35 krooni väärtuses. FIE Rene Viiding selgitas ühistule, et ekspert M.Leoste poolt aktis välja toodud puudusi ei ole ilma kaablite ja juhtmete uuesti paigaldamiseta võimalik kõrvaldada. KÜ-l Gonsiori XXV ei olnud majanduslikult võimalik kaablite uuesti paigaldamist tellida. Samuti ei ole ühistu veel lasknud paigaldada küttekaablit katuse vihmavee rennidesse. Ühistule tehtud OÜ Reval Elekter hinnapakkumise kohaselt maksab selle puuduse (tegemata töö) kõrvaldamine ühistule 31 352.40 krooni See oleks hea usu põhimõtte vastane, kui lepingut oluliselt rikkunud pool saaks nõuda teiselt poolelt lepingu tasu ja lepingulise viivise maksmist, samas kui töö on vastuvõetamatu tulenevalt ebakvaliteetsusest või üldse tegemata.
2. Kohtuotsusest ei nähtu, missugust seadust on kohus üldse kohaldanud AS-i TERA hagi rahuldamisel. Kuna töövõtja ei ole tellijale lepingu alusel tööd üle andnud, siis

§ 189kohaldamiseks puudub alus. Tulenevalt Ts

MS §-st 436 peab kohtuotsus olema seaduslik ja põhjendatud, kohus ei või otsust tehes tugineda asjaolule, mida ei ole menetluses arutatud. Samuti ei või kohus hinnata esiletoodud asjaolu otsuses erinevalt mõlemast poolest, välja arvatud juhul, kui kohus on juhtinud sellisele võimalusele eelnevalt poolte tähelepanu ja andnud neile võimaluse avaldada oma seisukohta. Vastuapellatsioonkaebus

1. AS TERA palub maakohtu otsuse tühistada osas, millega maakohus rahuldas KÜ Gonsiori XXV hagi ning mõistis AS-lt TERA välja KÜ Gonsiori XXV kasuks leppetrahvi 3834.70 eurot ning teostas tasaarvestuse AS-i TERA nõudega ja uue otsusega jätta rahuldamata KÜ Gonsiori XXV hagi leppetrahvi saamiseks AS TERA vastu. Samuti palub vastuapellant tühistada maakohtu otsus menetluskulude jaotuse osas ja jagada menetluskulud selliselt, et maakohtu menetluses jätta KÜ Gonsiori XXV menetluskulud tema enda kanda, AS-i TERA menetluskulud jätta maakohtus 56,5% ulatuses KÜ Gonsiori XXV kanda ja apellatsioonimenetluse kulud jätta täies ulatuses KÜ Gonsiori XXV kanda.
2. Maakohus andis ebaõige hinnangu KÜ Gonsiori XXV hagi aluseks olevatele asjaoludele ning pidas ekslikult leppetrahvi nõuet esitatuks õigeaegselt. Esmakordselt teatas KÜ Gonsiori XXV leppetrahvi nõudmisest 20.09.2003 tasaarvestuse avalduses, ühtegi varasemat avaldust suulises ega kirjalikus vormis tehtud ei ole. Apellandile tuli 11 kuud pärast töövõtulepingus kokkulepitud tööde lõpptähtpäeva esmakordselt esitatud leppetrahvinõue üllatusena ning AS TERA seda ei aktsepteerinud. Leppetrahvi nõue esitati konkreetselt töövõtulepingus kokkulepitud tööde tegemise tähtaja ületamise eest 30 päeva võrra, millest oli KÜ Gonsiori XXV teadlik alates 05.10.
3. AS TERA leiab, et möödunud oli mistahes mõistlik tähtaeg leppetrahvi nõudest teatamiseks ning kooskõlas

§ 159lg-ga 2 oli KÜ Gonsiori XXV kaotanud õiguse leppetrahvi nõudele.

