Obsah (11)

§ 415§ 113§ 142§ 145§ 403§ 402§ 76§ 100§ 101§ 416§ 108

Ärakiri KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Viru Maakohus Kohtunik Irma Külavee Otsuse tegemise aeg ja koht 08.02.2012, Rakvere kohtumaja, Rohuaia 8, Rakvere 44308 Tsiviilasja number

§ 415

lg 1 tulenevalt ei või tarbijalt võlgnetavate maksete tasumisega viivitamisel nõuda

§ 113

lg 1 sätestatud viivise määrast kõrgemat viivist.

§ 113

lg 1 kohaselt, kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui

§-is 94, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär ehk 25,73% võlgnetavalt summalt aastas. Seisuga 08.11.2011 on lepingu, käenduslepingu ja seaduse alusel sissenõutavaks muutunud viivise suuruseks 1895.49 eurot, millest hageja nõuab kostjate poolt solidaarselt hüvitamist osaliselt - summas 1861.57 eurot. Lisaks nõuab hageja TsMS § 367 alusel alates 09.11.2011 kuni tagastamata krediidisumma täieliku tasumiseni viivist 25,73% tagastamata krediidisummalt aastas. Lepingust tulenevate nõuete tagamiseks on hageja ja kostja A D sõlminud käenduslepingu, käenduslepingu, millega käendaja võttis endale hageja ees vastutuse hageja ja põhivõlgniku vahelisest tarbijakrediidilepingust nr 0600782/45kt ning võimalikest krediidiandja ja krediidisaaja vahel tulevikus sõlmitavatest krediidilepingutest ja nende lisadest tulenevate nõuete, sealhulgas tingimuslike ja tulevikus tekkivate nõuete täitmise eest. Käenduslepingu kohaselt on käendaja vastutuse rahaliseks maksimummääraks 8604.21 eurot ning käenduse tähtajaks 01.05. 2014. Käendaja ei ole täitnud

§ 142

lg 1 ja käenduslepingus sätestatud kohustust tasuda hagejale põhivõlgniku poolse lepingurikkumise korral võlgnetavad summad.

§ 145

lg 1 kohaselt vastutavad käendaja ja põhivõlgnik võlausaldaja ees solidaarselt ning sama paragrahvi lg 2 tulenevalt vastutavad käendavatava kohustuse eest täies ulatuses. Arvestades, et hageja nõue käendaja vastu ei ületa vastutuse rahalist piirmäära, tuleb kõik lepingu alusel võlgnetavad summad nii põhivõlgnikult kui ka käendajalt solidaarselt välja mõista. 22.08.2008 sõlmitud krediidilepingu nr 0847219/96rk lõppemine. Kuni 01.05.2009 kehtinud

§ 403

lg 3 p 1 ja 2 kohaselt ei kohaldatud lepingule tarbijakrediidilepingu sätteid juhul, kui krediidi netosumma on väiksem 200 eurole vastavast summast või kus tarbija peab krediidi tagasi maksma kuni 3 kuu jooksul. Laenulepingu sõlmimiseks esitas kostja internetiteenuse kaudu laenutaotluse. Hageja väljastas laenusumma 191.73 eurot kostja arveldusarvele. Kostja ei tagastanud laenu ettenähtud tähtajaks, s.o 20.11.2008. Hageja väljastatud kohustuste täitmise nõudekirjale kostja ei reageerinud. Hagi esitamise ajaks on kostjal tasumata krediidisummast 116.78 eurot. Tasumata krediidisummalt on hageja arvestanud viivist laenulepingu üldtingimuste p 8.1 kohaselt 0,25% 3 tasumisele kuuluvalt summalt päevas. 08.11.2011 seisuga on sissenõutavaks muutunud viivis summas 463.99 eurot, millest hageja nõuab kostjalt tasumist osaliselt – summas 116.78 eurot. Üldtingimuste p 8.4 kohaselt, juhul kui laenusaaja ei täida lepingust tulenevaid kohustusi nõuetekohaselt, maksab laenusaaja laenuandjale lisaks võlgnetavatele summadele lepingu rikkumisega tekitatud kulude katteks käsitlustasu iga 15 päevase viivituse järel kuni võlgnevuse täieliku tasumiseni. Hageja on esitanud kostja vastu võlanõudelt summas 191.73 eurot käsitlustasu nõude summas 77.69 eurot. Hageja tugineb oma nõudes veel AS-i BIGBANK krediidilepingute üldtingimustele, võlaõigusseaduse (

) §-dele 402, 76 lg 1; 100; 101 lg 1 p 1 ja 6; 108 lg 1; 113 lg 1; 415 lg 1 ja 416 lg 1 ning TsMS § 367 sätetele. Hageja taotleb kostjatelt kokku solidaarselt võlgnevuse väljamõistmist summas 4966.42 eurot ning kostjalt N D`lt veel lepingu nr 0847219/96rk järgi võlgnevuse väljamõistmist summas 350.34 eurot. Peale selle palub hageja TsMS § 367 alusel kostjatelt solidaarselt välja mõista alates 09.

