KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Halduskohus Kohtukooseis Kohtunik Tiina Pappel Otsuse tegemise aeg ja koht 3. mai 2011. a, Tallinnas Haldusasja number 3-10-2984 Haldusasi Lontan OÜ kae

st tulenevate nõuete rikkumine ei too kaasa täiendavat maksukohustust, kuid ei ole sellegipoolest näidanud, kes on jäätmeseadust antud juhul rikkunud. Kaebaja omas jäätmeluba. Kuna tasumine Lontan OÜ poolt müüjale on toimunud ülekandega panga kaudu, ei rakendu ka täiendavad hoolsusnõuded, mis sularahas tasumise korral tuleneksid rahapesu ja terrorismi tõkestamise seadusest (vt. Riigikohtu lahend nr. 3-3-1-21-04). Jäätmeid kokkuostev isik ei pea

ega ühegi teise õigusakti alusel kontrollima, kas talle jäätmeid müüv teine äriühing omab ise jäätmeluba või mitte. Jäätmeluba peaks olema tulenevalt

§-st 73 vaid metalli kokkuostul, kuid mitte oma metallijäätmete äraveol. Kokkuostval äriühingul ei ole alust, veel vähem kohustust kokkuostust keelduda, kui müüjal jäätmeluba puudub. Samuti ei oma kokkuostev äriühing mingit võimalust kontrollida, kuidas talle metallijäätmeid müüv äriühing oma kohustusi täidab.

§ 106

lg 1 sätestab, et isik, kes kogub ja veab teiste isikute poolt tekitatud ja üleantud metallijäätmeid nende edasise kaubandusvahendamise ja taaskasutamise eesmärgil (edaspidi metallijäätmete koguja), ja metallijäätmete üleandja koostavad metallijäätmete kokkuostu kohta kahepoolselt allkirjastatud dokumendi, milles peab lisaks muudele õigusaktides sätestatud nõuetele olema kirjas: 1) metallijäätmete üleandja registri- või isikukood ja elu- või asukoht; 2) metallijäätmete lühikirjeldus, liik ning kogus, sealhulgas mootorsõiduki puhul selle mark, mudel, kerenumber ja värvus; 3) metallijäätmed kohale toimetanud sõiduki riiklik registreerimisnumber; 4) metallijäätmete maksumus. Lontan OÜ on eelnimetatud nõuded täitnud.

§ 106

lg 2 kohaselt käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud dokumendi vähemalt üks allkirjastatud originaaleksemplar jääb metallijäätmete kogujale. Nimetatu on Lontan OÜ samuti täitnud.

§ 107

kohaselt metallijäätmete kokkuostul ja kokkuostetud metallijäätmete kaubandusvahendamisel tasutakse metallijäätmete eest ostja pangakontolt müüja pangakontole sularahata arveldamise korras. Sularahas arveldamine metallijäätmete kokkuostul ja edasisel vahendamisel on keelatud. Ka eelnimetatud nõude on Lontan OÜ täitnud. 10. Puudub vaidlus, et kaebuse esitajal oli jäätmeluba olemas ning

st ei tulene, et müüjal peaks olema jäätmeluba. Samuti pole metalli vastuvõtjal kohustust tuvastada metalli päritolu, selle töötlemiseks/vedamiseks vajalikud seadmed või masinad. Jäätmeloa olemasolu on nõutav vaid metalli kokkuostul; oma metallijäätmete äraveol jäätmeluba olema ei pea (jäätmeseadus § 73). Kokkuostval äriühingul ei ole alust, veel vähem kohustust kokkuostust keelduda, kui müüjal luba puudub. Samuti ei oma kokkuostev äriühing mingit võimalust kontrollida, kuidas talle metallijäätmeid müüv äriühing oma kohustusi täidab. Kuna kaebaja on

st tulenevad kohustused täitnud, ei saa talle ette heita

rikkumist. Maksuhalduri väide, et kuna Lontan OÜ ise vormistab metallijäätmete üleandmise-vastuvõtmise aktid, siis pidid Lontan OÜ juhatuse liikmed olema teadlikud, et nimetatud aktide ja arvete alusel tegelikult metallijäätmeid ei soetatud, on meelevaldne. Vanametalli ostmisel üleandmise-vastuvõtmise akti vormistamine on

st tulenev kohustus. Asjaolu, et Lontan OÜ vormistab nõutava akti, ei tähendada, et ta pidi olema teadlik sellest, et OÜ Sillaotsa LK või MontazMetal ei olnud tegelikud müüjad. Maksuhaldur ei ole viidanud ühelegi asjaolule, millest OÜ-l Lontan pidi selline teadmine tekkima. Tõendatud ei ole kaebaja teadmine maksupettusest. Ka ei ole maksuhaldur põhjendanud, miks vanametalli soetamine viisil nagu kaebaja seda tegi oleks olnud tavapäratu või kunstlik. MO-s II lk 10 maksuhaldur märgib, et ta ei kahtle kauba olemasolus, kuid on kindel selles, et eelnevalt nimetatud metallijäätmeid ei saanud soetada OÜ-lt MontazMetal. Maksuotsuses ei ole tõendatud, et selline kindlus oli tehingute tegemisel ka OÜ-l Lontan. Soetustehingutes, millega seoses maksukohustuslane soovib kasutada sisendkäibemaksu mahaarvamise õigust, peab maksukohustuslane kontrollima, et müüja on käibemaksukohustuslane. See tähendab esmalt, et maksukohustuslane kontrollib, kas müüja on registreeritud käibemaksukohustuslasena. Tarnijad olid registreeritud käibemaksukohustuslased. Kui kauba eest tasutakse pangaülekandega müüja arveldusarvele, ei saa seda pidada tundmatule isikule tasumiseks, sest pangaülekande puhul on üheselt tuvastatav, et raha on makstud müüjale (Riigikohtu halduskolleegiumi 03.06.2004 otsus haldusasjas nr. 3-3-1-21-04, p 16). Maksuhalduri 4 väited sõidukite kandevõimest on asjatundmatud. Kaebaja tegi kontrolli käigus revidentidele ettepaneku viia läbi katse, mille käigus kontrollitakse, et nimetatud marki sõidukiga on võimalik vedada sellises koguses vanametalli. Vastustaja ei ole põhjendanud, miks kaebaja ettepanekut vastu ei võetud. Vastustaja on kaebaja tõendeid valesti hinnanud ning teinud nendest ebaõigeid järeldusi.

