KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Enno Loonurm Määruse tegemise aeg ja koht 21.02.2012; Tallinn Haldusasja number 3-12-349 Haldusasi Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskuse taotlus täitmist tagavate toimingute sooritamise loa saamiseks R.J. suhtes 1. Jätta rahuldamata Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskuse 20.02.2012 kohtuliku hüpoteegi seadmise loa saamise taotlus summas 23 097 eurot ja 1 sent R.J. nimel registrisse kantud registriosale nr xxxxxxxxx, elamumaa xxxxxxxx, üldpinnaga 47,9 m2; RESOLUTSIOON Edasikaebamise kord 2. Edastada käesolev kohtumäärus e-posti teel Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskusele Käesoleva määruse peale võib loa taotleja esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule määruse teinud kohtu kaudu 15 päeva jooksul arvates määruse ärakirja kättesaamisele järgnevast päevast. ASJAOLUD 1. Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskus (edaspidi ka PMTK) esitas 20.02.2012 Tallinna Halduskohtule taotluse täitmist tagavate toimingute sooritamise loa saamiseks R.J. suhtes. Taotluses väljatoodud asjaolud ning põhjendused on kokkuvõtlikult järgmised: 1.1. Cemre Bekik OÜ (registrikood 11414644) registreeriti Äriregistris 15.08.2007. Osaühingu põhitegevusalaks on kalade, vähilaadsete ja kalatoodete hulgimüük. Cemre Bekik OÜ juhatuse liikmeks perioodil 29.11.2007 kuni 06.08.2010 oli R.J. (ik xxxxxxxxxxx). Alates 06.08.2010 on juhatuse liikmeteks Popa Kornelia (sünniaeg xx xx xxxx, Rumeenia) ning Y. Asir (sünniaeg xx xx xxxx, Türgi). 1.2. Cemre Bekik OÜ maksuvõlg seisuga 14.02.2012 on 26 988,14 eurot, millest põhivõlg moodustab 18 822,78 eurot, intress 21,79 eurot ning arvestuslik intress 8 018,53 eurot (lisa 1). Cemre Bekik OÜ põhivõlg jaguneb erinevate maksude lõikes järgmiselt: erijuhtude tulumaks 10 958,04 eurot, kinnipeetud tulumaks 63,72 eurot, käibemaks 6 870,50 eurot, sotsiaalmaks 822,80 eurot, raskeveokimaks 60,72 eurot ja töötuskindlustusmakse 47,00 eurot. 28.06.2010 koostas Põhja maksu- ja tollikeskus (Põhja MTK) Cemre Bekik OÜ-le maksuotsuse nr 12.2-3/3298-8. Maksuhaldur kontrollis Cemre Bekik OÜ käibemaksu arvestamise ja tasumise õigsust perioodil jaanuar 2010 - veebruar 2010 (k.a). 1.3. Perioodil jaanuar 2010 - veebruar 2010 (k.
- a)deklareeris Cemre Bekik OÜ sisendkäibemaksu summas 14 664,72 eurot (229 453 krooni), sh põhivara soetamisel 229,76 eurot (3 595 krooni). Sisendkäibemaks summas 14 070,15 eurot (220 150 krooni) on tasumisele kuuluvast käibemaksust maha arvatud OÜ Powerparts (registrikood 10554314) arvete alusel. Vastavalt sisendkäibemaksu arvestusele müüs OÜ Powerparts Cemre Bekik OÜ-le ajavahemikus 01.01.2010 kuni 01.03.2010 kokku kaubaaluseid kogusummas 84 420,90 eurot (1 320 900 krooni) ning koguses 8 806 tk. Cemre Bekik OÜ poolt esitatud andmetest tuleneb, et saadud kaubaalustest on kasutatud 2 386 tk omatarbeks, 1 572 tk on kätte saamata, 4 848 tk on müüdud Venemaa Föderatsiooni ettevõttele OOO Gordon. Cemre Bekik OÜ ei ole esitanud tehingute tõendamiseks arveid, rahvusvahelise kaubaveo tollideklaratsioone (CMR) ega tasumist tõendavaid dokumente, mis kinnitaksid tehingute toimumist ettevõttega OOO Gordon. Cemre Bekik OÜ kaubaaluste hankimise tehingud OÜ-lt Powerparts ei ole leidnud kinnitust. Seega ei vasta Cemre Bekik OÜ poolt perioodil 2010 jaanuar – 2010 veebruar (k.
