TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 3-11-2803 Otsuse kuupäev 10. veebruar 2012 Kohtunik Eda Muts Kohtuasi Teho Eesti Teehooldus OÜ kaebus Riigihangete V

) § 29 lg 3 p 4 alusel kehtetuks. Nimetatud korralduses leiti, et kuna Kaebuse esitaja näol oli tegemist isikuga, kes ei ole osalenud hankemenetluses ja kelle kohta ei ole esitatud riigihangete seaduse ja hanketeate kohaselt nõutud informatsiooni, siis ei pidanud linnavalitsus hankelepingu sõlmimist võimalikuks. 4. Teho Eesti Teehooldus OÜ

§ 122

lg 3 p-le 6, mille kohaselt vaidlustus jäetakse läbi vaatamata kui vaidlustajal puudub vaidlustuse esitamise õigus.

2. detsembril 2011 saabus Tartu Halduskohtusse Teho Eesti Teehooldus OÜ kaebus, milles kaebuse esitaja taotleb VAKO
3. novembri
4. a otsuse nr 236-11/124179 tühistamist ja vaidlustuse VAKO-le sisuliseks läbivaatamiseks saatmist või alternatiivselt vaidlustuse osas uue otsuse tegemist, millega Tartu LV
5. novembri 2011 korraldus nr 1235 tühistatakse. Kaebuse põhjendused
6. Kaebuse esitaja ei ole nõus VAKO otsusega, millega jäeti vaidlustus läbi vaatamata

§ 122lg 3 p 6 alusel.

Kaebuse esitaja leiab, et pakkumuse jõusoleku tähtaja arvestus lõppes 24.05.2011, kui Tartu Linnavalitsus tunnistas korraldusega nr 612 kaebuse esitaja pakkumise edukaks. 24.05.2011 korraldusega andis Tartu LV pakkumusele nõustumuse ning sellega pakkumuse jõusoleku tähtaja arvestamine lõppes ning asuti hankelepingu vormistamiseks vajalike toiminguid tegema. Seda kinnitab ka Tartu LV 05.08.2011.a kiri Teho Eesti Teehooldusele, milles Tartu LV palus kinnitust valmisoleku kohta sõlmida töövõtuleping.

1. Kaebuse esitaja möönab, et nii kaebuse esitaja kui ka Tartu LV käitumine on hankemenetluse kestel olnud vastuoluline. Samas on selleks andnud põhjust just Tartu LV tegevus. Tartu LV on tunnistanud 24.05.
2. a korraldusega kaebuse esitaja õiguseellase pakkumuse edukaks; otsustus sõlmida hankeleping; Tartu LV kiri, milles Tartu LV leiab, et valmistudes lepingu sõlmimiseks on avastatud registriandmete muutmine jne. Tartu LV kaebuse esitajat või Semifer Grupp OÜ-d hankemenetlusest ei kõrvaldanud. Selliselt mõistis nii kaebuse esitaja, kui ka pidi mõistma Tartu LV, et pakkumuste jõusoleku tähtaja arvestus on 24.05.
3. a korraldusega lõppenud. Vastasel korral olnuks läbirääkimiste pidamine täiesti sisutu ning Tartu LV poolt pahatahtlik. Kaebuse esitaja leiab, et kuivõrd pakkumuse jõusoleku tähtaja möödumine ei saa antud juhul olla aluseks hankemenetluse kehtetuks tunnistamiseks, on kaebuse esitajal õigustatud huvi 2 hankemenetluses osalemiseks, mistõttu omab kaebuse esitaja kui Semifer Grupp OÜ õigusjärglane vaidlustuse esitamise õigust.
4. Kaebuse esitaja osales hankemenetluses läbi oma õiguseellase OÜ Semifer Grupp, olles selliselt käsitletav pakkujana ning omades õigustatud huvi hankemenetluses osalemiseks. Ettevõtte ülemineku näol on vastavalt VÕS §-le 180 tegemist üldõigusjärgluse juhtumiga. Ettevõtte müügilepinguga läks kogu Teho Eesti Teehooldus OÜ (uue nimega OÜ Semifer Grupp) äritegevus, sellega seotud vara, õigused ja kohustused üle omandavale äriühingule OÜ-le Richmount (uue nimega Teho Eesti Teehooldus), sh õigused ja kohustused seoses hankelepingutega ning pooleliolevate hankemenetlustega. Seega jätkas ettevõtte ülemineku tulemusena kaebuse esitaja automaatselt ilma täiendavate toiminguteta oma õiguseellase majandustegevust, sh asus käimasolevas riigihankemenetluses viimase asemele.
5. Kaebuse esitaja leiab, et VAKO seisukoht, mille kohaselt ettevõtte kui olemuselt varaliste õiguste ja kohustuste kogum ei hõlma ettevõtja kui juriidilise isiku õigussubjektsust, ei ole kooskõlas kohtupraktikaga (vt Tallinna Ringkonnakohtu lahend asjas 3-09-1339), isikute võrdse kohtlemise põhimõttega ega põhimõttega, mille kohaselt peab hankija tagama olemasoleva konkurentsi efektiivse ärakasutamise riigihankel. Viimane tähendab mh seda, et hinnang hankemenetluses osaleja kohta tuleb anda sisuliselt, mistõttu isiku välistamine hankemenetlusest üksnes põhjusel, et ettevõtte üleminekuga on aset leidnud õigussubjektsuse (registrikood) muutus, on täiesti ebaproportsionaalne ning eesmärgipäratu piirang.

