) §-s 9 lg 1 sätestatud nõuet ning korraldab osavusmänge ebaseaduslikult. Majandustegevuse registri andmetel puudub OÜ-l Dream Toys osavusmängu korraldamiseks tegevusluba ja korraldusluba. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD KAEBUSE MOTIIVID
) § 2. Nimetatud sätte lõike 1 alapunktid 1, 2 ja 3 kohaselt on hasartmäng mäng, mis vastab kõigile kolmele järgmisele tunnusele: 1) mängus osalemise tingimuseks on mängija poolt panuse tegemine; 2) mängu tulemusel võib mängija saada võidu; 3) mängu tulemus määratakse osaliselt või täielikult juhuslikkusel põhineva tegevusega või see sõltub eelnevalt mitteteadaoleva sündmuse toimumisest. Järeldub, et kui üks nendest tunnustest puudub, ei ole tegemist hasartmänguga. Kaebuse esitaja leiab, et hasartmängu tuvastamiseks tuleb esmalt tuvastada, kas vaadeldavas mängus esinevad kõik nõutavad kolm
§-dele 3 ja 4 tegemist. Vaidlustatud ettekirjutuses on maksuhaldur hasartmängu tuvastamisele lähenenud vastupidiselt, st kõigepealt on võetud seisukoht, et tegemist on osavusmänguga ja seejärel püütud sellest lähtepunktist tulenevalt sisustada osavusmängus esinevad hasartmängu tunnustele. Kaebuse esitaja arvates on nimetatu viinud ebaõigele lõppjäreldusele.
lg 1 p 3 näeb ette, et üheks hasartmängu tunnuseks on, et mängu tulemus määratakse osaliselt või täielikult juhuslikkusel põhineva tegevusega või sõltub eelnevalt mitteteadaoleva sündmuse toimumisest. Maksuhalduri seisukoht väljendab aga seda, et mängija ise oma isikuomadustega, st osavusega on juhuslikkuse element.
lg 1 p 3 mõistes juhuslikkus ei tulene mitte mängijast endast, vaid peab eksisteerima mingi mängijast sõltumatu juhuslikkus, mis määrab mängu tulemust. Kui mängu tulemuse määrab mängija ise, st tema osavus ehk kui oskuslikult mängija suudab ühendada reaktsioonikiiruse, teadmised ja oskused, ei ole võimalik selles näha juhuslikkust, vaid üksnes konkreetse mängija osavust. 2 Järelikult määrab mängu tulemuse mängija ise oma osavusega, mitte juhuslikkus. Osavus tähendab ühtlasi seda, et mängu paljukordsel harjutamisel ja/või hoolikal ettevalmistumisel on mängijal võimalik oma võiduvõimalusi oluliselt suurendada võrreldes mängijaga, kes seda ei tee. Juhuslikkus ja osavus ei ole kaebaja arvates
lg 1 p 3 puhul kattuvad kategooriad ja üks ei sisalda teist, st käesoleval juhul osavus ei määra juhuslikkust ja juhuslikkus ei määra osavust. 6. Kaebuse esitaja rõhutab, et mängukohas läbiviidud vaatluse ajal ei tuvastanud maksuhalduri ametnikud, et mängu tulemust määraks mängijast sõltumatu juhuslikkuse element. Vastavad tähelepanekud 03.08.2011 kohapealse kontrolli teostamise protokollis puuduvad. Samuti ei ole 31.08.2011 ettekirjutuses toodud, et juhuslikkuse element oleks tuvastatud muu kui mängija osavuse kaudu. Vastustaja ei ole eelnevale oma vastuses vastu vaielnud. Seega saab asuda seisukohale, et vaadeldava mängu puhul on juhuslikkuse element tuvastatud üksnes läbi mängija isikuomaduste ehk läbi tema osavuse.
§-s 2 nimetatud hasartmängu tunnust - panus (münt) ja võit (mänguasi), siis kolmas tingimus - juhuslikkus – puudub. Kaebuse arvates kuna juhuslikkuse tunnus vaadeldava mängus puudub, siis on vaieldav ka panuse olemasolu
Riigikohus on kohtuasjas nr 3-1-1-7-06 p.-des 9.3.-9.5 määratlenud panuse mõistet
lg 1 (kehtiva
lg 2) mõttes selliselt, et “panus on varaline väärtus, mille hasartmängus (sh loteriis) osaleja annab mängus osalemise õiguse eest ja mille ta juhuslikkusel põhineva tegevuse teel väljaselgitatava võidu mittesaamisel kaotab”. Kuna mängumasinal mängimiseks sisestatud mündi n-ö „kaotamine“ sõltub mängija osavusest, mitte juhuslikkusel põhineva tegevusega väljaselgitatavast võidu saamisest, siis järelikult ei ole käesoleval juhul täidetud ka
Eeltoodu tõttu on kaebuse esitaja seisukohal, et vaadeldava mängu puhul ei ole
) § 2 lg 1 alusel hasartmäng on mäng, mis vastab kõigile järgmistele tunnustele: 1) mängus osalemise tingimuseks on mängija poolt panuse tegemine; 2) mängu tulemusel võib mängija saada võidu; 3) mängu tulemus määratakse osaliselt või täielikult juhuslikkusel põhineva tegevusega või see sõltub eelnevalt mitteteadaoleva sündmuse toimumisest.