1. 2011 kuni tagastamata krediidisumma täieliku tasumiseni viivise 25,73% tagastamata krediidisummalt (2 483.21 eurolt) aastas. Hagi tõendamiseks on esitatud kirjalikud tõendid – 10.08.2006 sõlmitud tarbijakrediidilepingu koopia koos maksegraafikuga ja lepingu sõlmimise ajal kehtivate üldtingimustega; koopiad hageja ja põhivõlgniku vahel sõlmitud kokkulepetest; koopiad hageja ja käendaja vahel sõlmitud käenduslepingust ja kokkulepetest, samuti võla sissenõudmisega seotud kirjadest lepingu ülesütlemishoiatusest ja ülesütlemisavaldusest; viivise arvestused; koopia krediidilepingust nr 0847219/96rk, koopia hageja hinnakirjast; väljavõte CKE Inkasso OÜ esitatud inkassoarvest nr 90619; koopia Balti Võlgade Sissenõudmise Keskuse esitatud arvest; maksekorraldused riigilõivu tasumisest; hageja esindaja volitusi tõendavad dokumendid – volikiri ja haridust tõendav dokument. II Kostjate Kostjate vastuväited Kostjad ei ole hagile tähtaegselt kirjalikult vastanud ega vastuväiteid esitanud. III Maakohtu tagaseljaotsuse põhjendused. Kohus leiab, et asjas on võimalik teha tagaseljaotsus, tagaseljaotsus sest TsMS § 407 kohaselt kohus võib hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Nimetatud juhul võib tagaseljaotsuse teha kohtuistungit pidamata kirjalikus menetluses. Hagimaterjalide väljastamisel kohustas kohus kostjaid esitama hagile kirjalikku vastust hiljemalt 20 päeva jooksul hagimaterjalide kättesaamisest alates. Kostjatele väljastatud hagimaterjalid on nende ühises elukohas isiklikult vastu võtnud N D 11.01.
2. Kohtu poolt määratud vastuse andmise viimaseks tähtpäevaks oli seega kostjatel 31.01.
3. TsMS § 394 lg 5 kohaselt hagile vastuse esitamise tähtaeg peab olema vähemalt 14 päeva hagi kättetoimetamisest alates. Kohus on seaduses sätestatud tähtaega järginud. Hagimaterjalide väljastamisel selgitati kostjatele kirjaliku vastuse saatmata jätmise tagajärgi ning hoiatati kostjaid TsMS § 407 lg 1 tulenevalt nende tagajärgede eest. Vaatamata hoiatusele ei ole kostjad hagile vastust esitanud, samuti ei ole käesoleva ajani teatanud mittevastamise põhjustest. 4 Hageja on nõustunud hagiavalduses hagi läbivaatamisega kirjalikus menetluses ja esitanud ka taotluse kostjate poolt kohtu määratud tähtajaks vastuse mitteesitamise korral TsMS § 407 lg 1 alusel asjas tagaseljaotsuse tegemiseks ja hagi rahuldamiseks. Kohtukulud palub hageja jätta kostjate kanda ja need kostjatelt solidaarselt välja mõista. Eelpool nimetatud asjaoludel ja TsMS § 407 lg 1 ja 3 tulenevalt võib kohus asja lahendada tagaseljaotsusega. TsMS § 444 lg 1 kohaselt tagaseljaotsuse tegemisel võib otsuse põhjendused esitada lihtsustatud vormis. Pooltevahelised suhted tulenevad nende vahel sõlmitud tarbijakrediidilepingust ja käenduslepingust; samuti kostja N D`l temaga sõlmitud krediidilepingust. Esitatud hagi on õiguslikult põhjendatud

§-ide 402, 76 lg 1; 100; 101 lg 1 p 1 ja 6; 108 lg 1; 113 lg 1, 415 lg 1 jas 416 lg 1 alusel. Vastavaid seadusesätteid on hageja hagiavalduses kirjeldanud.

§ 402

kohaselt on tarbijakrediidileping krediidileping, millega oma majandus- ja kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. Hageja on põhivõlgnikule võimaldanud krediiti. Poolte vahel on lepitud kokku tasumisele kuuluvas intressimääras ja krediidisumma tagastamise maksegraafikus. Hagiavalduse asjaolude kohaselt ei ole kostja täitnud lepingut korrektselt ning on jäänud hageja ees krediidisummas võlgnevusse.

