KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Halduskohus Jõhvi Kohtumaja Kohtuasja number 3-10-3271 Määruse kuupäev 14.03.2011 Jõhvi Kohtunik Ülle Polluks Kohtuasi H. Ki esindaja D. R kaebus Tudulinna Vallavalitsuse toimi

§ 23lg 1 p 5).

Määruse ärakiri saata teadmiseks kaebuse esitajale H. K’i esindajale D. R’le. Edasikaebamise kord Kohtumäärusele võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Halduskohtu kaudu 30 päeva jooksul arvates määruse kättetoimetamisest. MÄÄRUSE PÕHJENDUSED 15.12.2010 saabus Tartu Halduskohtusse H. K’i esindaja D. R kaebus Tudulinna Vallavalitsuse toimingu (seoses maa erastamisega) õigusvastaseks tunnistamiseks ja avalikõigusliku suhte olemasolu tuvastamiseks. Tartu Halduskohus jättis 07.01.2011.a. määrusega kaebuse käiguta ja andis kaebajale puuduste kõrvaldamiseks aega kuni 19.01.

1. Kaebaja pidi tasuma riigilõivu vastavalt RLS §-le 57 lg-le
2. Kaebaja riigilõivu etteantud tähtajaks ei tasunud. Tartu Halduskohus jättis 24.01.2011.a. määrusega kaebuse käiguta ja andis kaebajale puuduste kõrvaldamiseks aega kuni 02.02.
3. Kaebaja pidi tasuma riigilõivu vastavalt RLS §-le 57 lg-le
4. 26.01.2011.a. esitas kaebaja esindaja kohtule dokumendi riigilõivu tasumise kohta. 03.03.2011 kirjaga palus Tartu Halduskohus kaebaja esindaja D. Rl esitada kohtule tõendid oma esindusõiguse olemasolu kohta vastavalt Tsiviilkohtumenetluse seadustiku §-le 218 lg 1 hiljemalt 11.03.2011 (vt.

§ 23lg 2).

D. R väitis 07.03.2011 kirjas kohtule, et ta ei ole H. K’i sugulane ning muid vajalikke dokumente D. R oma esindusõiguse kohta kohtule ei esitanud. 1 Vaidlust ei ole selles, et halduskohtule esitatud H. K ‘i kaebusele on alla kirjutanud D. R ning kohtule on esitatud lihtkirjalik volikiri 20.09.2010.a-st. TsMS § 217 lg 4 kohaselt esindusele kohtus kohaldatakse tsiviilseadustiku üldosa seaduses esinduse kohta sätestatut, kui käesolevast seadustikust ei tulene teisiti. TsMS § 218 lg-s 1 on sätestatud, kes võib olla lepinguliseks esindajaks kohtus, s.o lepinguline esindus kohtus on sätestatud erinevalt TsÜS-st ning seetõttu tuleb kohaldada lepingulise esinduse kohta kohtus TsMS § 218 lg-t 1. Vastavalt TsMS §-le 1 võib lepinguline esindaja kohtus olla: 1) advokaat; 2) muu isik, kes on omandanud õiguse õppesuunal vähemalt riiklikult tunnustatud magistrikraadi, sellele vastava kvalifikatsiooni Eesti Vabariigi haridusseaduse § 28 lõike 22 tähenduses või sellele vastava välisriigi kvalifikatsiooni; 3) prokurist kõigis menetlusosalise majandustegevusega seotud kohtumenetluses; 4) üks hageja kaashagejate või üks kostja kaaskostjate volitusel; 5) menetlusosalise üleneja või alaneja sugulane või abikaasa; 6) muu isik, kelle õigus olla lepinguline esindaja tuleneb seadusest. Halduskohtule esitatud lihtkirjalik volikiri ei tõenda D. Rl esindusõiguse olemasolu kaebaja esindamiseks kohtus. Asjas ei ole esitatud tõendeid selle kohta, et D. Rl oleks kaebaja esindamiseks kohtus mõni TsMS § 218 lg-s 1 sätestatud alus. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes

§ 23lg 1 p 5 leiab halduskohus, et H.

K’i kaebus tuleb jätta läbi vaatamata, kuna õigustatud isiku nimel kaebuse esitanud isik ei ole tõendanud oma esindusõiguse olemasolu.

§ 23

lg 5 kohaselt kaebuse või protesti läbi vaatamata jätmise korral loetakse, et kaebust või protesti ei ole kohtu menetluses olnud ja kaebuse või protesti esitaja võib sama kaebuse või protestiga uuesti halduskohtu poole pöörduda. Ülle Polluks /digitaalselt allkirjastatud/ Kohtunik 2