lg 1 p 3 kohaselt on mäng hasartmäng, kui mängu tulemus määratakse osaliselt või täielikult juhuslikkusel põhineva tegevusega.
loetleb erinevad hasartmängu liigid ning p 4 määratleb ühe hasartmängu liigina osavusmängu, s.o mäng, mille tulemus sõltub ülekaalukalt mängija füüsilisest osavusest või oskustest ja teadmistest ning mida mängitakse mehaanilise või elektroonilise seadme abil. Toodud sätetest nähtuvalt on ebaõige kaebuse esitaja järeldus, et hasartmänguna ei saa käsitleda mänge, mis sõltuvad (vähemalt osaliselt) mängija isikuomandustest või osavusest. Vastustaja on seisukohal, et kaebuse esitaja poolt opereeritavate mänguautomaatide (nn kraanamäng) kvalifitseerimist hasartmänguautomaatideks toetab ka Hasartmänguseaduse eelnõu (XI Riigikogu 216 SE) seletuskiri, mille kohaselt liigitatakse §-s 3 hasartmänge ühelt poolt üksnes juhuslikkusest sõltuva tulemusega hasartmängudeks (õnnemängud ja loteriid) ning teiselt poolt osaliselt füüsilistest ja osaliselt vaimsetest (toto ja osavusmängud) isikuomadustest sõltuvateks mängudeks. Õnnemängude tunnuseks ja erisuseks on mängu tulemuse sõltuvus ülekaalukalt juhusest. Osavusmängud on olemuselt meelelahutuslikud mängud, mille tulemus sõltub ülekaalukalt mängija osavusest. Ka osavusmängude puhul sõltub mängu tulemus mängija isikuomadustest, kuid määravaks on, erinevalt totodest, mängija osavus. Praktikas on enamlevinud omadusteks, mida osavusmängudes proovile pannakse, reaktsioonikiirus, teadmised, oskused ja mängija koordinatsioon. Osavusmängu eristamisel õnnemängudest lähtutakse asjaolust, et mängu paljukordsel harjutamisel või hoolikal mänguks ettevalmistumisel suudab osavusmängu mängija oma võimalusi võidu saavutamiseks suurendada, võrreldes mängijaga, kes sama mängu esimest korda või ettevalmistuseta mängib. Osavusmängude puhul eristatakse osavusmängude korraldamist osavusmänguautomaatide kaudu ning kaughasartmänguna (vt seletuskirja lk-d 8-9). Vastustaja märgib, et lisaks eeltoodule on seletuskirjas märgitud järgmist: „Osavusmängude puhul eristatakse osavusmängude korraldamist osavusmänguautomaatide kaudu ning kaughasartmänguna. Osavusmängu automaatidele kergema regulatsiooni (eelnõu § 41)- eeskätt alaealiste poolt mängimise võimaldamine- kehtestamise oluline tingimus on, et osavusmängu võit on väheväärtuslik (kuni 50 eurot). Samuti on kehtestatud osavusmängu korraldajale keeld anda välja võitu rahas. Keelatud on ka vahetada näiteks võiduks olnud mängulooma raha vastu mängukohas, aga ka hasartmängukorraldaja kontoris.“ Vastustaja arvates selgub eelnõust, et kaebuse esitaja poolt opereeritavad mänguautomaadid (nn kraanamäng) tuleb lugeda hasartmänguautomaatideks, kuna vaidluse aluseks oleva mänguautomaadiga on võimalik võita endale pehmet mängulooma. Seega on vale ka kaebuse esitaja väide, et seadusandja ei ole olemasolevat regulatsiooni kehtestades mõelnud, et hasartmängu seaduse mõistes võiksid osavusmängude alla kuuluda ka lastele mõeldud mänguautomaadid (nn kraanamäng). 2. Vastustaja on seisukohal, et
p 4 alusel on osavusmängud mängud, mille tulemus sõltub ülekaalukalt mängija füüsilisest osavusest või oskustest ja teadmistest ning mida mängitakse mehaanilise või elektroonilise seadme abil.