§ 76

lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele.

§ 100

kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine.

§ 101

lg l alusel võib võlausaldaja võlgnikupoolse kohustuste rikkumise korral nõuda kohustuse täitmist, kahju hüvitamist, lepingu üles öelda ning rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist.

§ 101

lg 2 alusel võib võlausaldaja kohustuse rikkumise korral kasutada eraldi või koos kõiki seadusest või lepingust tulenevaid õiguskaitsevahendeid, mida saab üheaegselt kasutada, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti.

§ 416

lg 1 alusel võib krediidiandja osamaksetena tagastatava krediidi puhul krediidilepingu tarbija makseviivituse tõttu üles öelda üksnes juhul, kui tarbija on täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva osamaksega ja krediidiandja on andnud tarbijale edutult vähemalt 2-nädalase täiendava tähtaja puudujääva summa tasumiseks koos avaldusega, et ta ütleb selle tähtaja jooksul osamaksete tasumata jätmise korral lepingu üles ja nõuab kogu võla tasumist. Põhivõlgnik on rikkunud lepingut, jättes tagastamata laenumaksed lepingus sätestatud summas ja tähtajaks. Põhivõlgniku poolt lepingu rikkumise korral on käendaja kohustatud

§ 142

lg 1 kohaselt tasuma hagejale võlgnetavad summad.

§ 145

lg 1 alusel vastutavad käendaja ja põhivõlgnik võlausaldaja ees solidaarselt ning sama paragrahvi lõikest 2 tulenevalt vastutab käendaja käendatava kohustuse eest täies ulatuses, sealhulgas kohustuse rikkumisest tulenevate tagajärgede, eelkõige viivise, leppetrahvi maksmise ja kahju hüvitamise eest, lepingu muutmise, samuti lepingust taganemise või lepingu ülesütlemisega seotud kulude hüvitamise eest. Hageja esitatud tõenditest (meeldetuletuskirjad, lepingu ülesütlemise hoiatus) nähtuvalt on hageja

§ 416

ja poolte vahel sõlmitud lepinguga sätestatud tingimusi võlgnike poolt kohustuste rikkumisel lepingu ülesütlemisel järginud.

§ 108

lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Kohus leiab, et kostjate poolt hagile vastuväidete puudumisel, kuulub hagi tagaseljaotsusega rahuldamisele hagiavalduses esitatud asjaoludel ja ulatuses. 5 TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtul mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Nimetatud sättest tulenevalt on põhjendatud rahuldada hageja nõue kostjatelt tarbijakrediidilepingu nr 0600782/45kt järgi esinevalt krediidivõlgnevuselt 2483.21 eurolt solidaarselt täiendava viivise väljamõistmiseks alates 09.11.2011 määras 25,73% tagastamata krediidisummast (2483.21 eurost) aastas kuni krediidisumma täieliku tasumiseni. Kohtukulude jaotusest TsMS § 163 lg 3 tulenevalt, kui otsus on tehtud solidaarvõlgnikest kostjate kahjuks, siis vastutavad kostjad menetluskulude eest samuti solidaarselt. Hagi täielikul rahuldamisel tuleb asjas esinenud menetluskulud vastavalt hageja taotlusele jätta täielikult kostjate kanda. Kostjate menetluskulud jäävad nende endi kanda. TsMS § 174-1 tulenevalt võib kohus hageja kantud menetluskulud kostjalt tagaseljaotsusega välja mõista. Hagi esitamisel kuulus vastavalt antud hagi hinnale (3077.04 eurot) tasumisele riigilõiv summas 479.33 eurot. Hagiavaldusele on lisatud menetluskulusid tõendavad dokumendid. Riigilõivu tasumist tõendab hagi esitamisel maksekorraldus nr 93363966, 07.11.2011 summas 302.18 eurot; maksekäsu kiirmenetluses on hageja tasunud 16.05.2011 riigilõivu summas 81.28 eurot. Maksekorralduse nr.11466, 14.11.2011 alusel on hageja tasunud OÜ Balti Võlgade Sissenõudmise Keskus esitatud arve (koondarve nr 313) õigusabikulude eest (antud hagi puhul on vastav summa - 95.87 eurot). Kokku moodustavad hageja menetluskulud summas 479.33 + 95.87 = 575.20 eurot. TsMS § 468 lg 1 p 2 kohaselt kohus tunnistab tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Kohus juhindus TsMS § 162 – 163; 173; 174; 174-1, 407; 442; 444 lg 1; 468 lg 1 p 2 nõudeist. Kohtunik Ärakiri õige Nooremreferent /allkiri/ Kohtuotsus jõustus 13. märtsil märtsil 2012.a Nooremreferent Irma Külavee Tea Toming Tea Toming 6