Obsah (13)
§ 142§ 187§ 322§ 407§ 444§ 468§ 163§ 174§ 176§ 1741§ 144§ 175§ 1782-11-52127 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL tagaseljaotsus Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Heiki Kolk Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht 06.veebruaril 2012 Võru kohtumaja, kirjalik eelmenet
§ 142
lg 2), välja arvatud juhul, kui vastavalt seadusele kuulub avaldus rahuldamisele, sõltumata sellest, kas kohtuistungile ilmumata jätmiseks või menetlustoimingu õigeaegseks tegemata jätmiseks oli mõjuv põhjus või mitte. Kautsjon tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele AS-s SEB Pank (konto 10220034796011) või AS –s Swedbank ( konto 221023778606) või Danske Bank AS Eesti filiaal ( konto 333416110002), viitenumbriga 3100057455. Menetlusabi taotlemisel peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaja (
§ 187lg 6).
KOHTU TUVASTATUD ASJAOLUD, ESITATUD ÕIGUSLIKUD PÕHJENDUSED, TEHTUD JÄRELDUSED 1. Kohus on kohustanud kostjat kohtule kirjalikult vastama 14 päeva jooksul alates hagi kättetoimetamisest (tl 23-24), hoiatades samas, et kui kostja kohtule määratud tähtajaks kirjalikult ei vasta, on kohtul õigus hagi tagaseljaotsusega rahuldada. Hagiavaldus koos selle lisadega ja määrusega kirjaliku vastuse andmise kohustusest on kostjale kätte toimetatud
§ 322lg 1 sätestatud korras 20.detsembril 2011 (tl 29).
Seega on kostja teadlik ka vastuse andmise kohustusest. Hageja on taotlenud hagiavalduses hagi rahuldamist tagaseljaotsusega, kui kostja ei ole kohtule tähtaegselt vastanud.
§ 407
lg 1, 3 kohaselt võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks ning tagaseljaotsuse võib sel juhul teha kohtuistungit pidamata. Kohus leiab, et ei esine ka teisi
§ 407lg 5 märgitud tagaseljaotsuse tegemist välistavaid asjaolusid.
Neil asjaoludel lahendab kohus
§-s 407 lg 1, lg 3, lg 5 sätestatut arvestades asja tagaseljaotsusega.
§ 444lg 4 sätteid arvestades esitab kohus otsuse põhjendavas osas üksnes õigusliku põhjenduse. 2
(5)- OÜ Pharmainvest esitas Tartu Maakohtusse hagi T. S. vastu 1 130,99 euro nõudes. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid kostja ja AS Balti Investeeringute Grupi Pank 08.07.2008 laenulepingu ning AS Balti Investeeringute Grupi Pank väljastas kostja arveldusarvele 29.11.2006 laenu 3000 krooni tagastamise tähtajaga 28.01.
- Hageja omandas 23.02.2011 nõude kostja vastu. Nõude loovutamise lepingu p 2.
- kohaselt omandas hageja nõuded kostja vastu täies ulatuses, st omandaja omandab nii nõude kui ka kõik võimalikud nõude loovutamise hetkeks tekkinud kõrvalnõuded (intressid, viivised, leppetrahvid, kahju hüvitamise nõuded ja muud sarnased nõuded), samuti nõudega seotud tagatisõigused, kui pooled ei ole teisiti kokku leppinud. Lepingu punkti 8.
- kohaselt, laenusumma tagasimaksmisega viivitamisel, samuti seoses laenusaaja võla sissenõudmisega või muu lepingust tuleneva laenuandja õiguse teostamisega seotud kulude hüvitamisega viivitamisel, maksab laenusaaja laenuandjale viivist 0,25% tasumisele kuuluvalt summalt päevas. Pooled on kokku leppinud, et lepingu punkti 8.
- kohaselt nõuda laenusaajalt lepingu rikkumisel võla sissenõudmisega seotud kulude, sh kohtu-, inkasso- ja täitemenetlusega seotud kulude hüvitamist ning laenusaajale saadetud meeldetuletuskirjade tasude maksmist. Hageja nõuab kostjalt võla sissnõudekulude hüvitamist 110 euro ulatuses. Neil asjaoludel taotleb hageja kostjalt välja mõista 1 130, 99 eurot, millest tagastamata laenusumma on 191, 73 eurot, viivis perioodi 28.01.2007 kuni 24.10.2011 eest summas 829, 25 eurot ja võla sissenõudmisega seotud kulutused 110 eurot. Hageja on oma nõude põhjendamiseks kohtule esitanud ärakirjad laenu väljastamise maksekorralduse koopiast, nõude loovutamise lepingust ja laenulepingu üldtingimustest ( tl 10-16).
