Obsah (5)

§ 396§ 397§ 8§ 101§ 65

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Anne Randjärv Otsuse teatavakstegemise 31.01.2012 a. Rapla Kohtumaja kantselei kaudu aeg ja koht Tsiviilasja number 2-11-61

§-des 113 lg.1 ja 94 sätestatud määras põhinõudelt, so 31 231.90 eurot alates hagi esitamisest 16.12.2011.a. kuni põhinõude täieliku täitmiseni. Menetluskulude jaotus Menetluskulud tsiviilasjas nr.2-11-61967 kannavad Marek Jair ja Karine Jair solidaarselt. Hagejal on õigus 30 päeva jooksul käesoleva kohtuotsuse jõustumisest taotleda kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul selle kättetoimetamisest alates. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui ei taotleta asja arutamist kohtuistungil. Asjaolud ja hageja nõue Hagi kohaselt sõlmisid kostjad hagejaga 26.02.2007.a. laenulepingu nr.xxxxxxxxxx, mille alusel said kostjad laenu 49 883 eurot, intressiga 6 kuu EURIBOR, millele lisandus 0,9% aastas laenu tagastamata põhiosalt. Laenu tagastamise tähtaeg oli lepingu kohaselt 13.02.2037.a. 2007.a. juulikuust alates kostjad oma lepingulisi kohustusi nõuetekohaselt ei täitnud, millest tingitult ütles hageja lepingu 17.12.2008.a. ennetähtaegselt üles. Laenu tagamiseks oli seatud hüpoteegid kinnistutele asukohaga xxxxx xxxxxx xxxx xxxxx xxxxxxx x ja xxxxxxxx xxxxxx xxxxx xxxxx xxxxx xx-xx. 5.01.2009.a. algatas hageja täitemenetluse laenu tagatiseks oleva vara sundrealiseerimiseks. 21.06.2010.a. müüs kohtutäitur xxxxxxx I kinnistu hinnaga 21 729.96 eurot, millest laekus hagejale peale täitemenetluse kulude mahaarvamist 18 133.78 eurot, millise summa võrra vähendati kostjate laenuvõlgnevuse põhiosa. Korteriomandit xxxxxxxx xxxxxx xxxxx xx-xx ei ole kohtutäituril õnnestunud realiseerida. Käesoleval ajal puudub hagejal kontakt kostjatega, kes ei ole oma laenuvõlgnevust vabatahtlikult likvideerima asunud. Hagi esitamise seisuga on kostjate laenulepingust nr.xxxxxxxxxx tulenev võlgnevus kokku 47 239.43 eurot, millest põhivõlg moodustab 31 231.90 eurot, intress 4008.05 eurot, viivis arvutatuna lähtuvalt seadusejärgsest viivise määrast 10 369.20 eurot ja teenustasu 1630.28 eurot. Vastavalt poolte vahel sõlmitud laenulepingule ja ühishüpoteegi seadmise lepingule kohustusid kostjad kindlustama laenu tagatiseks oleva vara, millist kohustust nad ei täitnud. Hageja oli sunnitud tagatisvara ise kindlustama ning kostjad on kohustatud tekkinud kulu hagejale hüvitama. Hageja taotleb kostjatelt 47 239.43 euro väljamõistmist, toetudes

§-dele 8, 76, 94, 100, 113, 397, 398, 401 ja tulevikus tekkida võiva viivise väljamõistmist, toetudes TsMS §

1. Kostjate seisukoht Kostjaid kohustati kohtule kirjalikult vastama. 3 Marek Jair kohtule vastanud ei ole. Hagimaterjalid on Marek Jairile isiklikult allkirja vastu üle antud 3.01.
2. Seega võib hagiavalduses esitatud faktilised väited lugeda tema poolt omaksvõetuks. Karine Jair on kohtule teatanud, et tal puuduvad vastuväited hagile, kuid ka igasugused võimalused võlga tasuda. Karine Jair on töötu, kasvatab nelja last ning tema ainsaks elatusallikaks on lasterahad. Karine Jair kinnitab, et on koostööaldis ja soovib, et asjad laheneksid mõlemaid pooli rahuldaval viisil. Kohtu seisukoht Kuna üks kostjatest on hagi õigeks võtnud ja teise kostja õigeksvõttu on alust eeldada, hagi eseme suhtes õiguslik vaidlus puudub, mistõttu peab kohus võimalikuks ja otstarbekaks lahendada asi kirjalikus menetluses. Pooled sõlmisid 26.02.2007.a. laenulepingu /t.l.7-14/.

§ 396

lg.1 kohaselt kohustub laenulepinguga üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaajale) rahasumma, laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma.

§ 397

lg.1 kohaselt tuleb majandus-või kutsetegevuses antud laenult tasuda intressi.

§ 8lg.2 kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik.

Kui üks lepingupooltest on kohustust rikkunud, et teisel poolel õigus

§ 101

lg.1 p.1 kohaselt nõuda kohustuse täitmist ja sama seaduse p.6 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist.TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude esitada koos põhinõudega selliselt, et nõutakse viivist protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Vaidlus puudub selles, et kostjad jäid 2007.a. juulikuust alates oma lepinguliste kohustuste täitmisega viivitusse ega tasunud võlgnevust ka hageja poolt tehtud lepingu ülesütlemise hoiatuste /t.l. 18-25/ järgselt, millest tulenevalt oli hageja õigustatud lepingu ennetähtaegselt lõpetada ning nõuda kostjatelt lepingu alusel tekkinud kohustuste täitmist. Poolte vahel 26.02.2007.a. sõlmitud laenulepingust nähtuvalt olid laenusaajaks mõlemad kostjad. Seega on tegemist solidaarvõlgnikega, kes peavad täitma hageja ees tekkinud kohustuse solidaarselt.

§ 65

lg.1 kohaselt on võlausaldajal solidaarvõlgnike puhul õigus nõuda kohustuse täitmist kõigilt võlgnikelt ühiselt või igaühelt või mõnelt neist. Kõnesoleval juhul nõuab hageja kostjatelt kohustuse täitmist ühiselt. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et hagi on õiguslikult põhjendatud, tõendatud ning kuulub rahuldamisele. Marek ja Karine Jairilt tuleb hageja kasuks solidaarselt välja mõista 47 239.43 eurot ja tulevikus tekkida võiv viivis. Kohtunik: Anne Randjärv