← Eesti

3-11-1696/23

TARTU HALDUSKOHUS Tartu Kohtumaja KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 3-11-1696 Määruse tegemise aeg ja koht

  1. veebruar 2012, Tartu Kohtunik Maare Aloe Kohtuasi XXX avaldus pensioniõigusliku staaži tuvastamiseks (lapse aastate arvutamiseks kaebaja staaži hulka) nõusoleku kehtetuks tunnistamiseks Resolutsioon Edasikaebamise kord
  2. Lõpetada käesoleva haldusasja menetlus seoses kaebaja kaebusest loobumisega.
  3. Määrata advokaat Pille Toomile käesolevas haldusasjas XXX riigi õigusabi osutamise eest riigi õigusabi tasu 191,80 eurot, millele lisandub käibemaks 38,36 eurot, kokku summas 230,16 eurot.
  4. Eesti Advokatuuri juhatusel kanda riigi õigusabi tasu 191,80 eurot ja käibemaks 38,36 eurot OÜ Sikuti Advokaadibüroo arvele.
  5. Kohtumääruse ärakiri saata menetlusosalistele, Eesti Advokatuurile, OÜ-le Sikuti Advokaadibüroo ning Rahandusministeeriumile. Määruse peale on õigus esitada määruskaebus Tartu Ringkonnakohtule Tartu Halduskohtu kaudu 15 päeva jooksul arvates määruse kättesaamisest. Asjaolud
  6. Tartu Halduskohus võttis
  7. detsembri
  8. a määrusega menetlusse XXX avalduse pensioniõigusliku staaži tuvastamiseks (lapse aastate arvutamiseks kaebaja staaži hulka) nõusoleku kehtetuks tunnistamiseks. Kaebaja soovib, et tunnistataks kehtetuks Kuldar Paaveli poolt
  9. mail
  10. a Järvamaa Pensioniametile esitatud XXX nõusolek nende ühise lapse kasvatamise aastate arvamiseks K. Paaveli pensioniõigusliku staaži hulka. Kaebaja palus arvata tema ja K. Paaveli ühise lapse kasvatamise aastad tema enda pensioniõigusliku staaži hulka. Kaebaja sõnul ta ei ole andnud nõusolekut lapse kasvatamise aastate arvamiseks K. Paaveli pensioniõigusliku staaži hulka ega ole K. Paaveli poolt pensioniametile esitatud nõusolekut allkirjastanud.
  11. veebruaril
  12. a teatas Sotsiaalkindlustusameti Lõuna Pensioniamet Tartu Halduskohtule, et K. Paavel on
  13. jaanuaril
  14. a andnud nõusoleku arvestada pensioniõigusliku staaži lapse L. Paaveli kasvatamise eest lapse ema XXX pensioniõigusliku staaži hulka. Eeltoodust tulenevalt arvestas Sotsiaalkindlustusameti Lõuna Pensioniameti Tartu büroo alates
  15. veebruarist
  16. a XXX pensioniõigusliku staaži hulka 2 aastat lapse kasvatamise eest.
  17. veebruaril
  18. a esitas XXX esindaja riigi õigusabi korras advokaat Pille Toom kohtule avalduse kaebusest loobumiseks. Avalduse kohaselt on esindaja selgitanud XXX käesoleva haldusasja lahendamisega seotud asjaolusid. Kuna pensioniamet on arvestanud 2 aastat lapse kasvatamise eest XXX pensioniõigusliku staaži hulka, siis on XXX avaldanud soovi esitatud kaebusest loobuda, kuivõrd tema soov saada lapse kasvatamise aastad endale on nüüdseks realiseerunud ja kaebuse esitaja hakkab saama kuus 8,69 eurot suuremat pensioni. XXX ei soovi enam vaidlustada ka K. Paaveli poolt
  19. mail
  20. a Järvamaa Pensioniametile esitatud XXX nõusolekut, vaid nõustub sellega, et senini olid lapse kasvatamise aastad arvatud K. Paaveli tööstaaži hulka. Kuna antud juhul on K. Paavel lapse kasvatamise 2 aastat üle andnud XXX ja need aastad on arvestatud tema pensioniõiguslikku staaži, siis puudub vajadus kohtumenetlust jätkata. Kaebuse esitaja on avalduse kohaselt teadlik sellest, et menetluse lõpetamise korral ei saa ta uuesti pöörduda kohtusse samas asjas. Kaebusest loobumise avaldusele on kaebajale riigi õigusabi osutanud advokaat P. Toom lisanud ka taotluse riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks. XXX on antud riigi õigusabi ilma hüvitamise kohustuseta, seega jäävad advokaadi õigusabi kulud riigi kanda. Taotluse kohaselt kulus advokaat Pille Toomil XXX õigusabi osutamisele – kaebuse esitamiseks vajalike asjaolude väljaselgitamiseks ja vastavate tõendite kogumiseks, kaebuse esitamiseks, läbirääkimisteks Sotsiaalkindlustusameti juristiga ning kaebusest loobumise avalduse koostamiseks, samuti korduvateks vestlusteks XXX – kokku 12 pooltundi. Kohtu seisukoht
