Obsah (10)

§ 91§ 33§ 37§ 100§ 79§ 28§ 30§ 12§ 35§ 84

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Taimi Kollom Otsuse tegemise aeg ja koht 03. november 2011, Tallinn, Kentmanni kohtumaja Tsiviilasja number 2-11-13799 Tsiviilasi AM hagi

§ 91

lg 2 p 2 alusel, mille kohta kostja teatas 30.12.2010, et töölepingu lõpetamine on otsustatud hageja 17.12.2010 avalduse alusel ning hageja viimane avaldus tagastatakse. Kostja ei teavitanud hagejat nagu oleks hageja lepingu üles öelnud ilma etteteatamistähtaega järgimata. Hageja on seisukohal, et kostja tegemiste eesmärgiks oli võtta hagejalt ära hageja õiguse öelda tööleping üles erakorraliselt tööandjapoolse kohustuse olulise rikkumise tõttu ning sellega halvendada hageja seisukorda. Lähtuvalt sellest, on hageja seisukohal, et kostja väide selle kohta, et hageja võlgneb kostjale hüvitise 15 päeva eest, mille võrra hageja lepingu ülesütlemisese kohaselt ette ei teatanud, ei ole põhjendatud ning kostja nõue vähendada nimetatud summa võrra hagejale maksmisele kuuluvat summat ei kulu rahuldamisele

1. Töölepingu lõpetamise seisuga on kostjal hagejale tasumata detsembrikuu 2010 töötasu ja puhkusehüvitis, mistõttu võlgneb kostja hagejale 2010 novembri töötasu 111,85 eurot (1 750 krooni) (bruto), 2010 detsembri töötasu 335,54 eurot (5 250 krooni) (bruto), puhkusehüvitis 150,22 eurot ja viivise 10,90 eurot.
2. Hageja on seisukohal, et poolte vahel sõlmitud töölepingu tingimustest ei tulene hageja kohustust tagada treeninggruppide osas kindlat suurust. Tegu ei ole töövõtu- ega käsunduslepinguga, mille alusel oleks hageja kohustuseks lisaks treeningtundide läbiviimisele ka uute harrastussportlaste leidmine, vaid jutt on töölepingust, mille tingimused on reguleeritud töölepingu seadusega ning on selgelt sätestatud antud lepingus. Seega leiab hageja, et treeninggruppide vajalikku suurust pidi tagama kostja, mitte hageja. Samuti ei näinud tööleping ette mingit arvestust ega skeemi, et töötasu arvestamise aluseks on treeninggruppide suurus. Kirjavahetus ei peegelda asjaolu, et treeninggruppide suurus oli aluseks töötasu arvestamisele, vaid seda, et hageja on olnud nõus läbi viima treeninguid 15 inimesega grupis.
3. Kostja väited, et kostja ei täitnud muid lepingukohustusi on asjakohatud ja tõendamata. Kostja ei ole varasemalt hagejale esitanud ühtegi pretensiooni hageja töö kohta ning tõendamata on konkurentsikeelu rikkumine ja väidetavate võlgadega lahkumine. Hageja on detsembri 2010 treeningpäeviku edastanud kostjale 06.01.2011 e-posti teel. Kostja vastuväited 2
4. Kostja nõustub hageja nõudega osaliselt, töötasu osas summas 115,45 eurot ja puhkusehüvitisega summas 131 eurot. Ülejäänud osas kostja hageja nõuetega ei nõustu ja palub jätta hagi nende osas rahuldamata.
5. Vastuolus töölepingus sätestatuga ja põhjendamatu on hageja väide, mille kohaselt tööandja on väidetavalt jätnud maksmata 2010 novembrikuu ja detsembrikuu töötasu.