- Kohus leiab, et hageja nõue on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud osaliselt. Vastavalt VÕS § 396 lg 1 kohustub laenulepinguga üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. VÕS §-de 8 lg 2; 76 lg 1; 100 kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik, kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele, kusjuures kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Tulenevalt VÕS § 101 lg 1 p 1, 6, kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist. Kohus leiab, et nende sätetega arvestades kuulub hageja nõue tagastamata laenusumma 191, 73 euro ja võla sissenõudmise kulu 110 euro nõudes rahuldamisele.
- Kohus leiab, et hageja viivise nõue on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud osaliselt. Hageja taotleb kostjalt välja mõista tasumata laenusummalt (191, 73 eurolt) ajavahemiku 28.01.2007 kuni 24.10.2011 eest viivis 829,25 eurot. VÕS § 101 lg 1 p 6 kohaselt võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. Vastavalt VÕS § 113 lg 1 võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem 3
(5)intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Kohus peab põhjendatuks piirata hageja viivisenõudeid kokku põhivõlgnevuse, so tagastamata laenusumma 191, 73 euro suurusega. Kohus märgib, et võlausaldaja õigused oma lepingujärgse viivisenõude sissenõudmisel ei ole piiramatud. Rahalise kohustuse täitmisega viivitamise puhul kokku lepitud viivise põhieesmärgiks on rikkumisega võlausaldajale kaasneva kahju sissenõudmise lihtsustamine. Kui rahalise kohustuse täitmisega viivitamisel nõutakse põhivõlast suuremat viivist ja viivist on arvestatud rohkem kui seadusjärgses suuruses, siis tuleb viivisenõuet põhjendada võlausaldajal. Sel juhul peab võlausaldaja tõendama kahju olemasolu suuremas ulatuses. Hageja ei ole olukorras, kus sissenõutav viivis seisuga 24.10.2011 on 829,25 eurot, põhistanud viivise nõuet suuremas ulatuses põhinõudest ega tõendanud kahju olemasolu suuremas ulatuses kui põhinõue. Eeltoodust tulenevalt peab kohus õiguslikult põhjendatuks piirata hageja viivisenõuet kokku põhinõude suurusega. Seega tuleb kostjalt välja mõista viivis 191, 73 eurot. Neil asjaoludel kuulub hagi
§ 407
lg 1 kohaselt tagaseljaotsusega osaliselt rahuldamisele ning kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista 493,46 eurot, millest moodustab tagastamata laenusumma 191,73 eurot, võla sissenõudmise kulu 110 eurot ja viivis 191,73 eurot. Tulenevalt
§ 468lg 1 p 2 kuulub tagaseljaotsus viivitamatule täitmisele.
MENETLUSKULUD 5. Vastavalt
§ 163
lg 1 kannavad hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus, rahuldades hagi osaliselt 43 % ulatuses, jätab hageja menetluskulud 43 % ulatuses kostja kanda ja 57 % ulatuses hageja kanda. Kostja menetluskulud jäävad tema enda kanda. Vastavalt
§ 174
1 lg 3 määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja, kusjuures
§ 176
lg 4 kohaselt ei kohaldata
§ 176
lg 1- 3 sätestatut, kui menetluskulud määratakse kindlaks
§ 1741sätestatud korras.
Hageja on esitanud
§ 174
1 lg 3 alusel taotluse menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks ja kostjalt väljamõistmiseks. Hageja taotlenud välja mõista menetluskuluna hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv ja hageja poolt kantud menetluskulud. Kohtule esitatud dokumentide põhjal on hageja kandnud menetluskuluna hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv 127,82 eurot (tl 1) ja õigusabi kulu koos käibemaksuga 90 eurot ( tl 17). Hageja esindaja kinnitab, et ta ei saa õigusabikulult käibemaksu maha arvata. Vastavalt
§ 144
p 1 on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.
§ 175
lg 1 kohaselt, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohus leiab, et käesoleva tsiviilasja keerukusaste ja maht ei ole sellised, mis õigustaksid hageja lepingulise esindaja kulude taotletud suuruses kostjalt välja mõistmist. Hageja 4
(5)lepingulise esindaja sisuline õigusabi on piirdunud vaid hagiavalduse koostamise ning selle kohtusse esitamisega. Arvestades nõude suurust ning asjaolu, et tsiviilasi ei olnud keeruline ega mahukas ja poolte vahel ei olnud vaidlust, asi lahendatakse tagaseljaotsusega, peab kohus põhjendatud ja vajalikuks õigusabi kuluks 70 eurot. Seega loeb kohus hageja menetluskuludeks kokku 197,82 eurot. Kohus rahuldades hagi osaliselt 43 % ulatuses, mõistab kostjalt hageja kasuks välja menetluskuluna 85,06 eurot. Tulenevalt
§ 178lg 2 saab vaidlustada menetluskulude kindlaksmääramist, kui kaebuse hind ületab 200 eurot. Heiki Kolk Kohtunik 5
(5)