  21. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 153 lg 1 kohaselt on kaebuse esitajal õigus kaebusest loobuda kuni kaebuse kohta tehtud lõpliku lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. HKMS § 152 lg 1 p 3 kohaselt kohus lõpetab määrusega menetluse, kui kohus võtab vastu kaebusest loobumise. Kohus võtab XXX kaebusest loobumise vastu ning lõpetab haldusasjas nr 3-11-1696 menetluse. Kohtu hinnangul M. Lee kaebusest loobumine ei riku vastustaja ja kolmandate isikute õigusi. Kohus selgitab, et HKMS § 43 lg 1 p 2 kohaselt menetluse lõpetamise korral ei ole samas asjas halduskohtule kaebuse esitamine lubatud. Kaebusest loobumise avalduse kohaselt on kaebaja teadlik kaebusest loobumise tagajärgedest.
  22. Kaebajale riigi õigusabi korras määratud esindaja advokaat Pille Toom on esitanud kohtule taotluse riigi õigusabi tasu väljamõistmiseks kokku summas 230,16 eurot (sh käibemaks 38,36 eurot). Riigi õigusabi võimaldamise eest makstava tasu arvutamise aluseks on „Riigi õigusabi seaduse“ § 21 lõike 3 alusel Eesti Advokatuuri juhatuse poolt
  23. detsembri
  24. a otsusega 2 kinnitatud „Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise kord ja tasumäärad ning riigi õigusabi osutamisega kaasnevate kulude hüvitamise ulatus ja kord“ (edaspidi: kord). Nimetatud korra p 37, 38 ja 41 kohaselt on advokaadile makstava riigi õigusabi tasumääraks haldusasja kohtulikuks menetluseks ettevalmistamise eest ja kohtulikus menetluses osalemise eest kuni
  25. detsember
  26. a 15,98 eurot iga poole tunni kohta ning alates
  27. jaanuarist
  28. a 16 eurot iga poole tunni kohta. Seejuures nimetatud korra punktis 2 sätestatakse, et kui riigi õigusabi osutav advokaat osutab õigusteenust advokaadibüroo kaudu, mille pidaja on käibemaksukohuslane, lisandub riigi õigusabi tasule ja riigi õigusabi osutamisega seonduvatele kuludele käibemaks. Kohus leiab, et OÜ Sikuti Advokaadibüroo advokaadi Pille Toomi taotlus riigi õigusabi tasu väljamõistmiseks on põhjendatud ja kuulub täielikult rahuldamisele. Kohtu hinnangul on reaalne, et advokaadil kulus haldusasjas õigusabi osutamiseks
  29. aastal 5 tundi ehk 10 ajapunkti, mis teeb tasu suuruseks 10x15,98=159,80 eurot ning läbirääkimisteks Sotsiaalkindlustusametiga ja kaebusest loobumise avalduse koostamiseks
  30. aastal kokku 1 tund, s.o 2 ajapunkti ehk 32 eurot. Seega moodustab õigusabi tasu selles haldusasjas juhindudes korra p-dest 2, 37, 38 ja 41 kokku 191,80 eurot. Kuna OÜ Sikuti Advokaadibüroo on käibemaksukohuslane, lisandub antud summale käibemaks 20 %, s.o 38,36 eurot. Eeltoodut arvestades kuulub XXX käesolevas haldusasjas osutatud õigusabi eest advokaat Pille Toomile tasumisele kokku riigi õigusabi tasu summas 230,16 eurot. RÕS § 30 lg 1 kohaselt rahastatakse riigi õigusabi osutamist riigieelarvest. RÕS § 24 lg 1 kohaselt korraldab kohtulahendi alusel riigi õigusabi tasu väljamaksmist riigi õigusabi osutanud advokaadile advokatuur. Maare Aloe Kohtunik 3

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.