lg 2 alusel on mänguautomaat hasartmängu tulemuse väljaselgitamiseks või hasartmängu korraldamiseks valmistatud elektrooniline, mehaaniline või elektro-mehaaniline mänguinventar. Vastustaja leiab, et osavusmängu puhul mängu tulemus määratakse osaliselt juhuslikkusel põhineva tegevusega ning juhuslikkus sõltub mängija füüsilisest osavusest. Vaidlusaluse mänguautomaadi puhul on see siis asjaolu, kas mängija saab mänguasja kätte või ei saa ning vaidlusalust mängu mängitakse mehaanilise seadme abil. Lisaks on vastustaja arvates juhuslikkuse moment täidetud ka seeläbi, et mängijal ei ole võimalik kindlaks määrata näiteks kraana haardetugevust (mängureeglite kohaselt 4 haak võtab mänguasjast kinni automaatselt) ning seetõttu võib pehme mänguasi ka transportimisel ära kukkuda ja mängija jääb olenemata oma osavusest ikkagi pehmest mänguloomast ilma. Vastustaja on seisukohal, et kui mängimiseks kasutatakse mänguautomaati ehk mehaanilist seadet, siis ei saa mängu tulemus sõltuda ainult isiku osavusest vaid sõltub ka mingis osas juhuslikkusest. Vastustaja märgib, et vaidlusaluses ettekirjutuses on märgitud, et "mänguautomaadi põhimõte seisneb selles, et mängijal on mehaaniliselt juhitava kraana abil võimalik sõltuvalt osavusest haarata automaadi sees paiknevaid mänguasju, mis on mängu tulemusel mängija võiduks. Seega on käesoleval juhul võidu võimalus olemas." Seega ei ole maksuhaldur juhuslikkuse all silmas pidanud üksnes isiku osavust, vaid ka asjaolu, et "kraanamängu mängimiseks" kasutatakse mänguautomaati, mille tulemusena ei sõltu mängu tulemus üksnes isiku osavusest, vaid ka mänguautomaadi mehaanilistest omadustest, mida isikul ei ole võimalik kontrollida (näiteks kui mänguautomaadil tekib mingi tehniline tõrge, siis isiku osavus ei mängi tulemuse puhul mingit rolli ja isik võib oma mänguasjast ikka ilma jääda). Eeltoodust tulenevalt on vastustaja seisukohal, et vaidlusaluse mänguautomaadi puhul on ka juhuslikkuse moment tuvastatud. 3. Vastustaja on seisukohal, et
lg 2 kohaselt on panus mängus osalemise eest tasutud rahasumma või hasartmängus osalemise õiguse saamise eesmärgil võetav rahaliselt hinnatav kohustus. Mängija jaoks on tegemist panusega, kui mängus osalemiseks on kohustuslik teenus/kaup omandada. Panus hasartmängus osalemise tasuna peab olema tehtud teadlikult. Seega, et saaks mängida, tuleb panustada. OÜ Dream Toys mängureeglites on välja toodud, et mängijal tuleb lasta münt avasse ning kirjas on ka hinnakiri mitu mängu erinevas vääringus euromüntide eest mängida saab. Seega selleks, et võita pehmet mänguasja peab mängija tegema panuse, mille tulemusena on tal võimalik asuda võitu püüdma. Järelikult on käesoleval juhul panuse olemasolu tuvastatud. Vastustaja märgib, et kuni 31.12.2008 kehtinud
ei sisaldanud panuse mõistet. Viidatud
sisaldas hasartmängu mõiste ning selle § 3 lg 1 sätestas:
-s ei sisaldu hasartmängu iseloomustava tunnusena hasartmängu definitsioonis tunnust, et võidu väljaselgitamiseks toimuva juhuslikkusel põhineva tegevuse tagajärjel väheneb panuse tegija vara. Sellist järeldust ei võimalda teha ka eespooltoodud
Eeltoodust tulenevalt on ekslik kaebuse esitaja tuginemine Riigikohtu kriminaalkolleegiumi poolt kriminaalasjas nr 3-1-1-7-06 kuni 31.12.2008 kehtinud
lg 1 tulenevalt antud panuse mõiste tõlgendusele, mille kohaselt panuse tunnustele vastab üksnes selline varaline sooritus, mille tegemine toob kaasa riski, et võidu väljaselgitamiseks toimuva juhuslikkusel põhineva tegevuse tagajärjel väheneb panuse tegija vara. 4. Vastustaja märgib, et kuna Maksu- ja Tolliamet on täidesaatva võimu asutus, mitte seadusandja, tuleb maksuhalduril eeldada, et Riigikogu poolt vastu võetud ja jõustunud seadused on kooskõlas Põhiseadusega, täita ise kehtivaid seadusi ja nõuda kehtivate seaduste täitmist maksukohustuslastelt. Maksu- ja Tolliamet täidesaatva võimu asutusena ei saa seada kahtluse alla seadusandja pädevust ja õigusnormide põhiseaduspärasust. Vastustaja on seisukohal, et