§-st 30 lähtuvalt võib töölepingust tuleneda, et töötajal on õigus saada osa tööandja majandustulemusest. Kostja hinnangul ongi antud juhul tegemist sellise tingimusega. Hageja juhendatavas grupis pidi olema kokku 15 last. Töölepingu punktis 4.1 on sätestatud: töötajale rakendatavaks palgasüsteemiks on kuupalk 5 250 krooni ehk 335,54 eurot ning juhendatavate treeninggrupi suurus kokku on 15 last ja nädalas on 8 jäätreeningut. Asjaolu, et hageja juhendatavas grupis pidi olema kokku 15 last, peegeldab ka kirjavahetus. Hageja ei ole sellele tingimusele vastu vaielnud. Nimetatud tingimus ei olnud hageja poolt täidetud ning seda ka 2010 novembris ja detsembris. 12. Töötasu arvestamisel kehtinud praktika kohaselt on kostja arvestanud treeneritele töötasu vastavalt treeninggruppide suurustele, mis on kooskõlas ka töölepingu tingimusega. Töölepingu p 4.1 kohaselt on kuutasu maksmise eelduseks, et hageja juhendatavate treeninggruppide suuruseks on kokku 15 last. Töötasu täissummas makstakse tingimusel, et töötaja töömaht vastab juhendatavate treeninggruppidele suurusega kokku 15 last. Tulenevalt sellest, et kuu täistöötasu tingimuseks olev minimaalne treeninggrupi suurus ei olnud hageja poolt täidetud, arvestati hagejale töötasu proportsionaalselt tegeliku juhendatavate arvuga ehk 10 juhendatava pealt, seega oleks hagejal olnud õigus saada töötasu 3 500 krooni (223,69 eurot), kui hageja oleks täitnud oma muud lepingulised kohustused. Varasemalt tasuti hagejale töötasu avansina, kuna hageja kinnitas, et grupid suurenevad, mis aga ei osutunud tõeseks. Töölepingu p 4.1 kokku lepitu ei ole tõlgendatav kui mis tahes juhtudeks kuu eest fikseeritud tasu, mida töötaja igal juhul kuus saab. Sõna “kuupalk” tähendab üksnes seda, et töötasu, milline tuleneb treeninggrupi suurusest, makstakse igal kuul, s.t tegemist on

§ 33lg-s 1 sätestatud kokkuleppega tasu maksmise perioodi kohta.

Kostja märgib ka, et kostja võimalus tasuda töötajale töötasu, sõltub paratamatult õpilaste õppetasude reaalsest laekumisest. Õpilaste õppetasude võlgnevus kostja ees on märkimisväärne ja on töötasu maksmist edasi lükanud. Antud juhul ei olnud hagejal võimalik tagada kostjale sellist töömahtu, nagu oli juhendatavate treeninggrupi suurusena kokku lepitud töölepingu punktis 4.1 tulenevalt inimeste huvi vähenemisest seoses hooajaliste, linna haridusrahastamise poliitikast tulenevate ja muude kostjast mittesõltuvate põhjustega. 13. Samuti leiab kostja, et esinesid alused hageja töötasu vähendamiseks kokkulepitud ulatuses töö mitteandmise tõttu vastavalt

§ 37lg-le 1 tulenevalt kirjeldatud kostja raskest majandusolukorrast.

Selle kohaselt, kui tööandja ei saa ettenägematutest, temast mitteolenevatest majanduslikest asjaoludest tulenevalt anda töötajale kokkulepitud ulatuses tööd, võib ta töötasu kuni kolmeks kuuks 12-kuulise ajavahemiku jooksul vähendada mõistliku ulatuseni, kuid mitte alla Vabariigi Valitsuse kehtestatud töötasu alammäära, kui kokkulepitud töötasu maksmine oleks tööandjale ebamõistlikult koormav.