1. Tulumaksunõude õiguslik ja sisuline põhjendus pole kooskõlas tulumaksuseaduse (TuMS) § 51 lg 1 ja lg 2 p 3 sätte ja mõttega. Maksuotsusest ei nähtu, et mõni raamatupidamise seaduse (RPS) § 7 lg-s 1 sätestatud tingimus väljamaksete aluseks olevatel arvetel on täitmata. Üldtunnustatud on seisukoht, et kulu on ettevõtlusega seotud, kui: 1) see on tehtud maksumaksja poolt; 2) see on dokumentaalselt tõendatud; 3) see on seotud maksumaksja, mitte kellegi teise ettevõtlusega; 4) see on tehtud ettevõtlustulu saamise eesmärgil või on vajalik või kohane ettevõtluse säilitamiseks või arendamiseks. Maksuhaldur ei ole pööranud tähelepanu asjaolule, et kaup soetati ja müüdi tegelikkuses välisriiki edasi. Maksuhaldur on viimase asjaolu kindlalt ja usaldusväärselt tuvastanud. Ka ei väida vastustaja, et Lontan OÜ sai kauba tasuta. Seega on majandusloogikaga kooskõlas eeldus, et Lontan OÜ pidi vanametalli soetama ja selleks kulutusi tegema. Vastasel juhul ei oleks ta saanud vanametalli edasi müüa. Maksuhaldur on tulumaksu puhul põhjendamatult tähtsaks pidanud müüja isikut. Riigikohus on korduvalt selgitanud, et tulumaksuarvestuses kehtivad oluliselt lihtsamad tõendamisnõuded kui käibemaksuarvestuses. Kui maksumaksja poolt esitatud arve ei ole mingil põhjusel kõlblik sisendkäibemaksu mahaarvamiseks, siis ei tulene sellest iseenesest arve kõlbmatus tulumaksuarvestuses (RKHKo asjas nr. 3-3-1-52-03). RKHKo asjas nr. 3-3-1-34-06 Riigikohus selgitas, et tulumaksu puhul tuleb tuvastada, kas ostja teadis või pidi teadma, et arvel märgitud isik ei ole tegelik müüja. Nimetatud asjaolusid ei ole maksuotsusest nähtuvalt tuvastatud. Riigikohus rõhutas, et müüja isik pole ostja tulumaksukohustuse väljaselgitamisel ja määramisel oluline. Hoolsusnõuete rikkumine, millega kaasnevad vaid raskused teiste isikute maksukohustuse väljaselgitamisel, ei saa olla maksukohustuse suurenemise aluseks. Maksuotsustes ei ole maksuhaldur eelnimetatud lahendis toodud seisukohtadega arvestanud ega põhjendanud nendega arvestamata jätmist. Puudub õiguslik alus Lontan OÜ tulumaksukohustuse suurendamiseks.
2. Kui maksusumma määramise aluseks on TuMS § 51 lg 2 p 3, tuleb maksuhalduril kaaluda maksusumma määramist hindamise teel. Käesoleval juhul ei ole maksuhaldur hindamise lubatavust ja vajalikkust piisavalt kaalunud ning ei ole ka seetõttu põhjendanud, miks maksuhaldur hindamist ei kasuta. Maksuhaldur ei selgita, kuidas vanametalli päritolu ja teistele isikutele tehtud väljamaksed takistavad hindamise läbiviimist. Maksuhaldur ei ole ka maksumenetluse käigus teatanud, et soovib hindamist läbi viia ning vajab selleks OÜ-lt Lontan täiendavaid andmeid. Selline teavitus tuleneb ka haldusorganil lasuvast selgitamiskohustusest. Samuti peab maksumaksja maksuhalduri abistamiseks teadma, milliseid andmeid temalt saada tahtetakse. VASTUSTAJA SEISUKOHT
3. Vaidlustatud maksuotsused on motiveeritud ja kaebaja õigusi ei ole nendega rikutud. Maksuotsustes on märgitud nõuetekohaselt faktiline ja õiguslik alus ning selgelt väljendatud, kuidas on tasumisele kuuluvad summad määratud. Lontan OÜ ei ole maksumenetluse käigus veenvalt tõendanud, et fiktiivsetel arvetel märgitud vaidlusalused tehingud on tegelikkuses toimunud. Kogutud tõenditest lähtudes on põhjendatud kahtlus kaebaja osalemises maksupettuses. Kontrolli käigus on kogutud täiendavaid tõendeid, mis kogumis hinnatuna viisid maksuotsustes toodud järeldusteni. Kaebuse esitaja väide, et maksuhaldur ei ole maksukohustust suurendavaid asjaolusid ja käibemaksu mahaarvamist välistavaid asjaolusid tuvastanud, on paljasõnaline. Sisendkäibemaksu mahaarvamise õigus ei laiene isikule, kes osaleb maksupettuses või on rikkunud hoolsuskohustust ning ei suuda tõendada tehingute tegelikku toimumist ning kauba või 5 teenuse saamist arvetel märgitud isikutelt. Üksnes arvete esitamine ei tõenda teenuse või kauba tegelikku müümist ega saamist nagu ka arvete alusel raha maksmine ja deklareerimine, kui puuduvad faktilised asjaolud, mis kinnitaksid majandustehingute tegelikku toimumist arvetel näidatud poolte vahel. OÜ Sillaotsa LK ja MontazMetal OÜpuhul on tegemist fiktiivseid arveid väljastanud äriühingutega ning arvetel näidatud isikud ei ole tegelikkuses kaupa müünud. Maksuhalduri kogutud tõendid põhjendavad kahtlust Lontan OÜ esitatud andmete õigsuses ning maksuotsustega määrati tasumisele kuuluv maksusumma. Kuna maksuotsused on tõenditega põhistatud, lasub selles toodud seisukohtade ümberlükkamise kohustus maksukohustuslasel.
4. Kaebuse esitaja väidab, et maksuhaldur tuvastas 11.12.2009 Lontan OÜ tegevuskoha vaatluse käigus MontazMetal OÜpoolt vanametalli toomise, samuti vanametalli olemasolu ja kaalumise ning eelnevast väitest tulenevalt teinud järelduse, et vaidlus kauba olemasolu osas puudub. Eelviidatud järeldused on ebaõiged ja eksitavad ning moonutavad maksuotsuse aluseks olevaid asjaolusid. Maksuhaldur ei ole kinnitanud, et nõustub kaebaja väidetega arvetel näidatud kauba saamisest ning seda ei ole märgitud ka maksuotsustes. MontazMetal OÜsuhtes jõustunud maksuotsusega tuvastati, et äriühingul ei tekkinud
5. a septembris ja oktoobris 20% määraga maksustatavat käivet metalli müügist OÜle Lontan. Maksuhaldur ei kahtle asjaolus, et Lontan OÜ tegeleb vanametalli/metallijäätmetega ning samalaadset kaupa oli võimalik tuvastada ka vaatluse ajal, kuid kaebaja ei saa tõsikindlalt väita, et maksuhaldur tuvastas
6. aasta detsembris toimunud vaatluse käigus fakti, et MontazMetal OÜ
7. a septembris või oktoobris Lontan OÜle vanametalli tegelikult müüs. Maksuhaldur jõudis kontrolli tulemusena järeldusele, et Lontan OÜ ja OÜ-te Sillaotsa LK ja MontazMetal vahel ei ole väidetavaid tehinguid reaalselt toimunud ning eelnimetatud äriühingud Lontan OÜ-le metallijäätmeid ei müünud. Asjaolu, et Lontan OÜ valdab/omab tavapäraselt ettevõtluses metalli, ei tähenda, et maksuotsuste vaidlustamiseks piisab sellest, kui maksukohustuslasel on või on olnud ettevõtluses samasugust kaupa. Kaebuse esitaja ei ole esitanud selliseid andmeid ja tõendeid, millega oleks võimalik kummutada maksuhalduri väidet, et arvel näidatud kaupa ei ole saadud. Ka juhul kui kaup saadaks kolmandalt isikult, ei saaks maksukohustuslane tegeliku müüja väljaselgitamise kohustust panna maksuhaldurile.
8. PMTK on maksuotsustes toodud asjaoludest teinud õiguspärase järelduse, et Lontan OÜ ja OÜ-te Sillaotsa LK ja MontazMetal vahel ei ole tehinguid tegelikult toimunud, arvetel näidatud kaupa ei ole saadud. Kuivõrd Lontan OÜ oli vastavatest asjaoludest teadlik, osales ta seeläbi maksupettuses. Maksuhaldur on maksuotsustes põhjendanud ka seda, milles seisnes kaebaja huvi osaleda maksupettuses ja sellega seonduvalt, milles seisnes kasusaamine (maksuotsuse I lk 20 neljas lõik ja maksuotsuse II lk 10 kuues lõik). Pole usutav, et kaebuse esitaja tegi fiktiivsete arvete alusel käibemaksuarvestust ja ülekandeid ilma kasu saamise eesmärgita. Käesoleval juhul on täielik alus arvata, et tegemist on maksupettusega ehk teisisõnu olukorraga, kus arvete vormistamise eesmärgiks on kasu saamine. Lontan OÜ-l on majanduslik huvi maksupettuses osaleda, sest majanduslikku kasu saab ta arvete alusel enda maksustatavast käibest alusetult maha arvatud sisendkäibemaksust, millega vähendati tasumisele kuuluvat käibemaksu, ning arvete alusel müüjatele makstud tasu sildi all raha ettevõtlusest välja viies sellega kaasnevate maksude, nt tulumaks vm, tasumise kohustusest kõrvale hoides. Kaebuse esitaja ei ole esitanud tõendeid, mis välistaksid tema osalemise maksupettuses. Vaidlus puudub selles, et kaebuse esitajal oli jäätmeluba. Vaidlust ei saa olla ka küsimuses, et kaebuse esitajale väidetavalt metallijäätmeid müünud OÜ-d Sillaotsa LK ja MontazMetal tegutsesid esitatud arvete kohaselt alal, mis eeldas nõuetekohast luba – jäätmeluba. Kumbki äriühingutest nimetatud jäätmeluba ei omanud, samuti kinnitas Lontan OÜ, et jäätmeluba nii OÜ-lt Sillaotsa LK kui ka OÜ-lt MontazMetal küsiti. Seega oli kaebaja teadlik nii asjaolust, et arvete esitajatel nõuetekohane luba puudus kui ka vajadusest taotleda metallijäätmete kogumiseks või veoks nende edasise kaubandusvahendamise eesmärgil jäätmeluba. Kaebuse esitaja võttis teadlikult riski, et metallijäätmete üleandja ei ole arve esitaja 6 ning formaalselt vormistatud dokumentidele vaatamata ei suudeta tehingute reaalset toimumist tõendada. Asjaolu, et kaebaja aktsepteeris vaidlusaluste tehingupartnerite puhul jäätmeloa puudumist, võib viia järeldusele, et kaebaja ei olnudki väidetavatest tehingupooltest reaalselt huvitatud ning seda just põhjusel, et tehinguid tegelikult kaebaja teadmisel ei toimunudki. Ei ole ühtki mõistlikku põhjust, miks peaks käesolevas asjas maksuhaldur maksuotsuses “veenvalt põhjendama”, et OÜ-l Sillaotsa LK ja OÜ-l MontazMetal pidi olema jäätmeluba. Kui OÜd Sillaotsa LK ja MontazMetal metallijäätmete kogumise või veoga reaalselt ei tegelenud, puudus tõepoolest jäätmeloa taotlemiseks vajadus.
