KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Aili Maasik Otsuse tegemise aeg ja koht 6. veebruar 2012.a Tallinn Haldusasja number 3-11-1611 Haldusasi A.S. kaebus Tallinna Vangl

§ 180lg 1, § 181 lg 1, § 182 lg 1).

Samaks kuupäevaks tuleb apellatsioonkaebus esitada ka juhul, kui selle koostamiseks vajatakse menetlusabi. Menetlusabi taotluse ja apellatsioonkaebuse võimalike puuduste kõrvaldamise lahendab ringkonnakohus. Kui apellant ei taotle apellatsioonkaebuse lahendamist kohtuistungil, eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (

§ 182lg 1 p 9).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tallinna Vangla kinnipeetav (taotluse esitamise ajal vahistatu) A.S. esitas 26.08.2009 Tallinna Vanglale taotluse mittevaralise kahju hüvitamiseks. Kahju seisnes selles, et vanglaametnik sekkus A.S. eraellu, avades temale ametiasutuse poolt edastatud kirja ja andes selle üle avatult (tl 10 pöördel). 1
2. Tallinna Vangla 23.10.2009 kirjaga nr 1-13/43727-2 jäeti A.S. taotlus käiguta ja talle anti tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks (tl 12). A.S. vastas nimetatud kirjale 27.10.2009 (tl 11). Tallinna Vangla 17.12.2009 kirjaga nr 1-13/43727-4 tagastati A.S. taotlus läbivaatamatult, kuna taotluses esinevaid puudusi ei olnud kõrvaldatud. Tallinna Halduskohtu 11.04.2011 otsusega haldusasjas nr 3-09-3066 kohustati Tallinna Vanglat A.S. poolt 26.08.2009 esitatud kahju hüvitamise taotlust läbi vaatama (tl 13).
3. Tallinna Vangla 07.06.2011 otsusega nr 1-13/43727-5 jäeti A.S. taotlus kahju hüvitamiseks rahuldamata (tl 13).
4. A.S. esitas 27.06.2011 Tallinna Halduskohtule kaebuse Tallinna Vangla poolt tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks 100 euro suuruses summas. Kohus võttis kaebuse 19.10.2011 määrusega menetlusse. KAEBAJA SEISUKOHAD
5. Kaebuse kohaselt sekkus Tallinna Vangla töötaja kaebaja eraellu, väljastades kaebajale Maksu- ja Tolliametist saabunud kirja 30.06.2009 avatult. Kirja väljastamine avatult nähtub kinnipeetava/vahistatu kirjavahetuse kaardilt ja seda ei eita ka vangla. Sellega on leidnud tõendamist haldusorgani poolt toime pandud sõnumi saladuse rikkumine ja seega ka kahju tekkimine. Juhtumi toimumise ajal oli kaebaja eeluuritava staatuses ja tal oli võimalik pidada kirjavahetust ainult ametiasutustega, seda hoolikam oleks pidanud olema kirjavahetuse eest vastutav ametnik. Kaebaja leiab, et enam ei ole oluline, kas kiri jõuti läbi lugeda või mitte, sest kaebaja seda ei tea ja loomulikult ei hakka ka ametnik seda tunnistama. VASTUSTAJA SEISUKOHAD
6. Tallinna Vangla märgib, et antud juhul ei ole vaidlust selles, et vangla avas kaebuse esitajale 30.09.2009 saabunud kirja tema enda juuresolekul. Vastustaja rõhutab, et sellise tegevuse käigus ei tutvuta mitte kirja sisuga vaid kontrollitakse üksnes, ega kirjaga ei ole saadetud esemeid ja aineid, mille omamine on vangla sisekorraeeskirjadega keelatud. Nimelt sätestab ka VangS § 97 lg 1, et vahistatule saadetud kirjad, välja arvatud nimetatud paragrahvi lõikes 3 sätestatud isikutelt ja ametiasutustelt saabunud kirjad, avatakse vahistatu juuresolekul ning võetakse sealt ära esemed, mille omamine vanglas on vangla sisekorraeeskirjadega keelatud. Kuna Maksu-ja Tolliamet ei kuulu VangS § 97 lg-s 3 loetletud asutuste hulka, siis oli vangla tegevus nimetatud asutuselt saabunud kirja kaebuse esitaja juuresolekul avamisel õiguspärane. Vastustaja leiab Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium on 25.06.2009 otsuse asjas nr 3-4-1-3-09 p-le 16 viidates, et kuna praegusel juhul oli täidetud VangS § 97 lõikest 1 tulenev nõue, siis ei ole käesolevas asjas Eesti Vabariigi