1. Hageja ei ole täitnud ka kohustust esitada treeningpäevik ja treening- ning õppekavad, milline kohustus oli hagejal tulenevalt töölepingu punktist 2.5.
2. Hageja ei ole nimetatud dokumente detsembrikuu kohta esitanud ja on jätnud seega täitmata oma tööülesande. Treeningpäevik oli muuhulgas aluseks töötasu maksmisel. Hageja ei ole tõendanud, et on treeningpäeviku edastanud 06.01.2011 e-kirjaga, kuna kirjast ei nähtu, et oleks esitatud nõuetekohane treeningpäevik, samuti on e-kiri edastatud SS’i poolt, kes oli samuti kostja treener ning seega võib edastatu olla ka tema päevik. Seega on kostjal olnud õigus lõpparve maksmisest keelduda kuni ei ole hageja poolt esitatud detsembri treeningpäevikut. Sellest tulenevalt ei ole kostja tänaseni pidanud korrektseks maksta hagejale välja töötasu ka 3 500 krooni ehk 223,69 eurot 2010 detsembri eest ja puhkusehüvitist 2 050 krooni ehk 131,02 eurot. Kostja peab korrektseks maksta raha hagejale välja hageja poolt 2010 detsembri treeningpäeviku esitamisel kostjale. 3
3. Hageja on rikkunud töölepingu p 2.6.3, mille kohaselt töötaja on kohustatud mitte tegutsema lepingu kehtivuse ajal analoogsel tegevusalal väljaspool käesoleva lepingut, mitte osutama uisukoolile konkurentsi. Hageja aga, väljaspool töösuhet tööandjaga, juhendas uisutreeningutel kolmandaid isikuid, kasutades selleks kostja poolt tellitud jääd ja mitte makstes selle eest.
4. Hageja viivisenõue, mis on välistatud juba tulenevalt treeningpäeviku mitteesitamisest, on ka hea usu põhimõtte vastane, arvestades, et hageja, vastutades oma juhendatava grupi Talveunistus eest, on lahkunud töölt oma grupi võlgadega, mis moodustasid 20 000 krooni. Hageja soovi töölt lahkuda tingis tõenäoliselt asjaolu, et asjast huvitatud isikud hakkasid hagejalt nõudma hageja reaalset tasustamist ja olukorra lõpetamist, kus hageja sai tasu teiste treenerite töötasude ja teistes treeninggruppides treenijate õppetasude arvel.
5. Hageja ei ole järginud lepingu ülesütlemisel seaduses sätestatud etteteatamistähtaegu. Hageja esitas lahkumisavalduse 17.12.2011 ja soovis enda vabastamist omal soovil alates 01.01.
6. Tööandja ei ole nõustunud töölepingu ülesütlemise etteteatamistähtaja lühendamisega. Seega võlgneb hageja kostjale tulenevalt

§ 100

lg 5 hüvitise 15 päeva eest, mille võrra avaldaja lepingu ülesütlemisest kohaselt ette ei teatanud summas 2 540,32 krooni ehk 162,36 eurot. Kohtuotsuse põhjendus

1. Kohus lahendab tulenevalt poolte taotlusest ja juhindudes tsiviilkohtumenetluse seadustik (TsMS) § 403 antud asja kirjalikus menetluses peale korraldavate kohtuistungite toimumist. Kohus, tutvunud kohtule esitatud kirjalike tõenditega ning hinnanud neid kogumis, leiab, et hagi on põhjendatud ja tuleb rahuldada alljärgnevatel põhjendustel.
2. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited; lg 2 kohaselt tõendeid esitavad menetlusosalised. TsMS § 5 lg 1 ja § 436 lg 2 kohaselt lahendab kohus tsiviilasja vaid nende asjaolude alusel, mida pooled on asjas esitanud.
3. Töölepingu seadus (

) § 1 alusel töölepingu alusel teeb füüsiline isik (töötaja) teisele isikule (tööandja) tööd, alludes tema juhtimisele ja kontrollile. Tööandja maksab töötajale töö eest tasu. Kohus on tuvastanud ning poolte vahel puudub vaidlus, et pooled sõlmisid 23.08.2010 töölepingu, mille kohaselt hageja asus kostja juures tööle KU iluuisutamise treenerina (tl 33-34). 21. Poolte vahel on vaidlus töötasu suuruse ning puhkusehüvitise ja viivise maksmise üle. 20.

§ 79

kohaselt pooled võivad nii tähtajalise kui tähtajatu töölepingu igal ajal kokkuleppel lõpetada. 17.12.2010 edastas hageja kostjale avalduse töölepingu lõpetamiseks omal soovil alates 01.01.2011 (tl 35), mida hagejal ei õnnestunud kostjale kätte toimetada, mistõttu edastas hageja kostjale 29.12.2010 uue avalduse töölepingu lõpetamiseks

§ 91

lg 2 p 2 alusel (tl 36), mille kostja tagastas (tl 44), kuna leidis, et leping on lõpetatud 17.12.2010 avalduse alusel alates 01.01.2011 (tl 8), seega tuleb lugeda, et kostja on hageja 17.12.2010 avalduse kätte saanud ning ei ole avaldusele vastuväiteid esitanud ja on samuti leidnud, et leping on lõpetatud alates 01.01.2011 avaldaja avalduse alusel, mistõttu on leping lõpetatud poolte kokkuleppel

§ 79alusel.