9. Vastustaja ei nõustu kaebaja seisukohaga, et käesolevas asjas puudub käibemaksu määramiseks õiguslik alus. Kaebuse esitajale tingis täiendavate maksude määramise kontrollimisel selgunud asjaolu, et kaebuse esitaja on kontrollitavate perioodide kohta esitatud käibedeklaratsioonides deklareerinud sisendkäibemaksu OÜ Sillaotsa LK ja MontazMetal OÜnimel vormistatud arvetel toodud käibemaksu ulatuses ilma, et tehingud arveid väljastanud isikutega oleks leidnud kinnitust. Käibemaksu tasumise kohustuse ja tasutud sisendkäibemaksu maksustatavast käibest mahaarvamise õiguse tekkimise eelduseks on käibe tegelik toimumine. Fiktiivsel arvel näidatud käibemaksu tasumine arve väljastaja poolt ei välista maksupettuse toimepanemist. Juhul, kui arvel näidatud müüja pole tegelikult kaupa või teenust müünud ja põhjendatud on kahtlus, et ostja osaleb käibemaksupettuses ning ostja ei esita selle kahtluse kõrvaldamiseks täiendavaid tõendeid, siis puudub ostjal käibemaksu mahaarvamise õigus. Kuigi maksupettuses osalevate äriühingute juhatuse liikmete või tegevust korraldavate isikute tihedad töö- ja/või ärialased suhted on üheks tavapäraseks maksupettust kinnitavaks asjaoluks, ei ole kohtupraktika enam pannud maksuhaldurile kohustust maksupettusele tuginedes maksuotsust vormistades tuvastada konkreetsete äriühingu juhatuse liikmete seost müüjatega, kui maksuhaldur on tuvastanud maksupettuse toimepanemist iseloomustavad asjaolud ning pettusele võivad viidata ka paljud muud asjad. Vastustaja on tõendeid kogumis hinnates välistanud Lontan OÜ heausksuse tehingutes osaühingutega Sillaotsa LK ja MontazMetal. Tõendatud on, et tegemist oli fiktiivsete tehingutega ning kaupa ei müüdud. Kohtupraktikas on väljendamist leidnud seisukoht, et käibemaksupettuse skeemi puhul ei ole otseste tõendite esitamine üldjuhul võimalik ja seega on maksuhaldur põhjendatult hinnanud olemasolevaid tõendeid kogumis. Usutav ja tõenäoline on, et tasutud summad liikusid Lontan OÜ-ga seotud isikutele tagasi. Kaebuse esitaja sisendkäibemaksu mahaarvamise õiguse põhjendamisel ei saa tugineda väitele, et Lontan OÜ arvas maha käibemaksu, mille tarnijad olid käibedeklaratsioonides deklareerinud. Tehingute mittetoimumine välistab sisendkäibemaksu mahaarvamise ning asjaolu, kas ja kuidas on Lontan OÜ nn. „tehingupartnerid“ tegelikkuses mittetoimunud tehinguid kajastanud oma käibearvestuses ning deklaratsioonides, ei mõjuta kaebuse esitaja õigusi ja kohustusi (vt. Tallinna Halduskohtu otsus haldusasjas nr. 3-07-1966).
10. Olukorras, kus maksuotsuses leitakse, et kaupa pole tegelikult liikunud ning tegemist on fiktiivsete arvetega, ei saa kaebajal mingil tingimusel tekkida kuludokumentidel näidatud käibemaksu sisendkäibemaksust mahaarvamise õigust. Seda sõltumata asjaolust, kas ja kuidas on tehingu teine pool tehingu käibemaksu deklareerinud. Käesolevas asjas omab olulist tähendust jõustunud PMTK 03.09.2010 maksuotsus nr. 12.2-3/10083-30, millega on tuvastatud, et OÜ-l MontazMetal puudus kaup, mida müüa ning eelnimetatud maksuotsuse alusel on vastavalt korrigeeritud ka MontazMetal OÜkäibedeklaratsioone. Eelnimetatud asjaolu muudab kaebaja väite, et tarnijad on vaidlusaluse käibe deklareerinud, sisutühjaks. Kaebuses sisalduv viide topeltmaksustamisele on asjakohatu. Käibemaksu tasumise kohustuse ja tasutud sisendkäibemaksu maksustatavast käibest mahaarvamise õiguse tekkimise vältimatuks eelduseks on see, et käive on tegelikult toimunud. Kui tegelikku käibe toimumist tõendada ei suudeta, kaasneb sellega sisendkäibemaksu mahaarvamise õiguse kaotus. Riigikohtu seisukoha järgi on võimalik 7 käibemaksu täiendav määramine, kui tegemist on maksupettusega. Käesolevas asjas on maksuotsuste põhjendustest nähtuvalt olnud tulumaksu osas ettekirjutuse tegemise aluseks asjaolu, et väljamakseid on tehtud seoses selliste väidetavate majandustehingutega, mille toimumine kuludokumentidel näidatud müüjatega ei ole leidnud kinnitust. Tulumaksuga maksustatakse kõik sellised väljamaksed, mille kohta maksumaksjal puudub raamatupidamist reguleerivates õigusaktides ettenähtud nõuetele vastav algdokument. Fiktiivne arve ei ole nõuetele vastav algdokument. Algdokumendid on fiktiivsed, kui sellised dokumendid on vormistatud ilma majandusliku sisuta ning väljastatud Lontan OÜ-le, kes vajas-tellis neid ettevõttest maksuvabalt raha väljaviimiseks ning valeandmete esitamiseks maksudeklaratsioonides. Samuti on kinnitust leidnud maksuotsuses väljendatud seisukoht, et kaebaja teadis, et arvetel märgitud äriühingud ei olnud tegelikud kauba müüjad. Kui arvetel on tehingu majanduslik sisu märgitud ebaõigesti, siis ei ole tegemist nõuetekohase algdokumendiga, mis võib olla piisavaks aluseks TuMS § 51 lg 2 p 3 kohaldamiseks. Maksuhalduri seisukohta, et fiktiivse arve alusel tehtud väljamakse puhul ei ole tegemist kulu tõendava dokumendiga TuMS § 51 lg 2 p 3 tähenduses, on kinnitanud ka kohtupraktika (nt. Tartu Ringkonnakohtu kohtuotsus nr. 3-07-2101). Eelnevast tulenebki vahetegemine sisulise ja formaalse tegelikkusele vastavuse vahel (majandusliku tõlgendamise reegel) ning kui väljamakse aluseks oleva tehingu olemasolu ei ole leidnud tõendamist, siis ei ole vastava raamatupidamisdokumendi põhjal kantud kulutus ka nõuetekohaselt tõendatud ning on olemas alus maksu määramiseks.
11. Ka juhul, kui maksumaksja on väljamakset käsitanud kui dokumentaalselt tõendatud ettevõtlusega seotud kulu, võib maksuhaldur ikkagi kontrollida, kas väljamakse on ka tegelikult tehtud ettevõtluskulu katteks. Vastupidise seisukoha puhul saaks maksumaksja kontrollimatult maksukohustust vältida, esitades vormiliselt nõuetekohase dokumendi müüja kinnitusega tehingu toimumise kohta. Selline seisukoht ei oleks kooskõlas maksuhalduri MKS § 10 lõikes 2 sätestatud ülesannetega ega ka maksu olemusega. Käesolevas asjas omab tulumaksu osas tähtsust fiktiivsete arvete alusel väljamaksete tegemine OÜ-te Sillaotsa LK ja MontazMetal arveldusarvetele. TuMS § 51 lg 2 punktis 3 sätestatud väljamakse puhul ei ole vaja tuvastada väljamakse seotust maksumaksja ettevõtlusega, sest sellised väljamaksed kuuluvad nii või teisiti maksustamisele. Hoolimata kaebaja püüetest väita, et vaidlus kauba olemasolu osas puudub ning maksuhaldur on kauba saamise tuvastanud, ei ole nimetatud asjaolud kinnitust leidnud. Kaebaja ei ole esitanud veenvaid tõendeid, mille alusel saaks tuvastada, et fiktiivsetel arvetel märgitud äriühingutelt on sellistes mahtudes kaupa omandatud. Kaebaja ei saa üldsõnaliselt väita, et kaup on ettevõtluses olemas, kuivõrd tõendamaks vaidlusaluste arvete alusel tehtud väljamaksete seotust ettevõtlusega peab olema võimalik tuvastada väljamakse ja konkreetse kauba soetamise vaheline seos. Juhul kui kaebaja soovib väita, et fiktiivsete arvete alusel OÜ-tele Sillaotsa LK ja MontazMetal tasutud summad on ettevõtlusega seotud, peab ta seda tõenditega kinnitama. Juhul kui hindamiseks vajalikud tõendid on puudulikud ning maksuhalduril ei ole neid võimalik ka iseseisvalt koguda, ei saa hindamismeetodit tulumaksu määramiseks rakendada. Käesolevas asjas ei ole tuvastatud ettevõtlusega seotus ning maksuhalduril ei ole võimalik kontrollida, mille eest tegelikult väljamakseid tehti. Maksuhalduril on võimalik määrata tulumaks hindamise teel üksnes juhul, kui maksukohustuslane täidab ulatuslikult kaasaaitamiskohustust. KOHTU PÕHJENDUSED Maksuotsuste kontrollimise piirid
12. Vaidlustatud maksuotsustes leidis maksuhaldur, et Lontan OÜ tehinguid maksustamisperioodidel
13. a juuni ja juulikuu OÜ-ga Sillaotsa LK ning maksustamisperioodidel
14. a september ja oktoober OÜ-ga MontazMetal metallijäätmete 8 ostuks faktiliselt ei toimunud ning Lontan OÜ osales käibemaksupettuses (vt maksuotsuse I lk. 20; maksuotsuse II lk. 8, 10). Eeltoodust tulenevalt on maksuhaldur määranud Lontan OÜ-le tasumiseks nii käibemaksu kui ka tulumaksu. Riigikohus on
15. oktoobri