1. Mõistliku tähtaja sisustamisel tuleb antud juhul vaadelda nii töövõtulepingu täitmise tähtaega, milleks oli 39 päeva kui ka järgnevaid sündmusi ning poolte käitumist. Leppetrahvi nõudmisest teatamise eesmärgiks on kohustatud isikule võimaluse andmine sellise nõudega arvestamiseks ning selle tasumiseks valmistumiseks (Riigikohtu lahendid nr 3-2-1-28-08 ja nr 3-2-1-15-08). Antud juhul on KÜ Gonsiori XXV teatanud leppetrahvi 8 nõudmisest 11 kuud pärast sellise õiguse tekkimist, kusjuures mingit põhjust niivõrd hilinenult leppetrahvi nõudmiseks ei olnud. AS TERA püüdis olukorda lahendada läbirääkimiste teel ning pöördus mitmel korral ka kirjalikult KÜ Gonsiori XXV poole. 29.05.2003 toimus poolte kohtumine objektil ja selle ülevaatus, mille tulemused vormistati aktis. Sellises olukorras leppetrahvi nõudest teatamata jätmine ei ole põhjendatud, kuivõrd on ilmne, et just väljakujunenud situatsioonis oleks AS-i TERA teavitamine leppetrahvi nõude esitamisest olnud hea usu põhimõttest tulenevalt nõutav. Seega pidades silmas, et töövõtulepingu täitmise tähtaeg oli vaid 39 päeva ning KÜ Gonsiori XXV leppetrahvi teade esitati alles 11 kuud töövõtulepingu rikkumisest teadasaamist ning olukorras, kus selle varasem esitamine oleks hea usu põhimõttest tulenevalt nõutav olnud, ei saa lugeda tasaarvestusavalduses esitatud leppetrahvi nõuet esitatuks mõistliku tähtaja jooksul. Selline käitumine on ühemõtteliselt vastuolus hea usu põhimõttega võlasuhetes ning leppetrahvi nõudest teatamata jätmine nii pooltevaheliste varasemate läbirääkimiste käigus kui ka kirjavahetuses ning sellise nõude esitamine AS TERA tasunõude vältimiseks, on lubamatu.
2. Kohus jättis AS-i TERA väited leppetrahvi nõude vastuolust hea usu põhimõttega analüüsimata. Seega, lisaks materiaalõiguse ebaõigele kohaldamisele, jättis kohus kohtuotsuse kaevatavas osas käsitlemata menetlusosalise vastuväited ning rikkus sellega menetlusõiguse norme.
3. AS-le TERA on arusaamatu menetluskulude jaotamine asjas. Kuna AS TERA nõudest 10 357.62 euro saamiseks rahuldas kohus 5856.11 euro, see on 56,5%, ulatuses, ei ole menetluskulude jaotuse osas otsus kooskõlas TsMS § 163 nõuetega ning on olulises osas põhjendamata. Tsiviilkolleegiumi seisukoht
4. Kolleegium, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et apellatsioonkaebuse väited annavad aluse maakohtu otsuse muutmiseks viiviste arvestuse osas. Vastuapellatsioonkaebuse väited annavad aluse maakohtu otsuse täiendamiseks leppetrahvi nõude rahuldamise põhjenduste osas ja muutmiseks menetluskulude jaotuse osas. Ülejäänud osas kolleegium olulisi menetlusnormide rikkumisi ja/või materiaalõigusnormide ebaõiget kohaldamist maakohtu poolt ei tuvastanud. Kaebused kuuluvad rahuldamisele osaliselt. Muudetud osas on ringkonnakohtul võimalik teha ise uus otsus. Ülejäänud osas nõustub kolleegium maakohtu põhjendustega ega korda neid. Samuti võtab kolleegium apellatsioonkaebuse läbivaatamisel ja lahendamisel aluseks maakohtus tuvastatud faktilised asjaolud, kuivõrd puuduvad kahtlused nende tõendamise menetluse või protokolli õiguspärasuse või ebapiisava ulatuse kohta. Tulenevalt TsMS § 651 lg-st kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud.