Kostja väited, et kostja ei nõustunud töölepingu ülesütlemise etteteatamistähtaja lühendamisega on tõendamata. Kostja märgib ka ise, et kostjal ei jäänud muud üle, kui nõustuda hageja töölt lahkumisega, samuti ei teavitanud kostja hagejat kordagi, et kostja ei nõustus etteteatamistähtaja lühendamisega, seega on alusetud kostja väide, et hageja võlgnes kostjale hüvitise 15 päeva eest, mille võrra avaldaja lepingu ülesütlemisest kohaselt ette ei teatanud. 22.

§ lg 1 p 5 alusel töölepingu kirjalikus dokumendis peavad sisalduma töö eest makstav tasu, milles on kokku lepitud (töötasu), sealhulgas majandustulemustelt ja tehingutelt makstav tasu, töötasu arvutamise viis, maksmise kord ning sissenõutavaks muutmise aeg (palgapäev), samuti 4 tööandja makstavad ja kinnipeetavad maksud ja maksed.

§ 28

lg 2 p 1-2 järgi tööandja on eelkõige kohustatud kindlustama töötaja kokkulepitud tööga ning andma selgeid ja õigeaegseid korraldusi ning maksma töö eest töötasu kokkulepitud tingimustel ja ajal. Töölepingu punkti 4.1 kohaselt töötajale rakendatavaks palgasüsteemiks on kuupalk 5 250 krooni ning juhendatava treeninggruppide suurus kokku on 15 last ja nädalas on 8 jäätreeningut. Töölepingu punkti 4.4 järgi töötajale makstakse töötasu üks kord kuus töötatud kuule järgneva kuu 10 kuupäevaks ülekandega töötaja poolt osutatud pangakontole. Hageja on seisukohal, et hageja töötasu suuruseks on 5 250 krooni ehk 335,54 eurot kuus. Kostja leiab, et hageja töötasu suurus on proportsionaalne treeninggrupi suurusele ning, kuna hageja grupis oli 10, mitte 15 last, siis on kostja hagejale ka sellest lähtuvalt töötasu arvestanud. Kohus on seisukohal, et pooltevahel sõlmitud töölepingus on selgelt väljendatud, et hageja kuupalk on 5 250 krooni ehk 335,54 eurot. Töölepingust ei nähtu, et töötasu arvestatakse vastavalt treeninggrupi suurusele ja treeningpäeviku pidamisele, samuti ei ole tõendatud, et selline praktika on kostjal töötasu maksmisel, kuna varasemalt on hagejale tasutud töötasu vastavalt töölepingus sätestatud suurusele. Tõendamata on väited, et kostja tasus töötasu töölepingus ette nähtud suuruses, kuna hageja lubas, et treeninggrupi suurused muutuvad. Töölepingus on sätestatud küll, et treeninggrupi suurus on 15 last, kuid kohtu hinnangul võib seda käsitleda, et lapsi on maksimaalselt 15 grupis, mis ei tähenda, et treeninggrupp ei või olla väiksem, samuti ei nähtu töölepingust, et gruppide komplekteerimine oli hageja ülesanne. Samuti ei nähtu ekirjavahetusest (TVK tlk 25-28), et pooltel oleks olnud kokkulepe, et kostja tasub hagejale töötasu vastavalt treeninggruppi suurusele. Vastavalt töölepingu punktile 6.1 kohustus klubi kindlustama töötaja lepingus ette nähtud tööga ja maksma töö eest tasu ettenähtud ajal ja suuruses. Kohus ei nõustu kostja väidetega, et pooltevahelist töölepingu tuleb käsitleda vastavalt

§ 30

selliselt, et töötajal on õigus saada osa tööandja majandustulemustest, kuna pooled ei ole seda töölepingus kokku leppinud ning tulenevalt

§ 12saab töölepingut muuta ainult poolte kokkuleppel.