16. a otsuses asjas nr. 3-3-1-50-03 leidnud: „Kui arvel näidatud müüja pole tegelikult kaupa või teenust müünud ja põhjendatud on kahtlus, et ostja osaleb käibemaksupettuses ning ostja ei esita selle kahtluse kõrvaldamiseks täiendavaid tõendeid, siis puudub ostjal käibemaksu mahaarvamise õigus“ (p 10). Seega tuleb kohtul käesolevas vaidluses kindlaks teha, kas maksuhalduri poolt kogutud tõendid on piisavad põhjendatud kahtluse tekkimiseks selles, et kaebuse esitaja osales käibemaksupettuses ning kas kaebuse esitaja poolt maksu- ning kohtumenetluses esitatud tõendid ja vastuväited sellise kahtluse kummutavad. Ühtlasi märgib kohus, et käesoleval juhtumil, kus maksuhalduril on põhjendatud kahtlus kaebuse esitaja osalemises maksupettuses, ei laiene kaebuse esitaja suhtes heausksuse eeldamise põhimõte. Samuti ei ole kohtul ega ka maksuhalduril vaja täiendavalt tuvastada, kas ostja on vajalikul määral hoolsuskohustust täitnud. Nii leiab Riigikohus, et ostja heausksuse eeldamise põhimõte ei laiene juhtumile, kus maksuametil on põhjendatud kahtlus, et ostja osaleb maksupettuses (Riigikohtu halduskolleegiumi
17. jaanuari
18. a otsus haldusasjas nr. 3-3-1-73-10, p 13). Samuti leiab Riigikohus: „Käesoleval juhul ei ole vaidlustatud maksuotsuse faktiliseks aluseks asjaolu, et ostja osales maksupettuses, vaid järeldus, et ostja pidi teadma, et müüja pole tegelik müüja. /…/ Kui maksuotsuse faktiliseks aluseks on järeldus, et ostja pidi teadma, et müüja pole tegelik müüja, on oluline see, kas ostja on vajalikul määral täitnud hoolsuskohustust ja kuidas jaguneb tõendamiskoormus maksuhalduri ja maksukohustuslase vahel“ (Ibid, p 14). Seega vastupidisel juhul ehk olukorras, kus maksuhaldur asub seisukohale, et ostja osales käibemaksupettuses, puudub kohtul vajadus ning alus kontrollida ostja poolt hoolsuskohustuse täitmist.
19. Kaebuse esitaja vaidleb kaebuses vastu ka tulumaksu määramisele argumendiga, et kui maksumaksja poolt esitatud arve ei ole mingil põhjusel kõlblik sisendkäibemaksu mahaarvamiseks, siis ei tulene sellest iseenesest arve kõlbmatus tulumaksuarvestuses ning hoolsusnõuete rikkumine, millega kaasnevad vaid raskused teiste isikute maksukohustuse väljaselgitamisel, ei saa olla maksukohustuse suurenemise aluseks. Kuigi kohus nõustub kaebuse esitajaga selles, et tulumaksuarvestuses kehtivad oluliselt lihtsamad tõendamisnõuded kui käibemaksuarvestuses ning arve kõlbmatusest sisendkäibemaksu mahaarvamiseks ei tulene selle kõlbmatus tulumaksuarvestuses (vt Riigikohtu halduskolleegiumi 12.06.2003 otsust haldusasjas nr. 3-3-1-52-03, p 13), ei saa eeltoodud argumentidega põhistada tulumaksu määramise õigusvastasust olukorras, kus maksuhaldur on tuvastanud kaebuse esitaja osalemise käibemaksupettuses. Kohus märgib, et käibemaksupettuses osalemine eeldab kaebuse esitaja teadlikkust sellest, et OÜ Sillaotsa LK ning MontazMetal OÜ ei olnud ostetud kauba tegelikud müüjad ning poolte koostatud kuludokumendid on fiktiivsed. Nii leiab Riigikohus 24.01.2011 otsuses asjas nr. 3-3-1-73-10 järgmist: „Olukorras, kus isik teadis või pidi teadma tehingu tegelikest asjaoludest, sh tehingu kohta esitatud dokumendi võimalikust fiktiivsusest, kuid kajastas seda dokumenti siiski oma maksudeklaratsioonis maksukohustust vähendavana, on tegemist ostja pahausksusega või osalemisega maksupettuses“ (p 15). Tulumaksuseaduse (TuMS) § 51 lg 1 järgi maksab residendist äriühing tulumaksu ettevõtlusega mitteseotud kuludelt, välja arvatud, kui nendelt kuludelt on tasutud tulumaks vastavalt käesoleva seaduse §-dele 48-
20. TuMS § 51 lg 2 p 3 järgi on ettevõtlusega mitteseotud kulu lõike 1 tähenduses väljamaksed, mille kohta maksumaksjal puudub raamatupidamist reguleerivates õigusaktides ettenähtud nõuetele vastav algdokument. Vastavalt raamatupidamise seaduse § 7 lõikele 1 on raamatupidamise algdokument majandustehingu toimumist kinnitav tõend, millel peavad olema järgmised andmed: 1) dokumendi nimetus ja number; 2) koostamise kuupäev; 3) tehingu majanduslik sisu; 4) tehingu arvnäitajad (kogus, hind, summa); 5) tehingu osapoolte nimed; 6) tehingu osapoolte asu- või elukoha aadressid; 7) majandustehingut kirjendavat raamatupidamiskohustuslast esindava isiku allkiri (allkirjad), mis 9 kinnitab (kinnitavad) majandustehingu toimumist; 8) vastava raamatupidamiskirjendi järjekorra number. Riigikohtu seisukoha järgi on tulumaksuarvestuse põhinõue see, et kuludokument peab võimaldama adekvaatselt tuvastada majandustehingu toimumise näidatud poolte vahel (Riigikohtu halduskolleegiumi 13.06.2003 otsus asjas nr. 3-3-1-52-03, p 13). Kohus on seisukohal, et fiktiivsete arvetega ei ole võimalik tõendada majandustehingute toimumist dokumentidel näidatud müüjatega ning eeltoodust tulenevalt ei saa lugeda tõendatuks ka kulutuste tegemise seotust ettevõtlusega. Seega juhul, kui leiab kinnitust kaebuse esitaja osalemine käibemaksupettuses või kohus leiab, et maksuhalduri poolt kogutud tõendid vastava põhjendatud kahtluse tekkimiseks on piisavad, on seadustega kooskõlas kaebuse esitajale ka ettevõtlusega mitteseotud väljamaksetelt tulumaksu määramine. Tulumaksu määramist ei välista käibemaksupettuse korral vaidluse puudumine selles, et raha pangaülekandega müüjate arvele kanti. Ülalviidatud Riigikohtu lahendis leidis Riigikohus ka järgmist: „Kuna tulumaksuarvestus erinevalt käibemaksuarvestusest on kassapõhine, siis saab tulumaksu määrata ainult tehtud väljamaksetelt, mitte kuludokumentide või kulukannete alusel“ (otsus p 13). Seega on tõendatud väljamaksete tegemine tulumaksu määramise eelduseks. Käesoleval juhul puudub vaidlus selle üle, et Lontan OÜ tasus osaühingutele Sillaotsa LK ja MontazMetal vaidlusalustel arvetel näidatud summad pangaülekannetega. Järgnevalt uurib kohus seda, kas kogutud tõendid kogumis annavad põhjendatud aluse kahtlustada kaebuse esitajat käibemaksupettuse toimepanemises. Selleks vaatleb kohus eraldi Lontan OÜ tehinguid OÜ-ga Sillaotsa LK ning MontazMetal OÜ-ga. Lontan OÜ tehingud OÜ-ga Sillaotsa LK
21. a juuni- ja juulikuus (Maksuotsus I)
22. Vaidlus puudub selle üle, et OÜ Sillaotsa LK metallijäätmete arve-saatelehtede ning üleandmise-vastuvõtmise aktide (kd II, lk. 53-64) kohaselt müüs OÜ Sillaotsa LK Lontan OÜ-le
23. a juuni- ja juulikuus 48,489 tonni metallijäätmeid kokku 3 103 420,9 krooni eest, sh käibemaks 505 148 krooni. Metallijäätmeid (RV, CU, L) on vedanud autod numbrimärkidega 708 ARV ja 151 AXE (vt kontrollakti p 2.4.1, kd II, lk. 43 pöördel). Seega pidi maksuhaldur kontrollima eeltoodud dokumentide alusel tehingute toimumist. Maksuotsuses I tuvastas maksuhaldur Lontan OÜ ja OÜ Sillaotsa LK vaheliste tehingute puudumise järgmistele järeldustele tuginedes: 1) OÜ-l Sillaotsa LK puuduvad majandustehinguid iseloomustavad tehingud (kaupade kokkuostul vajamineva territooriumi / ladude üüri kulude tasumine, kaupade transpordil kütuse kulude tasumine, järjepidevad tehingud hankijatega, reklaamiteenused jms), mis on iseloomulikud tavapärase majandustegevusega ettevõttele; 2) OÜ Sillaotsa LK ei ole metallijäätmete eest tasunud; 3) vedajate selgitused ei kinnita metallijäätmete vedu aktidel ja arvetel märgitud mahtudes; 4) OÜ-de Belenga ja Sillaotsa LK kontrolli raames ei tuvastatud, et osaühingud oleksid omanud metallijäätmeid, mida Lontan OÜ-le müüa (MO I lk. 15-16). Lisaks eeltoodule leidis maksuhaldur, et tehingute toimumise seavad kahtluse alla ka tehingute nõuetele mittevastav dokumenteerimine ja OÜ Sillaotsa LK-l jäätmeloa puudumine, millest oli Lontan OÜ teadlik (MO I lk 18).
24. Äriregistri teabesüsteemist nähtub, et Lontan OÜ põhitegevusalaks
25. aastal oli jäätmete ja jääkide hulgikaubandus, taara ja pakendite kokkuost.
26. aasta majandusaasta tegevusaruande järgi oli Lontan OÜ põhitegevusalaks metallijäätmete ja saematerjalide hulgimüük ning suurim ekspordi sihtriik oli Saksamaa. Ka vaidlusalustel maksustamisperioodidel müüs Lontan OÜ metallijäätmeid Saksamaale (kd II, lk. 100-113). Vaidlustatud maksuotsusest (kd I, lk. 22-45), samuti Lontan OÜ 08.06.2010 kontrollaktist (kd II, lk. 42-52) ilmneb, et maksuhaldur ei sea kahtluse alla kaebuse esitaja poolt deklareeritud 0% määraga maksustatavat käivet, metallijäätmete müüki KMR Stainless AG-le ja Scholz AG-le ning puudusi vastavates käibedeklaratsioonides ei tuvastatud. Lontan OÜ raamatupidaja N.S. 30.10.2009 maksuhaldurile antud seletuse kohaselt 10 asub Lontan OÜ metallijäätmete ladu aadressil Betooni 19, metalli soetatakse MontazMetal OÜ-st, Servis Trade’ist ja viimasel ajal käib Trunov ka Leedus metalli järgi. Veoteenuseid ostetakse vaid Leedu ja Lätiga toimuvate tehingute puhul ning transporti osutab Läti firma (vastustaja seletuse lisa 15, kd I lk. 197). 04.11.2009, viis maksuhaldur läbi vaatluse Lontan OÜ tegevuskohas, Hansacom’ile kuuluval kinnistul, aadressil Betooni