põhiseaduse (PS) § 43 kaitseala riivatud. Seega on väär kaebaja väide, et on tõendatud vangla poolt sõnumi saladuse kaitse rikkumine ja kaebaja eraellu tungimine. Vastustaja rõhutab, et kirja avamine adressaadi juuresolekul ei ole samastatav olukorraga, kus saabunud kiri loetakse läbi. Samuti on väär kaebaja väide, et tähtsust ei oma fakt, kas kiri jõuti läbi lugeda või mitte. Nimelt annab VangS § 97 lg 1 vanglale õiguse kontrollida vahistatu juuresolekul kirjaümbriku sisu, kuid ei anna õigust kirja teksti kontrolliks. Käesoleval juhul ei ole mitte millegagi tõendatud, et vangla tutvus kaebuse esitajale 30.09.2009 Maksu- ja Tolliametilt saabunud kirja tekstiga. Seega ainuüksi kirja kaebuse esitaja juuresolekul avamise fakt ei kujuta endast õiguse sõnumi saladusele rikkumist, sest selline rikkumine eeldab kirja sisuga tutvumist. 2 Kahju hüvitamise nõude tekkimiseks peab tulenevalt RVastS § 7 lg-st 1 kindlaks tegema, kas kaebuse esitajal on kahju tekkinud, kas väidetav kahju on tekkinud haldusorgani õigusvastase tegevuse tulemusena ja kas tekkinud kahju ja õigusvastase tegevuse vahel esineb põhjuslik seos. Seega tuleb kahju hüvitamise kaebuses eelkõige tuvastada, kas kaebajal on kahju tekkinud, kas toiming, millega väidetav kahju tekitati, on õigusvastane ning kas esineb põhjuslik seos tekitatud kahju ja õigusvastase toimingu vahel. Kui ükski eelnimetatud kahjunõude rahuldamise eeldustest on täitmata, siis puudub seaduslik alus kahjunõude rahuldamiseks. KOHTU PÕHJENDUSED
7. Kohus, hinnanud poolte esitatud põhjendusi ja tõendeid nende kogumis leiab, et kaebus on põhjendamata ja tuleb jätta rahuldamata. Kohtu põhjendused on järgmised. 7.1 A.S. on esitanud kaebuse 100 euro suuruse mittevaralise kahju väljamõistmiseks Tallinna Vanglalt. Kahju seisneb kaebuse kohaselt selles, et vanglaametnik väljastas kaebajale 30.06.2009 Maksu- ja Tolliametist saadetud kirja avatult, millega vangla töötaja sekkus kaebaja eraellu ja sellega on ka toime pandud sõnumi saladuse rikkumine. RVastS § 9 lg 1 kohaselt võib füüsiline isik nõuda mittevaralise kahju rahalist hüvitamist süüliselt väärikuse alandamise, tervise kahjustamise, vabaduse võtmise, kodu või eraelu puutumatuse või sõnumi saladuse rikkumise, au või hea nime teotamise korral. Sellest sättest tulenevalt saab mittevaralise kahju hüvitamine olla mõeldav muu hulgas juhul, kui väidetav mittevaraline kahju on tekitatud sõnumi saladuse või eraelu puuutmatuse rikkumisega. 7.2 PS § 43 kohaselt on igaühel õigus tema poolt või temale posti, telegraafi, telefoni või muul üldkasutataval teel edastatavate sõnumite saladusele. Isikuliselt on PS § 43 igaüheõigus, mis laieneb ka kinnipeetavatele. Esemeliselt kaitseb PS § 43 ükskõik millisel viisil kolmandate isikute edastatavaid ja vahendatavaid sõnumeid (Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi
8. juuni
9. a otsus asjas nr 3-4-1-3-09, p 16). 7.3 Käesolevas asjas ei ole vaidlust selle üle, et A.S. oli väidetava rikkumise toime panemise ajal Tallinna Vangla vahistatu. Vahistatute kirjavahetuse jälgimine on reguleeritud VangS §ga
10. Viidatud sätte lg 1 kohaselt avatakse vahistatule saadetud või tema poolt saadetavad kirjad, välja arvatud VangS § 97 lõikes 3 sätestatud isikutele ja ametiasutustele adresseeritud kirjad, vanglaametniku poolt vahistatu juuresolekul ning võetakse sealt ära esemed, mille omamine vanglas on vangla sisekorraeeskirjadega keelatud. VangS § 97 lg 3 kohaselt on keelatud kontrollida vahistatu kirju ja telefonikõnesid kaitsjale, õiguskantslerile, prokurörile, kohtule ja Justiitsministeeriumile. Antud juhul on tegemist kaebajale Maksu- ja Tolliametist edastatud kirjaga, mistõttu