5. KÜ Gonsiori XXV apellatsioonkaebuse esmase väite kohaselt rikkus maakohus otsuse tegemisel TsMS §
6. Kolleegium apellandi seisukohaga ei nõustu. Nimetatud sätte kohaselt ei või kohus otsuses ületada nõude piire ega teha otsust nõude kohta, mida ei ole esitatud. Hagi piirid nähtuvad hagiavaldusest, milles hageja esitab oma selgelt väljendatud nõude ja toob esile nõude aluseks olevad faktilised asjaolud (TsMS § 363 lg 1 p-d 1 ja 2). Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-113-05 selgitanud, et hagi aluse all tuleb mõista neid hageja osundatud asjaolusid, mille tuvastamisega hageja seob oma materiaalõiguse normile rajatud nõude ehk neid faktilisi asjaolusid, mis võimaldavad nõude piisavat individualiseerimist sellega seotud üksikute asjaolude taustal.
7. Hagiavalduses (t II kd lk 3-6) on AS TERA esitanud rahalise nõude ja sidunud selle järgmiste faktiliste asjaoludega: 1) pooled sõlmisid 30.07.2002 töövõtulepingu, milles oli muuhulgas lepitud kokku tööd, mida hageja töövõtjana kohustus tegema, ja tasu, mida kostja tellijana pidi tehtud töö eest maksma; 2) hageja lõpetas tööd 21.10.2002 ja esitas 30.12.2002 tellijale teostatud tööde üleandmise-vastuvõtuakti; 3) tellija keeldus akti 9 allkirjastamast, viidates lõpetamata töödele; 4) töövõtja lõpetas lepingujärgsed tööd valdavas osas 29.05.2003 ja 04.06.2003 allkirjastati vastav akt, millega tuleb lugeda tööd tellija poolt vastuvõetuks; 5) samal päeval esitas töövõtja tellijale arve järgmise osa lepingujärgse tasu maksmiseks; 6) tellija poolt 20.09.2002 tehtud tasaarvestusavaldusel ja 20.10.2003 tehtud lepingu ülesütlemisavaldusel ei ole õiguslikke tagajärgi; 7) lõpparve tasu viimase osa maksmiseks esitas töövõtja 09.08.2004 ja 17.06.2005 esitas ta viivisarve vastavalt lepingu p-le 5.
8. Seega esitas hageja nõude töövõtulepingus kokkulepitud tasu saamiseks.
9. Maakohus tuvastas järgmised faktilised ja õiguslikud asjaolud, mida pooled oma kaebustes ei vaidlustanud ja mille kontrollimine seega apellatsioonikohtu pädevusse käesolevas asjas ei kuulu: 1) töövõtja ei teostanud töid ettenähtud tähtajaks ettenähtud kvaliteedis ja ulatuses ega kõrvaldanud töös esinenud puudusi vaatamata korduvatele tellija nõudmistele; 2) tellijal oli õigus keelduda puudustega töö vastuvõtmisest ning enne lepingust taganemist ei olnud töövõtja tasu muutunud sissenõutavaks; 3) tellijal oli õigus lepingust taganeda; 4) töövõtja töö ei olnud täielikult kõlbmatu ja tellija võttis puudustega töö kasutusele, seega on töövõtjal õigus tasule proportsionaalselt töö kõlblikkuse astmega ja see nõue muutus sissenõutavaks alates lepingust taganemisest 27.10.2003; 5) töövõtjal on õigus saada tasu võrdeliselt töö kõlbulikkuse astmega, mistõttu arvas kohus lepingujärgsest tasust maha kulutused, mida tellija oli teinud töö parandamisele/lõpetamisele. Seega mõistis maakohus hagejale välja tasu töölepingu alusel tehtud töö eest, arvestades töös esinenud puudusi.
10. Eeltoodust nähtub, et maakohus ei ületanud hagi piire.