27. Maksuhaldur tuvastas, et Lontan OÜ-le kuulub kinnistul kõige viimane rohelist värvi angaar, milles on olemas ka kaal, kus on võimalik metalli kaaluda – tõstukiga tõstetakse metall kaalule, siis kogus kaalutakse ja seejärel sorteeritakse. Kokku tuvastas maksuhaldur metalli angaaris 80 000 t sees, väljas 24 000 tonni ja vaske 6 tonni (kd II, lk. 98). Lontan OÜ juhatuse liikmete Valeri Bõtseki ja Sergei Trunovi 04.11.2009 seletuse kohaselt asuvad Lontan OÜ metallijäätmete laod ja vastuvõtupunktid ainult aadressil Betooni 19, kus metallijäätmete vastuvõtmise ja väljaandmisega tegeleb 4 inimest, sealhulgas juhatuse liikmed ise. Esindajate kinnitusel soetati MontazMetal OÜ-lt ja OÜ-lt Sillaotsa LK vaske ja roostevaba messingit ning mõlema äriühingu arved on allkirjastanud J. M. Samas ei osanud esindajad selgitada, kellelt mõlema äriühingu kaup täpselt pärineb ega teadnud ka seda, kus asuvad OÜ Sillaotsa LK ja MontazMetal OÜ kauba ladustamispunktid. Kauba üleandmine toimus juhatuse liikmete väitel Betooni 19 aadressil ning metallijäätmeid transporditi 3-4 autoga, mille numbrid on märgitud kauba üleandmise-vastuvõtmise aktidele. Kauba andis tavaliselt üle autojuht, vahel viibis kohal ka M. Isikute tuvastamiseks OÜ-lt Sillaotsa LK ja MontazMetal OÜ-lt mingeid dokumente ei küsitud (kd I, lk. 199-200). 04.11.2009 vaatluse fotod (maksuhalduri seletuse lisa 17, vt CD-l) kinnitavad, et Lontan OÜ Betooni 19 territooriumil tõepoolest tegeleb metalli ladustamisega. Muuhulgas on maksuhaldur teinud vaatluse käigus foto DSC00051 ruudulisest kirjaplokist, mille kohta selgitas äriühingu juhatuse liige Sergei Trunov 16.03.2001 kohtuistungil vande all (kd II, lk. 248-252), et tegemist on äriühingu sisearvestusega, millelt on näha, kellelt, millal ja kui palju kaupa tuli ja kui palju, kellele ja millal läks. Äriühingu juhatuse liikme väitel oli tegemist sisemise arvestusega selleks, et mitte pöörduda iga kord raamatupidaja poole ülevaate saamiseks.
28. Kohus märgib, et nimetatud tõendit maksuhaldur kohtumenetluses analüüsinud ei ole. Kohus, olles võrrelnud tõendil kajastatud andmeid, millest nähtuvad juulis OÜ-lt Sillaotsa LK saabunud metallikogused OÜ Sillaotsa LK arvetel kajastatud kogustega on seisukohal, et nii metalli saabumise kui ka arvete koostamise kuupäevad ja kogused kattuvad. Seega toetab tõend kaebuse esitaja väidet, et Lontan OÜ-le juulikuus tõepoolest aktidel ja arvetel märgitud koguses vanametalli kohale transporditi. Samas tuleb arvestada ka võimalusega, et äriühingu nn sisearvestus koostati spetsiaalselt maksuhalduri jaoks, kuna kaebuse esitajat oli vaatluse toimumisest ette teavitatud. Olles võrrelnud kirjaplokil kajastatud andmeid OÜ Sillaotsa LK
29. a juulikuu metallijäätmete ostuarvetega ilmneb, et andmed on omavahel kooskõlas – st, et kirjaplokil märgitud kuupäevadel on vormistatud ka kauba üleandmise-vastuvõtmise aktid ning arved metalli müügi kohta kogustes, mis kattuvad kirjaplokil märgitud metalli kogustega. Kohus märgib, et kui eeldada Sergei Trunovi kohtus vande all antud seletuste õigsust, pidi äriühingu juhatuse liige kirjaplokile märkmeid tegema vahetult pärast metallijäätmete saabumist, Lontan OÜ-s kaalutud metallijäätmete koguse põhjal, et fikseerida sissetulnud kaup. See aga ei seletaks asjaolu, miks kirjaplokil märgitud kuupäevad kattuvad Lontan OÜ-le koostatud ostuarvete kuupäevadega. Lontan OÜ juhatuse liikmed selgitasid maksuhaldurile 04.11.2009 metallijäätmete vastuvõtu kohta järgmist: „Vastuvõtmisel tehakse akt ning selle akti alusel koostatakse arve. Arve saabub meile kas e-maili teel või muul moel ning arve allkirjastatakse hoopis hiljem. M. allkirjastab kui tuleb. Vahel võtab mälupulgaga arved kaasa ning siin koha peal prinditakse see arve välja. See ei ole küll kogu aeg, kuid vahest juhtub ka nii“ (kd I, lk. 199 pöördel). Seega võib Lontan OÜ juhatuse liikmete 04.11.2009 seletusest järeldada, et kauba üleandmise ja arve koostamise ajad ei tohiks omavahel kokku langeda. Ometi langevad nii sisearvestuses kajastatud kuupäevad, metalli üleandmise-vastuvõtmise aktide kuupäevad kui ka arve-saatelehtede kuupäevad eranditeta kokku. Raamatupidamise seaduse § 7 lg 1 p-st 2 tuleneb, et arve kui 11 raamatupidamise algdokumendi kuupäevaks tuleb märkida selle koostamise kuupäev. Eeltoodust võib järeldada, et kas on OÜ Sillaotsa LK arved vormistatud raamatupidamise seadust eirates ehk tegelikust varasema kuupäevaga või on alus kahelda äriühingu sisearvestuse ja kauba üleandmisevastuvõtmise aktide koostamises neis märgitud kuupäevadel. Siiski ei saa veel eeltoodud tähelepaneku põhjal järeldada seda, et vaidlusaluseid tehinguid ei toimunud, mistõttu kohus jätkab maksumenetluses kogutud ning kohtule esitatud tõendite uurimist.
30. Kaebuse esitaja esitas kohtule kohtumenetluse käigus Lontan OÜ metallijäätmete laoarvestuse perioodil 01.06.2009 kuni 03.11.2009 (kd II, lk. 160-162). Võrrelnud Lontan OÜ metallijääkide laoarvestust
31. a juulikuus maksuhalduri poolt 04.11.2009 vaatluse käigus äriühingu sisearvestusest tehtud fotodega on kohus seisukohal, et võrreldud andmed on omavahel kooskõlas. Ühtlasi kinnitavad laoarvestuse andmed, et ka
32. a juunikuus soetas Lontan OÜ metallijäätmeid OÜ Sillaotsa LK-lt, kusjuures laoarvestuse andmed on kooskõlas OÜ Sillaotsa LK poolt Lontan OÜ-le koostatud ostuarvetega. Lontan OÜ poolt OÜ Sillaotsa LK-lt metallijäätmete soetamist tõendab ka Lontan OÜ poolt Keskkonnaametile
33. aastal esitatud jäätmearuanne (kd II, lk. 163164), mille tabelis 3 on kajastatud
34. aastal OÜ Sillaotsa LK-lt vase, pronksi ja valgevase ostmine ning Lontan OÜ käibesaldo andmik (kd II, lk. 152-159), milles kajastatud käive on kooskõlas OÜ Sillaotsa LK ostuarvetega. Seega kinnitavad Lontan OÜ poolt kohtule kohtumenetluse käigus esitatud tõendid tehingute toimumist vaadeldavatel maksustamisperioodidel. Samas tuleb märkida, et kaebuse esitaja ei selgitanud seda, miks tal puudus võimalus esitada eeltoodud tõendeid maksumenetluses. Riigikohtu halduskolleegium nõustus
35. novembri
36. a otsuses haldusasjas nr. 3-3-1-47-07 ringkonnakohtu seisukohaga, et maksukohustuslane saab vaide- või kohtumenetluses edukalt tugineda maksumenetluses esitamata jäetud maksukohustust vähendavatele tõenditele üksnes juhul, kui tõendite esitamata jätmine ei olnud tingitud tahtlusest või hooletusest. Arvestades tõendite seotust kaebuse esitaja maksustamisega, oleks kaebuse esitaja pidanud eeltoodud tõendid esitama juba maksumenetluse käigus. 16.03.2011 kohtuistungil andis kohtus ütlusi ka Hanzacom OÜ müügijuht A. P. (kd II, lk. 241-246), kes kinnitas, et tema teada tegeleb Lontan OÜ igapäevaselt metalli töötlemise, sorteerimise, käitlemise ja puidu töötlemisega. Samas oskas A. P. OÜ-le Lontan vanametalli toovatest äriühingutest nimetada vaid OÜ-d MontazMetal, kellele Hanzacom OÜ lühiajaliselt rentis ruume enda kinnistul
37. aastal, kuid rahaliste probleemide tõttu leping oktoobris 2010 lõpetati. Ühtlasi kinnitas A. P., et on näinud viimasel 3 aastal J. M. vanametalli üleandmisel ja vastuvõtmisel. Kohus märgib, et eeltoodud tõendite põhjal puudub alus kahelda selles, et Lontan OÜ metallijäätmete ostu ja edasimüügiga tegeles. Asjaolu, kas pidada äriühingu raamatupidamistõendeid OÜ-lt Sillaotsa LK vanametalli ostmise kohta usaldusväärseteks, tuleb tuvastada koosmõjus kolmandate isikute seletuste ja muude maksumenetluses kogutud tõenditega.
38. OÜ Sillaotsa LK, äriregistrisse kantud aadress Tallinn, Nisu 2, juhatuse liige oli ajavahemikus 29.12.2008 kuni 03.05.2010 J. M.. 28.04.2010 tegi Harju Maakohus määruse osaühingu lõpetamise kohta pankrotimenetluses raugemise tõttu. 28.06.2010 kustutati äriühing registrist. Vastavalt majandusaasta aruannete infole on äriühingu põhitegevusalaks alates 23.04.2001 esmakande ajast kuni äriühingu äriregistrist kustutamiseni 28.06.2010 olnud kruusa- ja liivakarjääride tegevus; savi ja kaoliini kaevandamine. Registrikaardil on teisteks tegevusaladeks märgitud veel kinnisvara arendamine ja hooldus, transporditeenused, vabaaja ürituste organiseerimine, metsa töötlemine ja vahendamine, puidu töötlemine ning konsultatsioonid oma tegevusaladel. Seega ei nähtu äriregistri andmebaasist, et OÜ Sillaotsa LK tegeleks metallijäätmete kokkuostu ja müügiga. Vaidlus puudub selle üle, et OÜ Sillaotsa LK ei omanud ka jäätmeluba. Nagu nähtub Lontan OÜ juhatuse liikmete poolt maksuhaldurile 04.11.2009 antud seletusest (kd I, lk. 199-200), olid juhatuse liikmed sellest teadlikud.