-ga sätestatud piiranguteks on olemas kaalukas legitiimne eesmärk, mille saavutamiseks on piirangud nii vajalikud kui ka proportsionaalsed. Riigikohus on lahendis nr 3-4-1-3-02 p-s 14 leidnud: „Põhiseaduse § 31 teine lause, mis näeb ette, et seadus võib sätestada ettevõtlusvabaduse kasutamise tingimused ja korra, annab seadusandjale suure vabaduse reguleerida ettevõtlusvabaduse kasutamise tingimusi ja seada sellele piiranguid. Ettevõtlusvabaduse piiramiseks piisab igast mõistlikust põhjusest. See põhjus peab johtuma avalikust huvist või teiste isikute õiguste ja vabaduste kaitse vajadusest, olema kaalukas ja enesestmõistetavalt õiguspärane.“. Vastustaja osundab, et
-i reguleerimisalas tegutsemiseks kohustuslike lubade olemasolu ja ka Hasartmängumaksuseadusega (edaspidi HasMMS) kehtestatud maksu tasumise kohustuse panemine ei ole midagi ainulaadset, kuivõrd ka mitmetel teistel tegevusaladel tegutsemiseks on 5 kehtestatud analoogsed nõuded, s.t teatud lubade olemasolu kohustuslikkus ja seadusega sätestatud maksude tasumise kohustus. Vastustaja märgib, et maksuhalduri üheks ülesandeks on muuhulgas kontrollida
-st ja HasMMS-st tulenevate nõuete täitmist ning hasartmängude korraldamise vastavust eelnevalt nimetatud seadustele. Kõike eeltoodut arvestades on vastustaja seisukohal, et vaidlustatud ettekirjutus on seaduslik ja põhjendatud ning kaebuses ja kaebuse esitaja kohtuteesides esitatud väited ei saa olla aluseks kaebuse rahuldamisele. Lähtudes eeltoodust vastustaja palub jätta OÜ Dream Toys kaebuse rahuldamata ning menetluskulud kaebuse esitaja kanda. KOHTU PÕHJENDUSED Kohus, tutvunud kaebusega ja vastustaja kirjaliku seletusega, hinnanud käesolevas haldusasjas esitatud tõendeid kogumis ja vastastikuses seoses, leiab, et kaebus ei ole põhjendatud ning tuleb jätta rahuldamata järgnevatel kohtu motiividel: Vaidlus poolte vahel seisneb selles, kas OÜ Dreams Toys mängukohas asukohaga Tammsaare tee 55, Tallinn mänguautomaadil korraldatava mängu (nn kraanamäng) puhul on tegemist osavusmängu korraldamisega või mitte. Kaebuse esitaja on seisukohal, et vaadeldaval mängul ei ole
Vastustaja seevastu leiab, et kõnealune mäng vastab hasartmängu tunnustele ning tegemist on osavusmänguga. Hasartmänguseaduse (
) § 1 lg 1 sätestab, et käesoleva seaduse eesmärk on kehtestada kõrgendatud nõudmised hasartmängukorraldajatele ja sätestada meetmed mängijate kaitseks, vähendada hasartmängude negatiivseid tagajärgi ja nende mõju ühiskonnale.
annab hasartmängu mõiste, mille lõike 1 kohaselt hasartmäng on mäng, mis vastab kõigile järgmistele tunnustele: 1) mängus osalemise tingimuseks on mängija poolt panuse tegemine; 2) mängu tulemusel võib mängija saada võidu; 3) mängu tulemus määratakse osaliselt või täielikult juhuslikkusel põhineva tegevusega või see sõltub eelnevalt mitteteadaoleva sündmuse toimumisest. Panus on käesoleva seaduse tähenduses mängus osalemise eest tasutud rahasumma või hasartmängus osalemise õiguse saamise eesmärgil võetav rahaliselt hinnatav kohustus. Panuseks ei peeta tasu kommunikatsioonivahendite kasutamise eest, kui see ei laeku hasartmängukorraldajale ega ületa sellise kommunikatsioonivahendi kasutamise eest tavaliselt tasutavat summat (lõige 2). Võit on käesoleva seaduse tähenduses hasartmängu tulemusena saadud mängija õigus omandada raha või muu hüve, millel on rahaliselt hinnatav väärtus (lõige 3). Sama sätte lõike 5 kohaselt käesoleva seaduse nõudeid ei kohaldata järgmiste hasartmängude suhtes: 1)osavusmäng, mille ainus võimalik võit on võimalus uuesti osaleda samas mängus; 2)spordivõistlus; 3)loterii, mille võidufondi väärtus on kuni 1000 eurot; 4)kaubanduslik loterii, mille võidufondi väärtus on kuni 10 000 eurot.
