lg 1 sätestab, et lepingupoolte kohustused võivad olla kindlaks määratud lepingus või sätestatud seaduses.
lg 1 kohaselt kohustub töövõtulepinguga üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu. Kohus leiab, et võlgniku ES OÜ (pankrotis) 05.06.2009.a. elektroonilise järelpärimisega P 4 OÜ-le ja sama kuupäeva ostutellimusega nr XXX on tõendatud, et võlgnik tellis vaidlusalused tööd P OÜ-lt. Hageja poolt esitatud 05.06.2009.a. järelpärimise kohaselt soovis võlgnik tellida p paigalduse teenust, materjaliks pidi olema kivivill koguses 140 m
Sama paragrahvi lõike 5 alusel ei pea tellija tasuma töö eest enne, kui tal on olnud võimalus asi üle vaadata, välja arvatud juhul, kui kokkulepitud üleandmiseviis või maksmise tingimused ei anna talle selleks võimalust. Käesoleval juhul on tööd üle vaadatud, vastu võetud pretensioonideta ning tuleb eeldada, et tööd on teostatud nõuetekohaselt ja tähtaegselt. Vastupidist peab tõendama kostja. Kostja seda teinud ei ole.
lg 3 sätestab, et kohustus loetakse kohaselt täidetuks, kui see on täidetud täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil.
lg 4 sätestab, et kui võlausaldaja on talle kohustuse täitmisena pakutu vastu võtnud, siis eeldatakse, et täitmine on täielik, täitmisena pakutu oli võlgnetav ja kohustus täideti kohaselt. Kohus on seisukohal, et kostja kohustus on tõendada, et hageja ei ole oma lepingulisi kohustusi nõuetekohaselt täitnud. Tuginedes
otsusele tsiviilasjas nr. 3-2-1-80-08 p-s 2.1 toodule, eeldatakse töö vastuvõtmise korral, et vastuvõetud töö oli lepingu kohane ja täielik, ning vastupidist peab tõendama tellija. Lisaks eelnevale on vaidlusaluste tööde teostamine tõendatud ka PÜG ehitustööde päeviku väljavõttega, mille p-st 7 nähtub, et pööningul on teostatud p tööd. Kohus leiab, et asjaolust, et P OÜ ei ole ehituspäevikusse märgitud alltöövõtjana, ei saa teha järeldust selle kohta, et P OÜ neid töid ei teostanud. Ka kostja poolt esitatud FEAS ehitusdirektori TK e-kirjast nähtuvalt küll P OÜ-ga PÜG objektil lepingut sõlmitud ei olnud, kuid mõni väiksem töö võis olla tehtud ka ilma lepinguta. FEAS objektijuhi VZ kirja kohaselt teostas p tööd P OÜ. Kostja ei ole tõendanud kohtule, et antud tööd oleks teostatud kellegi teise poolt, mis välistaks tööde teostamise P OÜ poolt. TsMS § 230 lg 1 sätestab, et kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus leiab, et kostja oma vastuväiteid tõendanud ei ole. Kohus on seisukohal, et hageja leping-arveid nr XXX ja XXX ei saa kohus tõenditena arvestada, kuivõrd need on ebausaldusväärsed. Esialgselt tugines hageja nimelt leping-arvele nr XXX, kuid kostja vastuväidete järgselt esitas uue, allkirjastatud nn õige leping-arve nr XXX. Arved erinevad nii numbrite, kujunduse, teksti paigutuse kui ka käibemaksumäära osas. Hageja selgitused antud leping-arvete numbrite ja sisu erinevuste kohta ei ole eluliselt usutavad ning raamatupidamises ei saa ühe ja sama majandustehingu kohta üheaegselt esineda kahte erinevat arvet. Hageja selgitus selle kohta, et leping-arve nr XXX kajastab nn raamatupidamislikku informatsiooni hagejale loovutatud nõudeõigusest ja hageja nõude aluseks on hoopis leping-arve nr XXX, mille originaali hageja kohtule esitas, on vastuoluline, kuivõrd pankrotimenetluses tugines võlausaldaja just nõudeavaldusele lisatud leping-arvele nr XXX. Eeltoodu alusel kohus antud tõendeid ei arvesta nende ebausaldusvääruse tõttu. 5 Samas ei välista antud asjaolu hageja nõude rahuldamist, kuivõrd hageja nõue ei tulene sisuliselt arvetest, vaatamata P OÜ nõudeavalduse ekslikule sõnastusele, vaid tehtud töö eest tasu maksmata jätmisest võlgniku poolt.
Seega ei oma teostatud tööde eest arve esitamine õigustloovat tähendust. Tööde nõuetekohane teostamine ja pretensioonideta vastuvõtmine võlgniku poolt on aga eespool käsitletud tõenditega kohtus veenvat tõendamist leidnud. Eeltoodu alusel on võlgnikul
lg 1 ja § 637 lg 3 alusel tekkinud tasu maksmise kohustus, mille ta on jätnud täitmata.
sätestab, et kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine.
S § 153 lg 1 p 1 sätestab, et pärast käesoleva seaduse § 146 lõikes 1 nimetatud väljamaksete tegemist rahuldatakse võlausaldajate nõuded järgmistes järkudes: 1) pandiga tagatud tunnustatud nõuded käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud ulatuses; 2) muud tähtaegselt esitatud tunnustatud nõuded. Vaidlus puudub selles, et hageja nõue ei olnud pandiga tagatud. Eeltoodu alusel kuulub hageja nõue võlgniku pankrotimenetluses tunnustamisele teise rahuldamisjärgu nõudena. Menetluskulude jaotus TsMS § 162 lg 1 alusel kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Hagi rahuldamise tõttu tuleb menetluskulud jätta kostja kanda. Kohus ei pea põhjendatuks kohaldada TsMS § 162 lg 4, kuivõrd P OÜ esitatud nõudeavaldusest, vaatamata selles väljendatud soovile tasuda võlgniku pankrotivarast arve nr XXX summas 42952 krooni (2745.13 eurot), oli võimalik aru saada selliselt, et nõue on tekkinud võlgniku poolt P OÜ-le esitatud ostutellimuse nr XXX summas 42 952 krooni (2745.13 eurot )alusel teostatud tööde eest tasumata jätmise tõttu. Lisaks vaidlusalusele arvele oli nõudeavaldusele lisatud ka võlgniku 05.06.2009.a. e-kiri päringuga p tellimise, paigaldamise hinna ja maksetingimuste kohta ja ostutellimus nr XXX summas 42 952 krooni ( 2745.13 eurot). TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Asja järgmisena menetleva kohtu lahendis esitatakse kogu seni kantud menetluskulude jaotus. TsMS § 174 lg 1 alusel võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 2 kohaselt esitatakse hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ning kulusid tõendavad dokumendid. Tiia Mõtsnik Kohtunik 6
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.