eesmärgiga ei ole kooskõlas formaalsetel põhjustel konkurentsi piiramine vaid tagada, et pakkuja omab hankeobjekti arvestades piisavalt majanduslikku ja kutsealast suutlikkust. Vaidlustuskomisjoni arvamus 11. VAKO on seisukohal, et Teho Eesti Teehooldus OÜ kaebus on alusetu. VAKO arvates puudub väitel, mille kohaselt pakkumuse jõusoleku tähtaja arvestus lõppes 24.05.2011.a, õiguslik alus. Pakkumus kui pakkuja tahteavaldus on jõus kuni esialgse tähtaja lõppemiseni,

§ 45

alusel pikendatud tähtaja lõppemiseni või pakkumusele nõustumuse andmiseni, st hankelepingu sõlmimiseni. Pakkumuse jõusoleku tähtaja kehtestamise eesmärk on kaitsta pakkujat selle eest, et pakkumust esitades peaks ta võtma pakkumusega kohustuse hankelepingu sõlmimiseks määramata ajaks. Tõlgendus, mille kohaselt tähtaja arvestus lõppeks pakkumuse edukaks tunnistamisega enne hankija poolt siduva tahteavalduse (nõustumuse) andmist ja seega muutuks pakkuja kohustus lepingu sõlmimiseks ajaliselt määramatuks, oleks pakkumuse jõusoleku tähtaja regulatsiooni eesmärgiga vastuolus. 12. Kaebuse esitaja vaidlustus oleks tulnud jätta läbi vaatamata igal juhul alternatiivselt kas vaidlustuse esitamise õiguse puudumise või vaidlustamistähtaja eiramise tõttu. Kui Semifer Grupp OÜ pakkumusele nõustumust ei antud ja selle jõusoleku tähtaega pärast selle lõppemist ei pikendatud, ei olnud Semifer Grupp OÜ pärast pakkumuse jõusoleku tähtaja möödumist enam pakkuja ega osalenud hankemenetluses. Kui oletada, et Tartu LV tahteks oli koos pakkumuse edukaks tunnistamisega anda Semifer Grupp OÜ pakkumusele ka nõustumus, siis on vaidlustus esitatud pärast hankelepingu sõlmimist ja seega

§ 121lg 1 alusel igal juhul mittetähtaegselt.

Tartu Linnavalitsuse vastuväited 3

1. VÕS § 180 tulenev õigusjärglus ei võimaldanud kaebuse esitajal oma õiguseellase asendamist seaduse alusel automaatselt. Riigihankes edukaks tunnistatud pakkujana hankelepingu sõlmimine ei ole käsitletav pakkuja kohustuse vaid õigusena. Kaebuse esitaja poolt kaebuse juurde lisatud Teho Eesti Teehooldus OÜ ja OÜ Richmount vahelise ettevõtte müügilepingu punktis 2.1 on sätestatud, et lepinguga üle antav majandusüksus koosneb asjadest, õigustest, lepingutest, dokumentidest ning nendega seotud ning nendest tulenevatest õigustest ja kohustustest ning mille täpne koosseis on nimetatud lepingu punktis 2.
2. Lepingu punkt 2.2 omakorda sätestab, et ettevõtte koosseisus annab müüja ostjale üle lepingu lisas 1 nimetatud õigused, lepingud ja dokumendid ning nendega seotud ning nendest tulenevad õigused ja kohustused. Lepingu lisas 1 seevastu Tartu Linnavalitsuse riigihankega „Tartu kõrvaltänavate talihooldus 2011-2014“ pakkujale tulenevate õiguste üleminekut ettevõtte omandajale ei nähtu. Lepingu lisas 1 on fikseeritud küll nõuded pakkumuste tagatiste kohta Tartu Linnavalitsuse linnamajanduse osakonna suhtes, mis aga ei ole käsitletav hankemenetlusest pakkujale tulenevate õiguste üleandmisena. Vastustaja selge ja konkreetne teavitamine ettevõtte üleandmisest või selle kavatsusest oleks võimaldanud kaebuse esitajale tekkinud tagajärgi ära hoida. Kaebuse esitaja ei ole suutnud oma õigusjärglust kõnealuses riigihankes osalenud pakkuja Teho Eesti Teehooldus OÜ suhtes tõendada.
3. Kohtud on riigihankeõigusega seotud erinevates kaasustes juhtinud korduvalt tähelepanu hankemenetluse formaliseeritusele ja täpselt kindlaksmääratud menetlusreeglite olulisusele, mis omakorda tagab menetluses osalevate isikute võrdse kohtlemise. Tulenevalt