kaebajale saadetud kirja kontrollimine ei olnud keelatud. Tallinna Ringkonnakohus on 16.09.2011 kohtumääruses käesolevas haldusasjas leidnud, et „ kuigi vangla väidab kahju hüvitamise taotluse rahuldamisest keeldumise otsuses, et kirjad avati A.S. juuresolekul, ei kinnita kaebaja seda 26.08.2009 kahju hüvitamise avalduses vanglale, 27.10.2009 puuduste kõrvaldamises ega kohtukaebuses. Samuti ei nähtu vangla esitatud kinnipeetava/vahistatu kirjavahetuse kaardist, et kaebaja viibis kirja avamise juures. Kaebaja märgib kaebuses, et: „enam ei ole oluline, kas kiri/sõnum jõuti läbi lugeda või mitte, sest mina seda ei tea“. Sellest saab järeldada, et kirja ei avatud kaebaja juuresolekul. Samas tuleb kirja avamise ja kontrollimisega seotud asjaolusid selgitada asja edasise läbivaatamise käigus, mistõttu ei saa esitatud kaebust vähemalt käesolevas menetlusetapis pidada perspektiivituks.“ 3 7.4 Kaebaja 26.08.2009 moraalse kahju hüvitamise avalduses Tallinna Vangla direktorile (tl 10 pöördel) on kaebaja põhjendanud oma avaldust sellega, et „Tallinna Vangla töötaja avas minu kirja, õigemini andis selle minule kätte avatult.“ Samuti on avalduses märgitud, et Tallinna Vangla töötaja fikseeris kirjavahetuse kaardil selle, et kiri Maksu- ja Tolliametilt väljastati avatult. Ka kohtule esitatud kaebuses on kaebaja märkinud, et tema eraellu tungimine ja sõnumi saladuse kaitse rikkumine väljendus temale 30.06.2009 Maksu- ja Tolliametilt saabunud kirja väljastamises avatult, mis on tõendatud kinnipeetava/vahistatu kirjavahetuse kaardiga (tl 1). Kohtutoimiku lk 15 kinnipeetava/vahistatu kirjavahetuse kaardile on 30.06.2009 märgitud, et Maksu- ja Tolliameti kiri edastati avatult. Kirja kaebajale väljastanud tunnistaja T. R. ütluste kohaselt kirjutas teksti „Kiri edastati avatult“ kaardile A.S. (tl 107). Nimetatud asjaolu ei ole vaidlustanud ka kaebaja (tl 83). Kaebaja selgitas 05.01.2012 kohtuistungil, et ta läks tema nime nimetamisel luugi juurde, kiri oli kinni ja seda hakati avama, kaebaja kirja avamisega ei nõustunud, mispeale pandi luuk kinni. Luuk avati 4-7 minuti pärast ja siis oli kiri juba avatud, kaebaja otseselt kirja avamist ei näinud ja ta ei tea, kas peale luugi kinni panemist kirja loeti (tl 83-84). 26.01.2012 kohtuistungil väitis kaebaja, et kiri anti talle üle ümbrikust välja võetuna koos ümbrikuga (tl 105). Seega on kaebaja 26.08.2009 moraalse kahju hüvitamise avalduses Tallinna Vangla direktorile ja kohtule esitatud kaebuses väitnud, et Maksu- ja Tolliametilt saabunud kiri väljastati talle avatult, sama ka märkinud kinnipeetava/vahistatu kirjavahetuse kaardile, kohtuistungil aga väitnud, et kiri oli ümbrikust välja võetud. Kuna kaebaja ei ole kohtuistungil oma seletust andnud vande all, ei ole kaebaja seletus käsitletav tõendina. Samas seavad kaebaja aja jooksul muutuvad vastuolulised avaldused kahtluse alla kaebaja avalduste usaldusväärsuse. 7.5 Kohus kuulas kohtuistungil tunnistajana üle Tiina Ristikivi, kes vastustaja andmetel (tl 96) kaebajale 30.06.2009 Maksu- ja Tolliameti kirja edastas. Kohtutoimikus asuval kinnipeetava/vahistatu kirjavahetuse kaardil oleva allkirja ning kohtuistungil tunnistaja hoiatusele ning ja ütlustele antud allkirjade sarnasuse tõttu (tl 15,106 pöördel ja 107) ei ole kohtul kahtlust, et 30.06.2009 Maksu- ja Tolliameti kirja edastas kaebajale tunnistaja T.R. Tunnistaja ütles kohtuistungil, et ta konkreetselt seda sündmust ei mäleta. Protseduur toimub nii, et avatakse luuk ja kutsutakse kinnipeetav. Kiri pannakse luugi peale nähtavale. Oodatakse ära kuni kinnipeetav tuleb luugi juurde. Enne ei tegutseta, kui kinnipeetav on luugi juures. Kiri