§ 73

lg 2 p 4 kohaselt on jäätmeluba vaja teiste isikute tekitatud ja üleantud metallijäätmete kogumiseks või veoks, välja 12 arvatud pakendiaktsiisi seaduse alusel maksustatava metallist joogipakendi kogumiseks või veoks, jäätmete edasise kaubandusvahendamise või taaskasutamise eesmärgil. Seega eeldusel, et OÜ Sillaotsa LK siiski tegeles metallijäätmete kokkuostu ja edasimüügiga, oleks ta pidanud taotlema Keskkonnaametilt jäätmeluba. Kohus nõustub kaebuse esitajaga selles, et jäätmeloa puudumine iseenesest ei muuda tehingute majanduslikku sisu ega maksukohustust ning maksuhalduril on alus lugeda käive tekkinuks ka siis, kui isik tegutseb vanametalli edasi müües ilma nõutava jäätmeloata. Seega ei saa jäätmeloa olemasolust või puudumisest üksi teha järeldust, et vaidlusalused tehingud ei toimunud. Küll aga võib jäätmeloa puudumine koosmõjus teiste tõenditega anda aluse põhjendatud kahtluse tekkeks selles, kas OÜ Sillaotsa LK faktiliselt vanametalli müügiga tegeles. Äriregistrist nähtuvad andmed koosmõjus jäätmeloa puudumisega ei kinnita käesoleval juhul seda, et OÜ Sillaotsa LK faktiliselt vanametalli müügiga tegeles.