§ 188

lg 2 kohaselt vabastab kehtiv lepingust taganemine mõlemad lepingupooled lepinguliste kohustuste täitmisest, kuid ei mõjuta enne taganemist lepingust tekkinud õiguste/kohustuste kehtivust. Seega lepingust taganemise tagajärjel muutub leping kui võlasuhe lepingu tagasitäitmise võlasuhteks ehk lepinguline võlasuhe kui selline ei lõpe, vaid muutub selle sisu, esmajoones lõpevad vaid täitmisele suunatud kohustused. 41.

§ 189

reguleerib lepingust taganemisega kaasnevast tagastusvõlasuhtest tulenevat tagastamise ja hüvitamise kohustust. Käesoleva vaidluse puhul taganeti sellisest lepingust, mille esemeks oli muu kui asja üleandmine – töövõtulepingu objektiks oli kokkulepitud töö tegemine tellijale kuuluvas elamus (elektri- ja nõrkvoolu paigaldiste renoveerimine). Ülevaatuse aktiga 29.05.2003 (t II kd lk 18) on tõendatud, et elektritööd olid töövõtja poolt valdavas enamuses tehtud, kuid puudustega. Tehtud tööde tagastamine peale lepingust taganemist nende olemuse tõttu võimalik ei ole, seetõttu lähtuski maakohus põhjendatult

§ 189

lg 2 p-st 1, mille kohaselt peab lepingupool tagastamise või väljaandmise asemel hüvitama üleantu väärtuse muuhulgas juhul, kui üleantu seisnes teenuse saamises. Samuti sama sätte lg-st 3, mille kohaselt kui üleantu hind oli lepitud kokku lepingus, loetakse see sama sätte lg 2 tähenduses üleantu väärtuseks. 42. Asjakohane ei ole apellandi seisukoht, et tal on õigus keelduda maakohtu poolt väljamõistetud rahasumma maksmisest seni, kuni kostja ei ole lepingu alusel tehtud töid üle andnud. Maakohus tuvastas, et tehtud tööd on apellandi kasutuses. Lepingu täitmise nõudeõigus lõppes lepingust taganemisega.

§ 189

lg 1 kohaselt tuleb taganemisest tulenevad kohustused (lepingu alusel saadu tagastamine) täita üheaegselt ja selle kohta kohaldatakse

§-s 111 sätestatut, kuid käesolevas asjas ei ole väidetud, et tellija oleks töövõtulepingu alusel andnud töövõtjale üle midagi sellist, mida viimane peaks lepingust taganemise tagajärjena tellijale tagastama.

1. Küll aga tuleb nõustuda apellandiga selles, et maakohus on ebaõigesti arvestanud tagastusvõlasuhte täitmisega viivitamise alusel tasumisele kuuluvad viivised. Maakohus on võtnud aluseks viivisemäära, milline oli kokku lepitud pooltevahelise lepingu p-s 5.
2. Kolleegium sellise lähenemisega ei nõustu, sest tagastusvõlasuhte tekkimisel lõppes pooltevaheline leping sellest taganemise alusel ja seega puudub alus ka rakendada lõppenud lepingu tingimusi. Kuna aga tegemist on üleantu väärtuse üleandmisega ehk 10 rahasumma tasumisega viivitamisega (tagastamiskohustuse täitmisega viivitamisega), siis rakendub

§ 113

, milline reguleerib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja õigust nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivist), kusjuures viivisemääraks loetakse sama seaduse §-s 94 sätestatud intressimäära, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kolleegium nõustub maakohtu põhjendusega hagetava viivise arvestamise perioodi kohta – 27.10.2004 kuni 17.06.