§ 45

saab pakkuja oma pakkumuse jõusoleku tähtaega pikendada üksnes ajal, mil pakkumus on veel jõus, ning pakkumuse jõusoleku tähtaega saab pakkuja pikendada üksnes hankija sellekohase kirjaliku ettepaneku alusel, mis on esitatud

§ 45lg 2 sätestatud tähtaega järgides.

Seega oli vaidlusaluses riigihankes osalenud ja edukaks tunnistatud pakkuja jäädavalt minetanud võimaluse hankelepingu sõlmimiseks pärast pakkumuste jõusoleku tähtaja möödumist 14.07.2011.a.

1. Vastustaja leiab, et Teho Eesti Teehooldus OÜ muutunud registriandmete olukorras ei olnud kvalifitseerimistingimustele vastavuse kontrollimine ega hankelepingu sõlmimine enam võimalik, sest riigihangete seaduse pinnalt ei ole võimalik kontrollida pakkumuse mitteesitanud isiku vastavust kvalifitseerimistingimustele ja hankemenetlusest kõrvaldamise asjaolude esinemist olukorras, kus pakkumuse jõusoleku tähtaeg on möödunud. Hankemenetlus oli sisuliselt lõppenud ning tunnistati kehtetuks. Ehkki Tartu Linnavalitsuse 08.11.
2. a korraldusest nr 1235 nähtub õigusliku alusena

§ 29

lg 3 p 4, on tegemist ilmse ebatäpsusega ning vastava õigusliku alusena on siinkohal mõeldud

§ 29lg 3 p-i 6.

Nimetatud korraldus kui haldusakt on põhjalikult motiveeritud ning vastavad kaalutlused välja toodud. Kehtetuks tunnistamise alused on nähtavad vastavatest põhjendustest ning ekslik viide õiguslikus aluses on formaalsus, mis ei muuda asja sisulist lahendust. Kohtu põhjendused ja otsus 16. Kaebuse esitaja Teho Eesti Teehooldus OÜ palub tühistada Vaidlustuskomisjoni 23.11.2011 otsuse nr 236-11/12179, millega Vaidlustuskomisjon jättis kaebaja 21.11.2011 esitatud vaidlustuse läbi vaatamata

§ 122

lg 3 p 6 alusel ning saata vaidlustus Vaidlustuskomisjonile sisuliseks läbivaatamiseks. Vaidlustuskomisjon jõudis otsuses järeldusele, et kuna kaebaja pakkumine ei olnud jõus, puudus tal vaidlustuse esitamise õigus, samuti oli vaidlustus esitatud komisjonile tähtaega rikkudes. 4 Seega on vaidluse all küsimus, kas VAKO jättis kaebaja poolt esitatud vaidlustuse läbivaatamata õiguspäraselt. 17.

§ 122

lg 3 p 6 kohaselt jätab Vaidlustuskomisjon vaidlustuse läbi vaatamata, kui vaidlustajal puudub vaidlustuse esitamise õigus. Vaidlust ei ole selles, et Tartu Linnavalitsus tunnistas vaidlusaluses riigihankes Teho Eesti Teehoolduse OÜ (reg.kood 11549166) edukaks 24.05.2011 korraldusega nr 612. Vaidlust ei ole ka selles, et kirjalikku hankelepingut edukaks tunnistatud pakkuja ja hankija vahel sõlmitud ei ole, kuigi selle korralduse punktis 2 on otsustatud, et hankeleping tuleb sõlmida

§ 69

lg 1 kohase tähtaja möödumisel Teho Eesti Teehooldus OÜ-ga pakkumustes esitatud ühikhindadega. 18.

§ 43

lg 1 kohaselt on pakkumus pakkuja tahteavaldus hankelepingu sõlmimiseks, mis on pakkujale siduv alates pakkumuste esitamise tähtpäevast vähemalt kuni hankedokumentides määratud pakkumuse jõusoleku minimaalse tähtaja lõppemiseni. Antud hanke puhul oli kaebaja pakkumine jõus 90 päeva alates pakkumuste esitamise tähtpäevast, seega kuni 14.07.2011.a. Selleks tähtajaks hankelepingut sõlmitud ei olnud.