1. Haldusasja materjalidest nähtuvalt on maksuhaldur korduvalt küsinud seletusi OÜ Sillaotsa LK juhatuse liikmelt J. Medvedevilt. Jevgeni Medvedevi 31.03.2009 suulise seletuse kohaselt (vastustaja seletuse lisa 83, kd II lk. 87-89) oli OÜ Sillaotsa LK ostmise otseseks põhjuseks Loksa aadressil asuv liivakarjäär ning senine OÜ Belenga majandustegevus suunati järk-järgult üle OÜ-sse Sillaotsa LK. Ühtlasi kinnitas J. Medvedev, et kõik see tegevus, mis toimus vanametalli kokkuostul ja müügil Belengas, toimub samade reeglite alusel ka Sillaotsas – kasutatakse samu autojuhte ja autosid. Tegeletakse vanade varude müügiga, kuid kuna see tegevus ei ole kasumlik, toimub selle tegevuse kokkutõmbamine. OÜ-l Sillaotsa LK on ladu Jõhvis, kus renditakse OÜ-le Zelesnik kuuluvat territooriumi ning asjadega tegeleb ja autodega sõidab Medvedev isiklikult; samuti tegeleb metalli vastuvõtmisega kohapeal ka keegi Jevgeni. Metallijäätmete müügi kohta selgitas Medvedev, et osa metallijäätmeid viisid ostjad ise Jõhvist ära, osa toodi Tallinnasse Nisu territooriumile ja ladustati seal. Kaupa Lontan OÜ-le müüdi Medvedevi kinnitusel Jõhvi laost ning Lontan OÜ viis metallijäätmed oma lattu Tallinnasse.
2. a. andis Jevgeni Medvedev maksuhaldurile ka täiendavad kirjalikud seletused, mille kohaselt soetas OÜ Sillaotsa LK Lontan OÜ-le müüdud metallijäätmed OÜ-st Belenga. Vastavaid metallijäätmeid hoiustati ja ladustati Jõhvis, kust toimus vedu Nisu 2 aadressile (autoga 708 ARV) ja edasi vedu autoga 196 AOR OÜ-le Lontan. Transpordi organiseeris OÜ Sillaotsa LK. Isikute tuvastamiseks küsis Lontan OÜ OÜ-lt Sillaotsa LK koopiat isikut tõendavast dokumendist (kd II, lk. 90-91). 17.09.2009 seletuse kohaselt ostis Jevgeni Medvedev OÜ Sillaotsa LK
3. a. detsembris ning tegevusaladeks on vanametalli ost-müük ja ehitustööd. Transporditeenuste lepingud on sõlmitud OÜ-dega Lankanet, Registon, Zelesnik ja eraisik P. B.. Jõhvist veetakse vanametall Tallinnasse, aadressile Nisu
4. Vanametall ostetakse OÜ-lt Belenga, teisi hankijaid ei ole (kd II, lk. 92-93). 20.10.2009 selgitas Medvedev, et äriühingul ei ole sõidukeid, kuid on veolepingud OÜ-ga Lankanet ja OÜ-ga Registon; xxx xxx auto on A. F. isiklik auto; sõiduk 708 ARV kuulub OÜ-le Registon. Jõhvis laadib autole ARV 708 metalli peale Z.; aadressil Nisu 2 laadivad töötajad K., L. jt metalli ümber väikestele autodele 004, 602, 68, 196 ja viivad ostjatele. Kui Sillaotsa arve 25.08.2009 arestiti, teeb operatsioone MontazMetal (kd II, lk. 95-96). Jevgeni Medvedevi 26.01.2010 seletuse kohaselt müüs OÜ Belenga kogu metallijäätmete jäägi OÜ-le Sillaotsa LK
5. aasta augustis ning kõik müüdud metallijäätmed asusid Sompa tee 40 aadressil Jõhvis. Metallijäätmete jäägid said otsa
6. a lõpus. Medvedevi väitel on 708 ARV kandevõime 40-50 tonni, konteineri, mida sõiduk 708 ARV veab, mahutavus kuni 30 tonni (kd I, lk. 232). Kohus nõustub maksuhalduriga selles, et Jevgeni Medvedevi eeltoodud seletused on vasturääkivad. Nii näiteks selgitab J. Medvedev kord, et kaupa müüdi Lontan OÜ-le Jõhvi laost ja Lontan OÜ viis metallijäätmed Jõhvist ise oma lattu Tallinnasse kui ka hiljem vastupidiselt eelnevale seda, et transpordi organiseeris hoopis OÜ Sillaotsa LK ning metallijäätmeid veeti algul Jõhvist Nisu 2 aadressile ja sealt edasi autoga 196 AOR Lontan OÜ-le. Medvedevi seletused on vastuolus ka OÜ Sillaotsa LK metallijäätmete üleandmise-vastuvõtmise aktidega (kd II, lk. 53-64), mille kohaselt metallijäätmeid (RV, CU, L) vedanud autode numbrimärgid olid 708 ARV ja 151 AXE. Ühtlasi erineb Medvedevi seletus 13 Lontan OÜ juhatuse liikmete seletusest. Kui Lontan OÜ juhatuse liikmed kinnitasid, et isikute tuvastamiseks OÜ-lt Sillaotsa LK ja MontazMetal OÜ-lt dokumente ei küsitud, siis Medvedev kinnitab oma seletuses vastupidist. Seega on J. Medvedevi erinevatel aegadel maksuhaldurile antud seletused omavahel vastuolus, teatud osas vastuolus Lontan OÜ juhatuse liikmete seletustega ning vastuolus ka J. Medvedevi enda poolt allkirjastatud üleandmise-vastuvõtmise aktidega.
7. Vaidlus puudub selle üle, et
8. a juunis ja juulis deklareeris OÜ Sillaotsa LK TSD lisal 1 töötajaid kokku 28 inimest (vt maksuotsuse lk. 4). Maksuhaldur on maksumenetluses võtnud seletused OÜ Sillaotsa LK töötajatelt O. K., O. A., A. P., J. F., A. M.t, J. M., I. P. ja P. B.. O. K. poolt maksuhaldurile 20.11.2009 antud selgituste (vastustaja seletuse lisa 75) kohaselt töötas ta
9. aastal nii MontazMetal OÜ-s kui ka Sillaotsa LK-s, kus ta tegeles aktide ja arvete koostamise ja kontrollimisega kontoris Nisu 2a. Sellele, kust OÜ Sillaotsa LK metallijäätmeid
10. a juunis ja juulis tarnis, vastas O. K., et „see on jälle Medvedevi küsimus“, kuid lisas, et „arvetel nähtuvalt ostab Sillaotsa LK metalli Belengast“. Millal täpselt Belengast metalli osteti, isik ei mäletanud, küll aga selgitas, et metalli toovad suured masinad Kohtla-Järvelt ja Jõhvist ning Jõhvist toob kaupa Nisu tänavale auto 708 ARV. Kaupa toob V. S., kes tõi kaupa ka
11. a juunis ja juulis. O. K. väitel, kui metall toodi Nisu tn-le, siis Medvedev fikseeris selle, kirjutas raamatusse ja pärast vormistas ühtse arve. Kaup kaalutakse Jõhvis, sorteeritakse Nisu tn-l ja viiakse väikeste autodega laiali. Küsimusele, kuhu metallijäätmeid
12. a septembris, juunis ja juulis veeti, vastas O. K., et nendeks olid äriühingud BaltFer CO, Vakaru Refonda, Lontan jt. Kui autojuht viib kauba Lontanile, koostab Sergei Trunov akti, O. K. võtab akti vastu ja koostab arve. Sillaotsa LK-lt toimetasid metallijäätmed ostjani autojuhid B. autoga 693 TCY, S. autoga 708 ARV ja B. autoga 151 AXE. Juunis ja juulis oli Sillaotsa LK ja Zelesnik OÜ vahel teenusleping, mille kohaselt vedas S. autoga 708 ARV Jõhvist Tallinna metalli (kd I, lk. 238-239). Maksuhaldur on võtnud O. K.seletuse ka 12.01.2010 (vastustaja seletuse lisa 76, kd II, lk. 80-81), kes taas kinnitas, et autojuht Viktor tõi autoga 708 ARV (kandevõime 20 tonni) 2-3 korda nädalas Jõhvist laoplatsilt vanametalli aadressile Nisu 2, mille töötajad L. ja K. seal ära sorteerisid. O. K. selgitas ühtlasi, et Sillaotsa LK töötajatest tegelesid vanametalliga ka A. F. ja O. O.. Muudest töötajatest nimetas O. K. veel N. K. ja E. M.. Ühtlasi tunnistas O. K. erinevalt varasemast selgitusest, et kui vanametall tuli Jõhvist, siis seda ei kaalutud, kuna OÜ-l Sillaotsa LK puuduvad vanametalli kaalumiseks kaalud. Samuti tunnistas O. K., et aadressil Nisu 2 ei olnud äriühingul vanametalli lõikamiseks ja sorteerimiseks mingit tehnikat. Elektrimontöör A.M., kes töötas äriühingus
13. jaanuarist kuni
14. oktoobrini 2009 ei olnud kursis sellega, kus OÜ Sillaotsa LK vanametalli hoiab, kuid kinnitas, et Nisu 2 aadressil vanametalli ei olnud ning mingeid töövahendeid, seadmeid ja autosid vanametalliga tegelemiseks tema näinud ei ole. Samuti ei osanud ta öelda, kes on äriühingu põhilised hankijad ja kliendid (vastustaja seletuse lisa 78; kd II lk. 82-83). Äriühingus
15. a veebruari lõpust oktoobri lõpuni elektrikuna töötanud J. F. andis A. M. analoogilised selgitused (vastustaja seletuse lisa 73; kd II, lk. 75). A. F., kes töötas
16. a. algusest peale OÜ-s Sillaotsa LK autojuhina, andis maksuhaldurile 12.01.2010 seletuse, milles küll kinnitas metallikogumisplatsi olemasolu aadressil Nisu 2, kuid eitas töövahendite olemasolu vanametalli ladustamiseks, laadimiseks, lõikamiseks või sorteerimiseks. F. väitel tõid suured masinad vanametalli aadressile Nisu 2 hoopis Lätist ja Leedust ning hoovi peal laaditi metall ümber autodele 196 AOR ja 044 MDT. Äriühingu tehingupartneritest oskas ta nimetada vaid OÜ-d Sekmetall, OÜ-d Vakaru Refonda ja OÜ-d Baltfer ja Ko (vastustaja seletuse lisa 71; kd II lk. 73). OÜ Sillaotsa LK elektrik O. A. ei teadnud vanametallist midagi, samuti ei olnud ta näinud Nisu tänaval vanametalli, töövahendeid ega seadmeid ega osanud nimetada ka äriühingu põhilisi hankijaid ja kliente (vastustaja seletuse lisa 67, kd II, lk. 69). Äriühingu koristaja I. P. perioodil 01.01.2009 kuni 01.10.2009 selgitas maksuhaldurile, et ta nägi Nisu 2 hoovil, et N. ja O. laadisid mingisugust metalli puidust aluste peale rohelist värvi veoautolt. Vanametalli ladustamise, 14 laadimise, lõikamise ja sorteerimise töövahendite, autode, äriühingu hankijate ja klientide kohta isik selgitusi anda ei osanud (vastustaja seletuse lisa 65; kd II lk. 67-68). Äriühingu elektrik A. P., kes töötas äriühingus
17. aasta veebruarist oktoobri lõpuni, selgitas maksuhaldurile, et ta vanametalli kunagi näinud ei olnud, samuti ei teadnud ta, kes töötajatest vanametalliga tegeles ega olnud näinud ühtegi vanametalli vedavat autot (vastustaja seletuse lisa 80, kd II, lk. 83). Äriühingus
18. a. jaanuarist kullerina töötanud E. M. ei osanud maksuhaldurile selgitada, kus vanametalli koguti, sorteeriti ja hoiti, kes on vanametalli vedavad autojuhid, milliseid töövahendeid vanametalli lõikamiseks ja sorteerimiseks kasutati, milliste autodega vanametalli veeti ning kes on äriühingu hankijad ja kliendid (vastustaja seletuse lisa 82; kd II, lk 85). P. B. 12.11.2009, 16.11.2009 ja 14.01.2010 maksuhaldurile antud seletustest (kd I, lk. 219, 215; kd II, lk. 71) nähtub, et isik töötas
19. aastal autojuhina nii OÜ-s Sillaotsa LK (alates
20. a märtsikuust) kui ka MontazMetal OÜ-s ning vedas sõidukiga Peugeot Boxer 693 TCY MontazMetal OÜ-le, Sillaotsa LK-le ja Belenga OÜ-le kuuluvaid metallijäätmeid. B. kinnitusel toimus
21. a. septembris metallijäätmete peale laadimine aadressil Nisu 2, Tallinn, kus on tõstuk ning metallijäätmed on sorteeritud ja kastides. Metallijäätmeid vedas P. B. enda kinnitusel OÜ-sse Lontan, BaltFer OÜ-sse ja Sekmetalli. Metall kaalutakse OÜ-s Lontan. Mingit teist metallijäätmete ladu peale Nisu 2 isik ei teadnud. OÜ Sillaotsa LK-s tuli B. auto peale laadida vanametall aadressil Nisu 2 ja transportida see OÜ-sse Vakaru Refonda aadressile Kopli
22. Autol 693 TCY on isiku kinnitusel kandevõime 1 tonn ja metalli transportis B. sellega kaks korda nädalas. OÜ Sillaotsa LK vanametalli kogumisplats või ladu asub B. kinnitusel Nisu 2 hoone taga nurgas. Samas ei näinud B. mingeid töövahendeid vanametalli ladustamiseks, laadimiseks, lõikamiseks või sorteerimiseks ega osanud nimetada ka OÜ Sillaotsa LK põhilisi hankijaid ja kliente. Palka B. sõnul talle töö eest ei makstud.
23. Eeltoodud seletustega tutvudes on kohus seisukohal, et seletuste pinnalt ei saa tõsikindlalt järeldada seda, nagu oleks OÜ Sillaotsa LK näol
24. aastal tegemist olnud reaalset majandustegevust täiesti mitteomava äriühinguga, kuna kõigi küsitletud isikute väitel on nad äriühingus või selle heaks
25. aastal töötanud. Samuti puudunuks OÜ-l Sillaotsa LK vajadus esitada maksuhaldurile kontrollitaval perioodil deklaratsioone 28 töötaja kohta. Küll aga tuleb tõdeda, et äriühingu töötajate seletused tehingute toimumist OÜ Sillaotsa LK ja Lontan OÜ vahel