- a)käibedeklaratsioonidel deklareeritud andmed tegelikkusele, tõendatud ei ole kauba saamine teiselt käibemaksukohuslaselt, millest tulenevalt puudub Cemre Bekik OÜ-l lähtudes KMS § 29 lg 1 ja § 29 lg 3 p 1 sätestatule OÜ Powerparts arvetel kajastatud käibemaksu mahaarvamiseks õigus. 1.4. Maksuhaldur tuvastas kontrolli käigus Cemre Bekik OÜ poolt esitatud kassaorderite põhjal, et Cemre Bekik OÜ on teinud sularaha väljamakseid perioodil 2010 jaanuar – 2010 veebruar (k.
- a)OÜ-le Powerparts kokku summas 41 223,01 eurot (645 000 krooni). Antud kassaorderite aluseks on arved, milledel märgitud kaupade ja teenuste soetamine ei ole leidnud tõendamist. Tulenevalt eeltoodust kuuluvad antud tehingud maksustamisele määraga 21/79 ning täiendavalt kuulub Cemre Bekik OÜ-l tasumisele tulumaksu summas 10 958,04 eurot (171 456 krooni). 1.5. Tulenevalt sellest, et Cemre Bekik OÜ maksuotsust nr 12.2-3/3298-8 ei täitnud, tegi maksuhaldur 20.09.2010 SEB Pank AS-ile korralduse 13-2.7/198649 Cemre Bekik OÜ arvelduskontode arestimiseks ja rahaliste vahendite ülekandmiseks maksuhaldurile. Eelmainitud toimingu tulemusena ei ole laekunud maksuhaldurile rahalisi vahendeid. Maksuhaldur, analüüsinud erinevate registrite abil Cemre Bekik OÜ maksevõimelisust, tuvastas, et Cemre Bekik OÜ-le ei kuulu sõidukeid, kinnisvara, väärtpabereid ega ehitisi, mille arvelt maksuvõlga sisse nõuda. Maksuhaldurile ei ole teada muud vara, millele sissenõude pööramisega oleks võimalik äriühingu maksuvõlg sisse nõuda. 1.6. Käesoleva taotlusega on taotleja algatanud R.J. suhtes maksumenetluse, mille eesmärgiks on vastutusotsuse koostamine MKS § 40 ja § 96 lg 5 alusel. Vastutusotsusega esitab maksuhaldur nõude nimetatud isiku vastu tasuda Cemre Bekik OÜ maksuotsusest nr 12.2-3/3298-8 tulenev maksuvõlg 17 766,93 eurot (277 992 krooni). Kinnistusraamatu elektroonilise andmebaasi kohaselt on R.J. omanduses registriosa nr xxxxxxxx, elamumaa xxxxxxxxx, üldpinnaga 47,9 m2. Nimetatud registriosal võõrandamise keelumärked puuduvad. Lisaks on R.J. omanduses X-tee kaudu ligipääsetava Eesti Riikliku Autoregistri andmebaasi kohaselt BMW 320i (registrimärk xxx xxx), ehitusaasta 2002. Sõidukil puuduvad keelumärked. 1.7. Tulenevalt MKS § 136¹ lg 2 p 3 lõpetab maksuhaldur konkreetse isiku vastu suunatud täitetoimingud, kui R.J. on esitanud tagatise MKS § 120 lg 1 p 3, § 121 kohaselt suuruses 23 097,01 eurot (17 766,93 eurot + 30% sundtäitmise kulud) ja valides tagatise liigi vastavalt MKS §-s 122 loetelule. 1.8. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes MKS § 1361 lg-st 1 ning § 130 lg 1 p-st 51 palub PMTK anda luba kohtulik hüpoteegi seadmiseks summas 23 097,01 eurot R.J. nimel registrisse kantud registriosale nr xxxxxxx elamumaa xxxxxxxxx, üldpinnaga 47,9 m2. 