1. Vastavalt Eesti Panga kodulehel avaldatule oli seadusjärgse viivise määr 2+7=9% aastas. Seega tuleb KÜ-l Gonsiori XXV tasuda AS-le TERA viivist võlgnevuse summas 68661.50 krooni tasumisega viivitamise eest 223 päeva eest järgmise arvestuse alusel: 9%:365=0,0247%x223=5,5081% 68 661.50-st=3781.94 krooni, mis alates 01.01.2011 vastab 241.71 eurole.
2. Aegumise vastuväite lahendas maakohus vaheotsusega 07.12.2009 (t II kd lk 86-88), millega jättis KÜ Gonsiori XXV vastava vastuväite rahuldamata. Maakohtu lahend jõustus edasi kaebamata. Sellega minetas menetlusosaline edasise võimaluse samasisulist aegumise vastuväidet esitada.
3. Vastuapellatsioonkaebuse läbi vaatamata jätmiseks alused puuduvad. Apellant põhjendab taotlust (t II kd lk 196-197) järgmiselt: maakohus lahendas ühes menetluses kaks liidetud hagi, mitte hagi ja vastuhagi; apellatsioonkaebus oli esitatud ainult ühe hagi osas; seega teise hagi osas kohtuotsus jõustus ja seda vastuapellatsioonkaebuse esitamisega enam vaidlustada ei saa. Kolleegium sellise lähenemisega ei nõustu. TsMS § 635, milline reguleerib vastuapellatsioonkaebuse esitamist, lg 2 teise lause kohaselt võib vastuapellatsioonkaebuses vaidlustada ka neid kohtuotsuse osi, mille peale ei ole apellatsioonkaebuses kaevatud. Viidatud sättest ei tulene selle rakendamise erisusi sõltuvalt sellest, kas kaevatava otsusega oli maakohtus lahendatud ainult hagi või ka vastuhagi või mitu ühte menetlusse liidetud hagi/vastuhagi.
4. Leppetrahvi nõude lahendamise osas nõustub kolleegium maakohtu lõppjäreldusega, kuid möönab, et muuta ja täiendada tuleb maakohtu sellekohaseid põhjendusi. Maakohus on eksinud, kui seostas leppetrahvi nõudest teatamise mõistliku aja tuvastamise lepingust taganemise avalduse tegemise ajaga. Samuti on jäetud vastamata AS-i TERA vastuväitele, mis puudutas tellija väidetavat hea usu vastast käitumist menetletava nõude esitamisel. Ringkonnakohus saab nimetatud puudused ise kõrvaldada. 47.

§ 159

lg 2 kohaselt kaotab kahjustatud pool õiguse leppetrahvi nõuda, kui ta mõistliku aja jooksul pärast kohustuse rikkumise avastamist teisele lepingupoolele ei teata, et ta leppetrahvi nõuab. 30.07.2002 lepingu p-s 4.3 olid pooled leppinud kokku, et kui töövõtja ei ole objekti tellijale üle andnud 11.10.2002 maksab ta trahvi 2000 krooni iga viivitatud päeva eest. Puudub vaidlus, et viidatud kuupäevaks töid üle ei antud, seega on iseenesest asjakohane vastuapellandi seisukoht, et oma õiguse rikkumisest, mille korral oli õigus leppetrahvi nõuda, pidi tellija teada saama järgmisel päeval, see oli 12.10.