sätestab hasartmängude liigid järgnevalt: 1)õnnemängud – mängud, mille tulemus sõltub juhusest ja mida mängitakse mehaanilise või elektroonilise vahendi abil või mängu läbiviija vahendusel; 2) loteriid – mängud, mille tulemus sõltub juhusest, kusjuures võidufond 6 moodustab kuni 80 protsenti loteriipiletite tiraaži realiseerimishinnast ning mängu tulemust ei selgitata üle kolme korra ööpäevas või see selgub loteriipiletil asuva mänguvälja avamisel; 3) totod – mängud, mille tulemus sõltub mängija ennustatud sündmuse toimumisest, toimumata jäämisest või toimumise viisist, kusjuures sündmus, mille suhtes mängija ennustuse teeb, on väljaspool hasartmängukorraldaja kontrolli, võidu saamine sõltub ennustuse paikapidavusest ning võidu suurus sõltub panuse suurusest ja enne panuse tegemist määratud võidu koefitsiendist (kihlvedu) või hasartmängukorraldaja poolt määratud protsendist panuste summast, õigesti ennustanute arvust ja nende panuste suurusest (totalisaator); 4) osavusmängud – mängud, mille tulemus sõltub ülekaalukalt mängija füüsilisest osavusest või oskustest ja teadmistest ning mida mängitakse mehaanilise või elektroonilise seadme abil.
lõike 1 kohaselt osavusmänguautomaadi vahendusel korraldatud osavusmängu võit peab olema ese, mis ei ole raha, ning selle väärtus ei tohi ületada 50 eurot. Osavusmängu võidu võib välja anda üksnes osavusmänguautomaat ning osavusmängukorraldaja ei tohi vahetada osavusmängu võitu rahaks või teenuseks ega sõlmida teiste isikutega kokkuleppeid, mille kohaselt vahetataks osavusmängu võit rahaks või teenuseks. Hasartmänguseaduse eelnõu seletuskirjas märgitakse, et
§-s 3 hasartmänge liigitatakse ühelt poolt üksnes juhuslikkusest sõltuva tulemusega hasartmängudeks (õnnemängud ja loteriid) ning teiselt poolt osaliselt füüsilistest ja osaliselt vaimsetest (toto ja osavusmängud) isikuomadustest sõltuvateks mängudeks. Õnnemängude tunnuseks ja erisuseks on mängu tulemuse sõltuvus ülekaalukalt juhusest. Osavusmängud on olemuselt meelelahutuslikud mängud, mille tulemus sõltub ülekaalukalt mängija osavusest. Ka osavusmängude puhul sõltub mängu tulemus mängija isikuomadustest, kuid määravaks on, erinevalt totodest, mängija osavus. Praktikas on enamlevinud omadusteks, mida osavusmängudes proovile pannakse, reaktsioonikiirus, teadmised, oskused ja mängija koordinatsioon. Osavusmängu eristamisel õnnemängudest lähtutakse asjaolust, et mängu paljukordsel harjutamisel või hoolikal mänguks ettevalmistumisel suudab osavusmängu mängija oma võimalusi võidu saavutamiseks suurendada, võrreldes mängijaga, kes sama mängu esimest korda või ettevalmistuseta mängib. Osavusmängude puhul eristatakse osavusmängude korraldamist osavusmänguautomaatide kaudu ning kaughasartmänguna (seletuskirja lk 8-9). Samuti märgitakse kõnesolevas seletuskirjas, et osavusmängude puhul eristatakse osavusmängude korraldamist osavusmänguautomaatide kaudu ning kaughasartmänguna. Osavusmängu automaatidele kergema regulatsiooni (eelnõu § 41)- eeskätt alaealiste poolt mängimise võimaldamine- kehtestamise oluline tingimus on, et osavusmängu võit on väheväärtuslik (kuni 50 eurot). Samuti on kehtestatud osavusmängu korraldajale keeld anda välja võitu rahas. Keelatud on ka vahetada näiteks võiduks olnud mängulooma raha vastu mängukohas, aga ka hasartmängukorraldaja kontoris. Vastustaja arvates eelnõust selgub, et kaebuse esitaja poolt opereeritavad mänguautomaadid (nn kraanamäng) tuleb lugeda hasartmänguautomaatideks. Vaidluse aluseks oleva mänguautomaadiga on võimalik võita endale pehmet mängulooma. Seega on vale kaebuse esitaja väide, et seadusandja ei ole olemasolevat regulatsiooni kehtestades mõelnud, et hasartmängu seaduse mõistes võiksid osavusmängude alla kuuluda ka lastele mõeldud mänguautomaadid (nn kraanamäng). Kohus nõustub vastustajapoolse tõlgendusega, mis on vastavuses ka eeltoodud Hasartmänguseaduse eelnõu seletuskirja seisukohtadega. Kohus lisab, et vaidlusaluse mängu võit on väheväärtuslik (kuni 50 eurot), samuti kehtib keeld anda välja võitu rahas ning võiduks olnud pehmet mänguasja raha vastu välja vahetada ei saa.