avatakse, kui ei käi § 29 alla. Kõik kirjad, ka isiklikud kirjad tehakse lahti. Kirja sisuga ei tutvuta, kirju ei loeta, kontrollitakse, et tegu on ametliku logoga, et ei ole käsikirjalisi kirju. Tunnistaja väitel ta Maksu- ja Tolliameti kirja kindlasti ümbrikust välja ei tirinud, logo on üleval olemas. Ta selgitas, et kiri on ametiasutuselt ja ei ole käsikirjaline kiri nt Viru Vanglast Tallinna Vanglasse. Tunnistaja ütles, et ta on kinnipeetavale ka rohkem kirju üle andnud ja kinnitas, et ei ole kordagi kirja avanud nii, et oleks luugi kinni pannud. Tunnistaja väitis kindlalt, et ei ole suletud luugi taga kirja avanud mitte kunagi. Tunnistaja ütles, et luuk on neile töölauaks ja kinnipeetav kirjutas sellel ka märkuse. Kohus leiab, et arvestades tunnistaja väidet, et ta ei ole mitte kunagi avanud kinni peetavate isikute kirju nii, et oleks luugi kinni pannud, suletud luugi taga, saab lugeda tõendatuks, et ka kaebajale 30.06.2009 Maksu- ja Tolliametilt saabunud kiri avati kaebaja juuresolekul. Kaebaja ei ole tõendanud vastupidist. Kohtul puudub alus kahelda tunnistaja T.R. ütluste tõelevastavuses. Tunnistajat on TsMS § 262 lg 2 alusel enne ütluste andmist hoiatatud teadvalt vale ütluse andmise eest, mille kohta on tunnistaja ka andnud hoiatuse tekstile allkirja (tl 106 pöördel). Kaebaja ei ole seevastu vande all oma seletust andnud, mistõttu kaebaja ei riski KarS § 320 sätestatud karistusega teadvalt vale seletuse andmisel. 4 7.6 Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium on 25.
11. 2009 otsuses asjas nr 3-41-3-09 (p 16) leidnud, et juhul, kui kirja adressaat viibib kirja avamise juures, ei ole tegemist PS § 43 kaitseala riivega. Keelatud asjade äravõtmine kirja adressaadi juuresolekul ei riiva selle õiguse kaitseala. Kirja sisuga tutvumine on aga isegi adressaadi juuresolekul võimalik üksnes PS §-i 43 järgides. Kaebaja ei ole käesolevas haldusasjas tõendanud, et vangla töötaja T.R. luges 30.06.2009 Maksu- ja Tolliametilt saabunud kirja. Kohus leiab, et käesoleval juhul on tunnistaja T.R. ütlustega tõendatud, et T.R. ei võtnud Maksu- ja Tolliameti kirja ümbrikust välja. Tunnistaja ütluste tõepärasust kinnitavad ka kaebaja 26.08.2009 moraalse kahju hüvitamise avalduses ja kinnipeetava/vahistatu kirjavahetuse kaardil märgitu, et kiri anti kaebajale üle avatult. Kaebaja ei ole nendes märkinud, et kiri edastati talle ümbrikust väljavõetuna. Eeltoodust tulenevalt ei ole käesoleval juhul tõendatud PS § 43 kaitseala riive. 7.7 PS § 26 esimese lause kohaselt on igaühel õigus eraelu puutumatusele. Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium leidis 25.06.2009 otsuses asjas nr 3-4-1-3-09 (p 21), et kirjavahetus on olemuslikult isikute kahepoolse suhtlemise vorm, ning möönis, et kahe laulusõnu sisaldava paberilehe äravõtmine kirjast võib kujutada endast eraelu riivet. Kuna käesolevas haldusasjas ei ole tõendatud, et vastustaja töötaja, käesolevas asjas tunnistajana ütlusi andnud T. R. on 30.06.2009 Maksu- ja Tolliameti kirja ümbrikust välja võtnud ja seda lugenud, ei ole tõendatud ka PS § 26 kaitseala riive. 7.8 Seega, kuna kaebajale 30.06.2009 Maksu- ja Tolliameti kirja edastamisel ei riivatud PS §-s 43 sätestatud sõnumi saladuse kaitseala ega PS § 26 esimeses lauses sätestatud eraelu puutumatuse kaitseala, puudub alus kaebajale mittevaralise kahju hüvitamiseks RVastS § 9 lg 1 alusel. 8.

§ 108lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kaebuse rahuldamata jätmisega on otsus tehtud kaebuse esitaja kahjuks. Vastustaja ei ole kohtule menetluskulude väljamõistmise taotlust esitanud, seega jäävad menetluskulud menetlusosaliste endi kanda. Aili Maasik Kohtunik 5