Antud juhul on pooled kokku leppinud kuupalgas 5 250 krooni ehk 335,54 eurot, mitte asjaolus, et hageja saab osa kostja majandustulemustest või, et tasu makstakse ja arvestatakse vastavalt treeninggruppi suurusest ja treeningpäeviku esitamisest. Samuti tuleneb

§ 35

, et tööandja peab töövõimelisele ja töö tegemiseks valmis olevale töötajale maksma keskmist töötasu ka juhul, kui töötaja ei tee tööd seetõttu, et tööandja ei ole andnud tööd, ei ole teinud töö tegemiseks vajalikku toimingut või on muul viisil töö vastuvõtmisega viivitanud, välja arvatud juhul, kui töö andmata jätmise on põhjustanud töötaja süü, ning antud juhul ei ole kostja andnud hagejale piisavalt tööd. 23. Kohus on seisukohal, et kostja viited

§-le 37 on alusetud, kuna kostja ei ole hagejale teinud ettepanekut ega pooled ei ole sõlminud kokkulepet töötasu vähendamiseks, seega ei saa kostja juhinduda käesoleval ajal

§-st 37. 24.

§ 84

lg 1 alusel töölepingu lõppemisega muutuvad kõik töösuhtest tulenevad nõuded sissenõutavaks. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et on tõendatud, et kostjal puudus alus hageja töötasu vähendamiseks ning, et hageja töötasu suuruseks oli 335,54 eurot (5 250 krooni) kuus, mistõttu on kostja tasunud hagejale vähem töötasu november 2010 eest summas 111,85 eurot (1 750 krooni) ja on jätnud hagejale tasumata detsembri 2010 töötasu summas 335,54 eurot (5 250 krooni), mistõttu kuulub kostjalt väljamõistmisele novembri ja detsembri 2010 töötasu kokku 447,38 eurot (7 000 krooni) bruto. Kostjal on hagejale tasumata ka puhkusehüvitis summas 150,22 eurot, mis kuulub kostjalt väljamõistmisele.

1. VÕS § 113 lg 1 alusel rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Tulenevalt töölepingu punkti 4.4 järgi töötajale makstakse töötasu üks kord kuus töötatud kuule järgneva kuu 10 kuupäevaks ülekandega töötaja poolt osutatud pangakontole. Puudub vaidlus, et kostja tasus hagejale novembri töötasu summas 3 160 krooni neto ehk 3 500 krooni bruto välja 30.12.2010 ja 5 on seega olnud töötasu maksmisega viivituses 20 päeva, millelt on viivis 2,68 eurot (42 krooni). Vähem makstud november 2010 töötasuga summas 111,85 euro (1 750 krooni) maksmisega on kostja viivituses alates 10.12.2010-19.01.2011 kokku 40 päeva, millelt on viivis 2,68 eurot (42 krooni). Lõpparve ehk detsembri 2010 töötasu summas 335,54 eurot (5 250 krooni) ja puhkusehüvitis 150,22 eurot on tasumata alates 01.01.2011-19.01.2011 kokku 19 päeva, millelt on viivis 5,54 eurot (hageja arvutuskäik tl 31). Kohus leiab, et viivisenõue on põhjendatud ja kuulub kostjalt väljamõistmisele summas.
2. Kohus jätab tähelepanuta kostja väited konkurentsikeelu rikkumise ja hageja võlgnevuse summas 20 000 krooni osas, kuna kohtule ei ole vastavasisulisi nõudeid esitatud. Menetluskulud
3. Kooskõlas TsMS §-ga 162 lg 1,2,3 jätab kohus hageja menetluskulud täielikult kostja kanda. Juhindudes TsMS §-st 174 on menetlusosalisel õigus esitada hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus koos nimekirja ja kulusid tõendavate dokumentidega kohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Hagihind on tulenevalt hagi esitamisel vähem saadud töötasu nõue 111,85 eurot, saamata jäänud töötasu nõue 335,54 eurot ja puhkusehüvitis 150,22 eurot, kokku 597,60 eurot. Taimi Kollom Kohtunik 6