lg 1 p 3 kohaselt on mäng hasartmäng, kui mängu tulemus määratakse osaliselt või täielikult juhuslikkusel põhineva tegevusega. Osavmängud on oma olemuselt meelelahutuslikud, mille tulemus sõltub mängija isikuomadustest, näiteks reaktsioonikiirus, koordinatsioon, teadmised, oskused jms, samuti tema osavusest. Osavusmänguautomaatidel mängimine on täielikult/osaliselt juhuslikkusel põhinev tegevus. Nn kraanamängul on samuti juhuslikkuse moment olemas. Kohus nõustub vastustajaga, et nn kraanamängu mängimiseks kasutatakse mänguautomaati, kus ei sõltu mängu tulemus üksnes isiku osavusest, vaid ka mänguautomaadi mehhaanilistest omadustest, mida 7 isikul ei ole võimalik kontrollida. Kohus märgib, et isegi siis, kui mängija on osav ja suudab haarata nn kraana abil (haagiga) mänguasja, ei tähenda see iseenesest seda, et ta selle mänguasja ka kätte saab, kuna see sõltub nn haagi haardetugevusest ning kui see on nõrgem, siis võib mänguasi kukkuda ka vahetult enne mänguautomaadi ava selleni jõudmata või siis vahetult selle ees, mis tähendab, et mängija mänguasja kätte ei saa sõltumata tema osavusest. Sellel mänguautomaadil mängides ei saa mängija olla veendunud, et oma isikuomaduste, osavuse jms tõttu saab ta igal juhul mänguasja kätte. Seega selle mängu puhul kehtib juhuslikkuse põhimõte, kuna mängu tulemus on ettearvamatu, st kas mängija saab mänguasja kätte või mitte, mida ette prognoosida ei ole võimalik. Kohus nõustub vastustaja väitega, et juhuslikkuse moment on täidetud ka seeläbi, et mängijal ei ole võimalik kindlaks määrata näiteks kraana haardetugevust (mängureeglite kohaselt haak võtab mänguasjast kinni automaatselt) ning seetõttu võib pehme mänguasi ka transportimisel ära kukkuda ja mängija jääb olenemata oma osavusest ikkagi pehmest mänguloomast ilma.
Käesoleval juhul selleks, et võita pehmet mänguasja, peab mängija tegema panuse, milleks antud juhul on kindel rahasumma (automaadi avasse lastav münt), mis on mängu alustamise eelduseks ning mida kaotuse korral mängijale ei tagastata, samuti ei saa võidetud asja vahetada raha vastu.