26. a. juunis ja juulis ei kinnita. Tähelepanuväärne arv äriühingu töötajaid (A. M., J. F., O. A., A. P., E. M.) ei teadnud äriühingu vanametalli-ärist, vanametalli ladustamiskohast, äriühingu klientidest ja hankijatest midagi ega olnud vanametalli ladustamist, sorteerimist ja lõikamist Nisu 2 aadressil ka oma silmaga näinud. Ainsad isikud, kes üldsõnaliselt metallijäätmete vedamist Lontan OÜ-sse kinnitasid, olid P. B. ja O. K.. P. B. vedas enda kinnitusel metallijäätmeid sõidukiga Peugeot Boxer 693 TCY ka OÜ-sse Lontan. Seda, et B. toimetas Sillaotsa LK-lt metallijäätmed ostjani, kinnitas ka O. K.. Samas on eeltoodud seletused vastuolus metalli üleandmisevastuvõtmise aktidega, millest ei nähtu, et eeltoodud sõidukiga oleks vanametalli OÜ-lt Sillaotsa LK
27. a juunis ja juulis üldse Lontan OÜ-sse transporditud. Kuna P. B. ei saanud seega olla
28. a juunis ja juulis Lontan OÜ-sse metallijäätmeid sõidukiga Peugeot Boxer 693 TCY vedavaks isikuks, ei saa eeltoodud kolmandate isikute seletusi pidada usaldusväärseteks. A. F. ja I. P seletustest võib järeldada, et Nisu 2 aadressil võis teatud juhtudel metalli ümberlaadimine küll toimuda, kuid arvestades asjaolu, et ka eeltoodud isikud eitasid OÜ-l Sillaotsa LK töövahendite olemasolu vanametalli ladustamiseks, laadimiseks, lõikamiseks või sorteerimiseks, võib järeldada, et Nisu 2 aadress ei olnud faktiliselt mõeldud vanametalli ladustamise ja sorteerimise platsiks. Lisaks väärib märkimist, et A. F. väitel tõid masinad vanametalli hoopis Lätist ja Leedust, mitte äriühingu Jõhvis asuvalt laoplatsilt.
29. Haldusasja materjalidest nähtuvalt viis maksuhaldur 10.11.2009 läbi ka vaatluse OÜ Sillaotsa LK väidetavates tegevuskohtades (metalli kogumisplatsidel) Jõhvis Sompa 40 aadressil (vt 15 vaatluse protokoll, vastustaja seletuse lisa 32 ja vaatluse pildid vastustaja seletuse lisa 33) ning Nisu 2 aadressil. Jõhvis Sompa 40 aadressil toimunud vaatluse protokollist nähtuvalt andis Sompa 40 aadressil toimuva kohta selgituse ka OÜ-le Sillaotsa LK väidetavalt territooriumi rentiva OÜ Zelesnik juhatuse liige Jevgeni Aleksandrov, kes selgitas, et territooriumile tuuakse metalli autoga 708 ARV, metall sorteeritakse ja lõigatakse ning veetakse seejärel äriühingusse BaltFer Co. J. Aleksandrovi väitel on osa metalli tema isiklik metall, osa metalli tuleb eraisikutelt ning metalli on toodud ka ühest Jõhvi firmast. Vaatluse käigus tuvastati laoplatsil konteinerid, mille kohta J. Aleksandrov kinnitas, et need kõik kuuluvad äriühingule BaltFer Co. MontazMetal OÜ autojuht S. V. kinnitas omakorda, et töötab äriühingus autojuhi ja sorteerijana alates
30. septembrist 2009 ning mujale kui BaltFer Co tema metalli viinud ei ole ning keegi teine autoga 708 ARV peale tema ei sõida. Vaatluse protokollist nähtuvalt ei tuvastatud Sompa tn. 40 aadressil suurtes kogustes metalli ladustamist. Suuri metallikoguseid ei nähtu ka vaatluse käigus tehtud fotodelt. Maksuhaldur viis 20.11.2009 vaatluse läbi ka Tallinnas Nisu 2a aadressil (vaatluse protokoll vastustaja seletuse lisa 46 ning vaatluse pildid vastustaja seletuse lisa 47). Vaatluse käigus selgitati välja, et Nisu 2a territoorium kuulub OÜ-le Registon, kellelt Sillaotsa LK ruume rendib. Ühtlasi tehti kindlaks ca 100-200 m2 suurune õueala (vt vaatluse pilti), kus väidetavalt metalli ladustatakse. Vaatluse ajal aga laoplatsil metalli ega ka metalli transportivaid veokeid näha ei olnud.
31. Olles tutvunud Nisu 2a vaatluse protokolli ja fotodega tuleb nõustuda maksuotsuses tooduga, mille kohaselt puudusid Nisu 2a aadressil asuval laoplatsil vaatluse tegemise ajal igasugused märgid (nt autojäljed, metallijäätmete ümberlaadimisel tekkiv praht), mis kinnitaksid, et seal oleks kunagi ümberlaadimistöid teostatud. Kohus möönab, et õige on kaebuse esitaja väide, et vaatlust Nisu 2a tänaval ei teostatud
32. a juunis-juulis, vaid vaidlusalustest maksustamisperioodidest hiljem. Samas on maksuhaldur vaatluse aega maksuotsuse tegemisel ka arvesse võtnud, hinnates vaatluse asukoha väljanägemist kinnituse saamiseks selle kohta, kas vastavas asukohas üldse kunagi ladu võidi omada ning ümberlaadimistöid võidi teostada. Kohus on seisukohal, et
33. novembrit 2009 ei saa pidada sedavõrd hiliseks kuupäevaks, et juunis-juulis toimunud vanametalli ladustamise jäljed saaksid olla selleks ajaks täielikult kadunud. Kuivõrd aga J. Medvedevi kinnitusel jätkas OÜ Sillaotsa LK asemel vanametalliga seotud tehinguid
34. a. septembris ja oktoobris MontazMetal OÜ, oleksid metallijäätmete ümberlaadimisel tekkiv praht ja autojäljed veel seda enam näha olema. OÜ-l Sillaotsa LK ladustamisplatsi olemasolu ei kinnita ka Jõhvis Sompa 40 aadressil teostatud vaatlus. Samas möönab kohus, et suures koguses metalli puudumine vaatluskohas 10.11.2009 ei tõenda seda, et metallijäätmeid Sompa 40 aadressil üldse ei ladustatud. Vaieldamatult kinnitavad fotod seda, et metallijäätmete ladustamisega teatud ulatuses Sompa tn. 40 aadressil tegeleti. Küll aga puuduvad tõendid selle kohta, et metallijäätmed oleksid kuulunud osaühingutele Sillaotsa LK või MontazMetal ning neid oleks transporditud OÜ-le Lontan. OÜ Zelesnik juhatuse liikme Jevgeni Aleksandrovi selgitustest võib pigem järeldada seda, et
35. a juunis-juulis vanametalli peale BaltFer Co teistesse äriühingutesse laoplatsilt ei veetudki ning sama kinnitab ka V. S. seletus. Oluliseks tuleb pidada V. S. poolt vaatluse käigus antud seletust, mille kohaselt asus ta MontazMetal OÜ-sse autojuhina ja sorteerijana tööle
36. septembrist 2009, sõidukiga 708 ARV keegi teine peale tema ei sõida ning nimetatud sõidukiga transporditi vanametalli vaid äriühingusse BaltFer Co. Nimetatud seletus lükkab ümber ka O. K. seletuse, mille kohaselt transportis V. S. autoga 708 ARV vanametalli Nisu 2a aadressile ka
37. a juunis-juulis ning Sillaotsa LK-lt toimetas metallijäätmed ostjani muuhulgas S. autoga 708 ARV. Kohus märgib, et maksuhaldurile ajaliselt hiljem, 11.12.2009 ja 21.01.2010 antud S. seletused (kd I, lk. 222-224; 227-229) on varasematega oluliselt vastuolus. Vastuseks maksuhalduri 21.01.2010 küsimusele, kuhu S. vedas metalli
38. a septembris-oktoobris, vastas V. S. J. Medvedevi poolt koostatud graafikule tuginedes, et vedas metalli äriühingutele Lontan, Sekmetall ja Baltfer, samuti Nisu 2 aadressile. Arvestades asjaolu, et hilisemate seletuste andmisel tugines S. talle Medvedevi 16 poolt ettekirjutatud andmetele, võib eeldada isiku kallutatust ning seda, et S. poolt ajaliselt varem antud seletused on tõepärasemad kui hilisemad seletused.
39. Maksuhaldur on korduvalt seletusi võtnud ka väidetavalt OÜ-le Sillaotsa LK Jõhvis laoplatsi rentinud ning kaubikut Ford 151 AXE omava OÜ Zelesnik juhatuse liikmelt Jevgeni Barsunovilt. Jevgeni Barsunovi 15.10.2009 seletuse kohaselt (vastustaja seletuse lisa 24; kd I, lk. 208-211) osutab OÜ Zelesnik OÜ-le Belenga teenuseid (Sompa 40, Jõhvis asuva territooriumi allrendile andmine, metallijäätmete sorteerimine ja lõikumine ning transportimine) kunagise laenu tasaarvelduseks. J. Barsunovi kinnitusel ei asu viidatud territooriumil metallijäätmete vastuvõtupunkti ega kaalu ning OÜ Belenga metall tuuakse territooriumile veoautoga 708 ARV, millega Viktor viib metallijäätmed ära. Teised äriühingud peale OÜ Belenga J. Barsunovi selgituse kohaselt territooriumil metallijäätmeid ei ladusta. J. Barsunov ise on osutanud enda kinnitusel veoteenust OÜ-le Belenga autoga Ford Transit 151 AXE, mis mahutab 2 tonni, enne seda sõiduautoga Nissan 936 MBP, mis mahutas 4 tonni ning väikese furgoonautoga 758 AJS, mis mahutab umbes 4 tonni. Lontan OÜ kohta arvas J. Barsunov, et see asub ilmselt Betooni tänaval. Ühtlasi kinnitas J. Barsunov, et üks või kaks korda on ta metallijäätmeid vedanud ka Betooni tänavale, kus andis metallijäätmed üle angaaris. Betooni tänaval ei olnud aga kedagi OÜ-st Belenga kaalumise ega metallijäätmete üleandmise juures. Samas ei ole Jevgeni Barsunov ega OÜ Zelesnik kunagi Nisu 2 aadressile metallijäätmeid vedanud. Jevgeni Barsunovi 06.11.2009 kirjaliku vastuse (kd I, lk. 206) kohaselt maksuhalduri 06.11.2009 korraldusele osutas ta metallijäätmete veoteenust OÜ-le Sillaotsa LK ning OÜ-le MontazMetal oma isikliku autoga 151 AXE. Ta laadis metalli aadressil Sompa 40, Jõhvi peale, toimetas Lontan OÜ-le ning müük vormistati OÜ Sillaotsa ja MontazMetal nimele. Transporditeenuse eest arveldas temaga OÜ Sillaotsa LK esindaja Jevgeni Medvedev. Vastuse kohaselt on sõiduki Ford Transit kandevõime 2200 kg, kuid tegelikult võib selle autoga vedada 3200 kg. Jevgeni Barsunovi 28.01.2010 seletuse (kd II, lk. 65-66) kohaselt on ta näinud Sompa 40 territooriumilt metalli ära vedamas nii autot 708 ARV kui ka on ise seda ära vedanud autoga 151 AXE, mis kuulub J. Barsunovile ja mille kandevõime on 2,2 tonni. Vahetevahel on auto 708 ARV sõitnud ka OÜ-le Zelesnik kuuluva haagisega, mille kandevõime on umbes 12-15 tonni. J. Barsunovi väitel on ta metalli vedanud ka OÜ-le Lontan Betooni tänaval. OÜ-s Lontan toimub metalli kaalumine Barsunovi väitel samamoodi nagu OÜ-s Vakaru Refonda – st tema sõidab kaalu juurde, seal istub üks naine, kes kaalub metalli ära, kirjutab kaaluaktile auto numbri ja kaalu; kaaluakt antakse tema kätte, ta viib selle Medvedevile. Siis sõidab ta platsi peale, kus on väikesed kaalud. Seal kaalutakse väikesed kotid ära ja kirjutatakse, kui palju mingit erinevat metalli on.
40. Maksuotsusest nähtuvalt on maksuhaldur J. Barsunovi väiteid vanametalli vedamise kohta OÜ-le Lontan põhjalikult analüüsinud ja kontrollinud (vt maksuotsuse lk-d 11-12). Kohus nõustub maksuhalduriga selles, et J. Barsunovi seletused sõiduki Ford Transit 151 AXE kandevõime osas on ajas kasvavas suunas muutuvad (15.10.2009 seletuse kohaselt mahutas sõiduk 2 tonni metallijäätmeid; 06.11.2009 kirjaliku vastuse ja 28.01.2010 seletuse kohaselt juba 2,2 tonni metallijäätmeid, kusjuures 06.11.2009 seletuse järgi võib autoga tegelikult vedada 3200 kg kaupa), mistõttu võib eeldada, et isikut on hilisemate vastuste andmisel mõjutatud. Maksumenetluses maksuhalduri poolt Maanteeametilt välja nõutud sõiduki 151 AXE registriväljavõttest (kd I, lk. 214) nähtub, et sõiduki kandevõime on 2074 kg. OÜ Sillaotsa LK arvetest ja kauba üleandmisevastuvõtmise aktidest nähtuvalt jäi eeltoodud sõidukiga transporditud metallijäätmete kaal vahemikku 0,739 kuni 3,364 tonni ühe veo kohta (kokku 14 vedu, neist kandevõimet ületati 9 korral). Maksuotsusest ilmneb, et J. Barsunov oskas nimetada äriühingu, kellele ta Betooni tänavale metallijäätmeid viis, alles pärast maksuhalduri poolt äriühingu nime nimetamist ning maksuhaldur leidis vedude arvu