Obsah (4)

§ 2§ 18§ 23§ 17

KOHTUMÄÄRUS Kohus Kohtunik Määruse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi Menetlusosalised Kohtuistungi toimumise aeg Resolutsioon Edasikaebamise kord Tallinna Halduskohus Monika Laatsit 17.

) § 23 lg 1 alusel taotluse A. H. T. väljasaatmiskeskusesse paigutamiseks. Taotluse kohaselt pidasid PPA ametnikud

1. veebruaril
2. kell 15:00 Tallinna Vanasadama Dterminalis kinni Iraagi kodaniku A. H. T. (sündinud xx xx xxxx Iraagis). Isik saabus Eestisse Soomest
3. veebruaril 2012 kell 12:30 laevaga „Superstar“. Isikul puudub kehtiv isikut tõendav dokument. Andmete täiendaval kontrollimisel selgus, et A. H. T. on elanud Norra Kuningriigis. Päring SIRENE kaudu Norra Kuningriiki andis vastuse, et isiku suhtes on kohaldatud sissesõidukeeld Schengeni territooriumile. Isiku asjade juurest leiti võltsitud Rumeenia ID-kaart xx xxxxxx, välja antud A. H. F. nimele. Isikul puudub Eestis viibimiseks seaduslik alus vastavalt välismaalaste seaduse (VMS) §-le
4. Isiku väitel tutvus ta Norras ööklubis Eestist pärit naisega, kes oli teda Eestisse elama kutsunud. Naise kohta ta konkreetselt andmeid anda ei oska. PPA selgitab, et A. H. T. väljasaatmise ettevalmistamine võtab aega: isikul puudub kehtiv reisidokument; hetkel pole teada, millisesse riiki saab isiku välja saata; Eestil puudub otseühendus isiku päritolumaaga. PPA ei pea proportsionaalseks A. H. T. viibimist vabaduses, kuna isikul puudub Eestis viibimiseks seaduslik alus.
5. PPA esindaja jäi kohtuistungil taotluse juurde. A. H. T. selgitas kohtuistungil, et võib tagasi minna Norrasse, kuid ei soovi minna Iraaki. Väljasaatmiskeskusesse paigutamisele sisulisi vastuväiteid ei esitanud. KOHTU PÕHJENDUSED 3.

§ 2

lg 1 kohaselt peab välismaalasel olema Eestis viibimiseks seaduslik alus ning ilma seadusliku aluseta on välismaalasel keelatud Eestis viibida. A. H. T. ei ole Eestis viibimiseks VMS §-s 43 sätestatud seaduslikku alust. Politsei- ja Piirivalveamet on teinud 15. veebruaril 2012 isikule koheselt sundtäidetava ettekirjutuse Eestist lahkumiseks. 4.

§ 18

lg 1 kohaselt viiakse väljasaatmine lõpule 48 tunni jooksul välismaalase kinnipidamisest arvates.

§ 23

lg 1 sätestab, et kui väljasaatmist ei ole võimalik lõpule viia seaduses sätestatud tähtaja jooksul, paigutatakse väljasaadetav väljasaatmist taotlenud või väljasaatmist täideviiva valitsusasutuse taotlusel halduskohtuniku loal väljasaatmiskeskusse kuni väljasaatmiseni, kuid mitte kauemaks kui kaheks kuuks. Kaebajal ei ole kehtivat reisidokumenti ja seetõttu ei ole väljasaatmine 48 tunni jooksul võimalik.

§ 17

lg 1 kohaselt saadetakse väljasaadetav välja riiki, kust ta saabus Eestisse, välismaalase kodakondsusriiki, asukohariiki või kolmanda riigi nõusolekul kolmandasse riiki, kui Euroopa Liidu õigusakt või välisleping ei sätesta teisiti. Valikuvõimaluse korral lähtutakse väljasaadetava põhjendatud eelistusest, kui see ei takista oluliselt väljasaatmise täideviimist. PPA on asunud välja selgitama, millisesse riiki on võimalik isik välja saata. Kohtul puudub praeguses menetlusstaadiumis alus arvata, et väljasaatmine on perspektiivitu.

1. Väljasaatmiskeskusesse paigutamise loa andmisest tuleks keelduda, kui väljasaatmise perspektiiv on küll olemas, kuid väljasaatmiskeskuses kinnipidamine on muudel põhjustel ebaproportsionaalne sekkumine Põhiseaduse § 20 lg 2 p-ga 6 kaitstud õigusesse. Kohus leiab, et vabadusse pääsedes võib isik hakata väljasaatmismenetlusest kõrvale hoiduma. Sellele viitab muuhulgas asjaolu, et isik kasutas reisimiseks võltsitud dokumente ning saabus Eestisse ebaseaduslikult. Isik ei avaldanud kohtuistungil, et tal oleks Eestis perekondlikke või muid lähedasi sotsiaalseid sidemeid, mis välistaks väljasaatmiskeskusesse paigutamise.
2. Neil põhjustel annab kohus loa paigutada A. H. T. väljasaatmiskeskusesse kuni kaheks kuuks. Monika Laatsit 2