1. Samuti ei ole pooled vaidlustanud maakohtu järeldust, et leppetrahvi nõude esitamise teatamine toimus avaldusega 20.09.
2. Käesolevas asjas on aga dokumentaalsete tõendite kogumiga (teostatud tööde üleandmis-vastuvõtu akt 30.12.2002 (t I kd lk 120), tellija esindaja e-kiri töövõtjale 09.01.2003 (samas lk 121), uus kalkulatsioon töövõtja poolt 24.01.2003 (samas lk 58), tellija teade 29.01.2003, et oodatakse lepingu kohest täitmist (samas lk 59), ülevaatuse protokoll 29.05.2003 (samas lk 9), töövõtja kiri tellijale 03.07.2003 selle kohta, et töövõtja on valmis kohtuma, et kirjalikult leppida kokku puuduste likvideerimise tähtaeg ja tasumise graafik (t II kd lk 19a), 16.09.2003 töövõtja poolt tellijale saadetud tööde lõpetamise kava (samas lk 20-21)) tõendatud, et peale tööde lõpetamise tähtaja möödumist pidasid pooled korduvaid läbirääkimisi rikkumise heastamise üle ehk selle üle, et töövõtja siiski teeb tööd lõpuni ning viimane kohustus seda veel 16.09.2003 tegema. Seega tuleb leppetrahvi teate esitamine 20.09.2003 lugeda toimunuks mõistliku aja jooksul ning KÜ Gonsiori XXV poolt leppetrahvi nõude esitamine ei ole vastuolus hea usu põhimõttega. 11
3. Küll aga tuleb kolleegiumil nõustuda vastuapellatsioonkaebuse vastuväidetega maakohtu menetluskulude jaotamise proportsioonile. Maakohus võttis aluseks menetlusliku tasaarvestuse tulemuse, mille kohaselt pidi KÜ Gonsiori XXV maksma AS-le TERA rahasumma, mis võrdus 20%-ga viimase poolt nõutud summast. Samas jättis maakohus tähelepanuta, et seejuures oli ta AS-i TERA hagi rahuldanud 56,5% (91 628.27 nõutud 162 061.55-st) ulatuses. KÜ Gonsiori XXV menetlusse jäänud nõue oli rahuldatud 100% ulatuses, kuid algselt oli hageja esitanud kostja vastu lisaks ka kahjunõude summas 23 216 krooni, millest ta menetluse kestel loobus ja mille menetluse lõpetamise määruses (t II kd lk 89-90) jättis menetluskulud selle nõude osas poolte endi kanda. Seega sisuliselt olid ka KÜ Gonsiori XXV nõuded rahuldatud osaliselt ja kuna tema menetluskuludest ei ole praktikas niikuinii võimalik eristada kulusid, millised seonduksid ainult loobutud nõudega ja millised rahuldatud nõudega, siis oli kujunenud olukorras mõistlik ja õiglane jätta mõlema pooled menetluskulud vastava poole enda kanda TsMS § 163 lg 1 alusel. Selline menetluskulude jaotus on õiglane ka peale ringkonnakohtu poolt viivisnõude rahuldamise ulatuse muutmist.
4. Kolleegium nõustub vastuapellandi seisukohaga, et apellant tasus apellatsioonkaebuse esitamisel riigilõivu seaduses ettenähtust vähem. Vastavalt TsMS § 137 lg-le 1 on apellatsioonkaebuse esitamise puhul tsiviilasja hind sama, mis esimese astme kohtus, arvestades kaebuse ulatust. Apellant on esitanud kaebuse, milles vaidlustas AS-i TERA hagi rahuldamist kogu ulatuses. Maakohus rahuldas nimetatud hagi 5856.11 euro suuruses summas. Seega on kaebuse hinnaks 5856.11 eurot ja sellelt pidi apellant tasuma riigilõivu vastavalt riigilõivuseaduse (RLS) Lisale 1 639.11 eurot, kuid tasus 479.33 eurot (t II kd lk 167), seega vähem 159.78 eurot. Puuduva osa riigilõivust mõistab ringkonnakohus apellandilt käesoleva otsusega vastavalt TsMS § 179 lg-le 1 riigituludesse.
5. Kuna nii apellatsioon- kui vastuapellatsioonkaebus kuuluvad rahuldamisele osaliselt, on mõistlik ja õiglane jätta kummagi poole apellatsioonimenetluse kulud vastava poole enda kanda. Ulvi Loonurm Malle Seppik Imbi Sidok