lg 1 p 2 järgi mängu tulemusel võib mängija saada võidu, antud juhul on selleks pehme mänguasi. Kohus on sarnaselt vastustajaga seisukohal, et kõik kolm tunnust vastavalt
§-le 2 lg 1 on käesolevas asjas olemas: 1) mängus osalemise tingimuseks on mängija poolt panuse tegemine, 2) mängu tulemusel võib mängija saada võidu, 3) mängu tulemus määratakse osaliselt või täielikult juhuslikkusel põhineva tegevusega või see sõltub eelnevalt mitteteadaoleva sündmuse toimumisest. Ebaõige on kaebaja väide, et maksuhaldur tõlgendab kõnealust mängu hasartmänguks läbi ühe hasartmängu tunnuse. Vastustaja on põhjendanud kõiki kolme seadusest tulenevat tunnust, millega kohus ka nõustub. Kaebuse esitaja väidab, et mitte iga mäng, mille tulemus sõltub osavusest ja mida mängitakse mehhaanilise seadme abil, ei ole Hasartmänguseaduse mõistes osavusmäng. Samas kaebaja ei määratle, millist liiki mänguga on tegemist vaadeldava nn kraanamängu näol. Kohus ei nõustu kaebajaga, et isegi kui vaadeldava mängumasinaga mängitava mängu osas saaks asuda seisukohale, et on olemas esimesed kaks
§-s 2 nimetatud hasartmängu tunnust- panus (münt) ja võit (mänguasi), siis kolmas tingimus-juhuslikkus-puudub ning kuna juhuslikkuse tunnus puudub, siis on vaieldav ka panuse olemasolu
Kohus kordab juba eelnevalt välja öeldud seisukohta, et vaidlusaluse mängu puhul on olemas kõik kolm hasartmängu tunnust vastavalt
§-le 2 lg 1. Kohus ei nõustu samuti kaebaja väitega, et regulatsioon, mis sätestab kõikidele osavusmänguautomaatidele ühtse maksumäära sõltumata osavusmängu eripärast, on konfiskeeriv. Osavusmänguautomaatidele kehtestatud ühtne maksumäär on olnud seadusandja tahe ning see ei ole konfiskeeriva iseloomuga. Kohus sarnaselt vastustajaga leiab, et kaebuse esitaja poolt opereeritavad mänguautomaadid (nn kraanamäng) tuleb lugeda hasartmänguautomaatideks (nn osavusmänguautomaat). Vastavalt
§-le 36 lg 2 mänguautomaat on hasartmängu tulemuse väljaselgitamiseks või hasartmängu korraldamiseks valmistatud elektrooniline, mehhaaniline või elektri-mehhaaniline mänguinventar. Kohus nõustub vastustajaga, et kui mängimiseks kasutatakse mänguautomaati ehk mehhaanilist seadet, siis ei saa mängu tulemus sõltuda ainult isiku osavusest, vaid sõltub ka mingil määral juhuslikkusest ja nn kraanamäng ei ole siin erand, kuna selle komponentideks muuhulgas on samuti osavus ja juhuslikkus. Jõustunud Tallinna Ringkonnakohtu 05.10.2011 kohtumääruses käesolevas haldusasjas nr 3-11-2174 (esialgse õiguskaitse taotluse lahendamine) asub ringkonnakohus seisukohale, et „/…/ Kaebaja põhiväide on, et hasartmänguks ei ole mäng, mille tulemus sõltub mängija osavusest.
lg 1 kohaselt on hasartmäng mäng, mis vastab kõigile järgmistele tunnustele: 1) mängus 8 osalemise tingimuseks on mängija poolt panuse tegemine; 2) mängu tulemusel võib mängija saada võidu; 3) mängu tulemus määratakse osaliselt või täielikult juhuslikkusel põhineva tegevusega või see sõltub eelnevalt mitteteadaoleva sündmuse toimumisest. Kaebajal on õigus selles, et
lg 1 p 3 järgi on hasartmängu üheks tunnuseks juhuslikkus, samas ei pea sellest sättest nähtuvalt mängu tulemus sõltuma täielikult juhuslikkusest, vaid võib seda olla ka osaliselt.