2 KOHTU PÕHJENDUSED 2. Halduskohtumenetluse seadustiku § 264 lõike 1 kohaselt seadusega sätestatud juhtudel annab kohus haldustoimingu tegemiseks loa ja pikendab seda. HKMS § 264 lõike 2 kohaselt esitab taotluse loa saamiseks selleks volitatud haldusorgan kirjalikult koos põhjendusega ning seaduses ettenähtud ja asja otsustamiseks vajalike tõendite ja seletustega. Vastavalt HKMS § 264 lõikele 3 on isik, kelle suhtes loa andmist taotletakse, menetlusosaliseks ainult seaduses sätestatud juhtudel. Maksukorralduse seaduse § 1361 maksuhalduri täitetoimingute sooritamiseks loa andmise menetluses maksukohustuslase poolt seletuse esitamist ette ei näe. Seega vaatab halduskohtunik taotluse läbi ja otsustab haldustoiminguks loa andmise ainuisikuliselt, ilma viivituseta ja kohtuistungit pidamata. 3. MKS § 1361 lg 1 kohaselt võib Maksu- ja Tolliameti piirkondliku struktuuriüksuse juhataja teha halduskohtule taotluse loa saamiseks, et sooritada MKS § 130 lõikes 1 sätestatud täitetoimingud. 4. Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskus on esitanud kohtule taotluse loa saamiseks kohtuliku hüpoteegi seadmiseks Tallinnas, Erika tänav 8-6 asuvale korterile, mis on R.J. nimel. Kontrollinud esitatud taotluse lubatavust ja seaduse nõuetele vastavust leiab kohus, et antud juhul ei ole taotlus piisavalt põhjendatud. Täitmist tagavate toimingute sooritamine eeldab MKS § 1361 lg 1 kohaselt põhjendatud kahtluse olemasolu, et pärast maksuseadusest tuleneva rahalise nõude või kohustuse määramist võib selle sundtäitmine maksukohustuslase tegevuse tõttu osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks. Riigikohus on 25.10.2010 määruse p-s 18 haldusasjas 3-3-1-50-10 selgitanud, et kohus otsustab loa andmise kaalutlusõiguse alusel ja et kohus peab loa andmisel põhjendatud kahtluse olemasolu kontrollima. Sisulise põhjendamise vajadus tuleneb ka MKS § 1361 lg 2 p-st 1. Vastasel korral võiks alati enne maksuotsuse või vastutusotsuse vormistamist taotleda täiendava garantiina täitmist tagavate toimingute luba, kuid nimetatud regulatsioon peaks olema pigem erand kui reegel. Antud juhul ei ole sisuliselt selgitatud, millel põhineb kahtlus, et R.J. alustab vastutusotsusega määratava maksukohustuse korral korteri realiseerimist ja seda nimelt eesmärgiga jätta vastutusotsusega määratav maksukohustus täitmata. 5. Arvestades asjaolu, et maksukorralduse seadus maksuhalduri täitetoimingute sooritamiseks loa andmise menetluses maksukohustuslase poolt seletuse esitamist ette ei näe ning ette ei ole nähtud ka loa vaidlustamist, peab olema taotlus ülekaalukalt veenev. Siinkohal tõusetub küsimus veel sellest kas isik, kelle vara suhtes andis halduskohus hüpoteegi seadmiseks loa, peaks saama hoolimata seaduses sisalduvast piirangust esitada ka edasikaebuse (Vt Riigikohtu 30.03.2011 määruse p 48 kohtuasjas 3-31-50-10), kuid see on teine tema. Praegu jääb taotlus rahuldamata, sest see on sisuliselt põhjendamata. Maksukorralduse seaduse § 1361 ei välista vajaduse korral taotluse kordamist hilisemas menetlusjärgus, kuid esialgu on see ennatlik. Enno Loonurm Kohtunik 3