loetleb erinevad hasartmängu liigid ning p 4 määratleb ühe hasartmängu liigina osavusmängu, so mäng, mille tulemus sõltub ülekaalukalt mängija füüsilisest osavusest või oskustest ja teadmistest ning mida mängitakse mehaanilise või elektroonilise seadme abil. Toodud sätetest nähtuvalt on ebaõige kaebaja järeldus, et hasartmänguna ei saa käsitleda mänge, mis sõltuvad (vähemalt osaliselt) mängija isikuomandustest või osavusest. Vastustaja seisukohta, et kaebaja opereeritavate mänguautomaatide näol võib olla tegemist hasartmänguautomaatidega, toetab ka hasartmänguseaduse eelnõu (XI Riigikogu 216 SE) seletuskiri, mille kohaselt liigitatakse §-s 3 hasartmänge ühelt poolt üksnes juhuslikkusest sõltuva tulemusega hasartmängudeks (õnnemängud ja loteriid) ning teiselt poolt osaliselt füüsilistest ja osaliselt vaimsetest (toto ja osavusmängud) isikuomadustest sõltuvateks mängudeks. Õnnemängude tunnuseks ja erisuseks on mängu tulemuse sõltuvus ülekaalukalt juhusest. Osavusmängud on olemuselt meelelahutuslikud mängud, mille tulemus sõltub ülekaalukalt mängija osavusest. Ka osavusmängude puhul sõltub mängu tulemus mängija isikuomadustest, kuid määravaks on, erinevalt totodest, mängija osavus. Praktikas on enamlevinud omadusteks, mida osavusmängudes proovile pannakse, reaktsioonikiirus, teadmised, oskused ja mängija koordinatsioon. Osavusmängu eristamisel õnnemängudest lähtutakse asjaolust, et mängu paljukordsel harjutamisel või hoolikal mänguks ettevalmistumisel suudab osavusmängu mängija oma võimalusi võidu saavutamiseks suurendada, võrreldes mängijaga, kes sama mängu esimest korda või ettevalmistuseta mängib. Osavusmängude puhul eristatakse osavusmängude korraldamist osavusmänguautomaatide kaudu ning kaughasartmänguna (seletuskirja lk-d 8-9). Eeltoodust nähtuvalt on väheperspektiivikas kaebaja järeldus, et tema poolt opereeritavad kraanaautomaadid ei vasta
-s reguleeritud hasartmängule, sest selle mängu tulemus sõltub mängija osavusest. Vastustajal on õigus ka selles, on oma tegevuse planeerimisel ja äriplaanide koostamisel tuleb igal hoolsalt käituval ettevõtjal arvestada valdkonda reguleerivatest seadustest tulenevate nõuete ja kaasnevate maksudega. Kahtluse korral, kas konkreetse mänguautomaadi opereerimine mahub hasartmängukorraldamise mõiste alla või mitte, saab isik uurida eelnevalt vastava ametkonna seisukohta, et vajadusel oma tegevust vastavalt selle planeerida. Vastustaja selgitusest nähtuvalt on kaebajale kahel korral selgitatud, et maksuhaldur peab selliseid mänguautomaate osavusmängu mänguautomaatideks, mille korraldamise õigus on usaldusväärsel juriidilisel isikul, kes vastab
nõuetele ning kellel on hasartmängu korraldamise tegevus- ja korraldusload. Maksuhalduri seisukohta toetab ka Rahandusministeeriumi vastus selgitustaotlusele (tl 44 ja pöördel)/…/. Vaidlusaluse ettekirjutuse õiguspärasus ei sõltu hasartmängumaksu seaduse § 6 p-s 3 määratud hasartmängumaksu määrast. Kui kaebaja leiab, et hasartmängumaksu tasumise kohustuse kaasnemisel ei ole tema majandustegevus kasumlik, tuleb tal oma äriplaanid üle vaadata ja sinna vastavad korrektuurid teha. Ettevõtlusvabadus on lihtsa seadusreservatsiooniga põhiõigus. Majandustegevuse maksustamist ja tegevusloa olemasolu nõudmist ei saa pidada ettevõtlusvabadust ebaproportsionaalseks riivavaks/…/“.
-i reguleerimisalas tegutsemiseks vajalike kohustuslike lubade olemasolu ja ka Hasartmängumaksuseadusega (HasMMS) kehtestatud maksu tasumise kohustuse panemine ei ole 9 erandlik tegevus, kuivõrd ka muudel tegevusaladel tegutsemiseks on seaduses kehtestatud analoogsed nõuded ehk siis vastavate lubade olemasolu kohustuslikkus ja seadusega sätestatud maksude tasumise kohustus. Maksuhalduri ülesandeks muuhulgas on kontrollida
-st ja HasMMS-st tulenevate nõuete täitmist ning hasartmängude korraldamise vastavust eelnimetatud seadustele. Vastustaja on tulnud õigetele järeldustele ning õiguspäraselt teinud kaebajale ettekirjutuse ebaseadusliku osavusmängu korraldamise lõpetamiseks. Ettekirjutuse tegemise hetkel puudus kaebajal osavusmängu korraldamiseks tegevusluba ja korraldusluba, seega osavusmängu korraldamise õigus. Kaevatav maksuhalduri ettekirjutus on antud pädevuse piirides, piisavalt motiveeritud (lahti kirjutatud faktiline ja õiguslik argumentatsioon), oma sisult selge ja arusaadav ning sisuliselt kontrollitav, samuti proportsionaalne, seega vastab õiguspärase haldusakti tunnustele. Kohtul puudub alus vaidlustatud ettekirjutuse tühistamiseks. Vastavalt Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) §-le 108 lg 1 menetluskulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Vastustaja ei ole menetluskulude hüvitamise taotlust esitanud. Menetluskulud jäävad poolte endi kanda. Elle Kask Kohtunik 10
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.