§ 45

lg 1 kohaselt võib pakkuja pikendada pakkumuse jõusoleku tähtaega hankija kirjalikul ettepanekul. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt peab hankija ettepanek olema tehtud vähemalt kümme päeva enne pakkumuse jõusoleku tähtaja lõppemist. Pakkuja teavitab seejärel hankijat pakkumuse jõusoleku tähtaja pikendamisest või sellest keeldumisest viie tööpäeva jooksul vastava ettepaneku saamisest arvates. Nendest sätetest tulenevalt on pakkumuse jõusoleku tähtaja jooksul vastava tähtaja pikendamise ettepaneku tegemise ainupädevus hankijal. Hankija poolt pakkujale sellist ettepanekut tehtud ei olnud. Pakkujale ei tulene

-st seaduslikku alust ise oma pakkumuse jõusoleku tähtaega pikendada ilma hankija sellekohase ettepanekuta. Seega on õiguspärane Vaidlustuskomisjoni järeldus, et kuna edukaks tunnistatud pakkuja pakkumuse jõusoleku tähtaeg oli lõppenud 14.07.2011 ilma seda pikendamata, ei olnud Teho Eesti Teehooldus OÜ enam antud riigihankes pakkuja ning oli seega pöördumatult minetanud võimaluse hankelepingu sõlmimiseks. 19. Hankelepingu sõlmimine

§ 69lg 1 alusel tähendab nõustumuse andmist edukaks tunnistatud pakkumusele.

Pakkumuse edukaks tunnistamine on seejuures eelduseks pakkumusele nõustumise andmisele, ehk lepingu sõlmimisele. Kuna pakkuja Teho Eesti Teehooldus OÜ (alates 12.07.2011 ärinimega Semifer Grupp OÜ) kaotas seoses pakkumuse jõusoleku tähtaja lõppemisega võimaluse hankelepingu sõlmimiseks, mis saab olla pakkuja hankemenetluses osalemise ainus eesmärk, puudus tal või tema õigusjärglasel ka vaidlustuse esitamise õigus. Pakkumuse jõusoleku aeg oli vaidlustuse esitamise ajaks möödunud. Seega on Vaidlustuskomisjon jätnud õiguspäraselt vaidlustuse

§ 122lg 1 p 6 alusel läbi vaatamata.

20. Antud vaidluses puudub tähtsus selles, kas hankija oleks saanud või oleks pidanud pakkujale tegema ettepaneku pakkumuse jõusoleku pikendamiseks. Arvestada tuleb kujunenud objektiivset olukorda. Kui kaebaja leiab, et hankija on rikkunud tema õigusi

§ 45

lõikest 2 tuleneva kohustuse täitmata jätmisega, on tal õigus sellise toimingu õigusvastasusele tuginedes esitada vastavalt

§ 117lõikele 3 kahju hüvitamise taotluse.

21. Nõustuda ei saa seejuures kaebaja seisukohaga, et nagu tuleks hankija 24.05.2011 korralduse nr 612 punktis 2 tehtud otsust, sõlmida edukaks tunnistatud pakkujaga 5 hankeleping pärast

§ 69

lõikes 1 sätestatud tähtaega, lugeda pakkumusele antud nõustumiseks, mis tähendaks sisuliselt hankelepingu suulises vormis sõlmituks lugemist. Antud korraldusega on hankija selgesõnaliselt otsustanud tulevikus sõlmida hankeleping. Samas oleks kaebaja tõlgendus vastuolus ka

§ 69

lg 1 sätestatuga, mille kohaselt hankija ei või anda nõustumust hankelepingu sõlmimiseks enne 14 päeva möödumist pakkumuse edukaks tunnistamise otsuse kohta teate edastamisest arvates. Seejuures on komisjon põhjendatult viidanud asjaolule, et juhul kui lähtuda kaebaja tõlgendusest ning lugeda hankeleping sõlmituks alates 24.05.2011, oleks tulnud komisjonil vaidlustus jätta läbi vaatamata

§ 122

lg 3 p 1 alusel, kuna sel juhul oli vaidlustus komisjonile laekunud pärast hankelepingu sõlmimist ja seega

§ 122lg 1 alusel mittetähtaegselt.

22. Eeltoodud arvestades leiab kohus, et Vaidlustuskomisjon on õiguspäraselt

§ 122

lg 3 p 6 alusel jätnud kaebaja vaidlustuse läbi vaatamata ja tagastanud selle kaebajale. Seetõttu puudub ka vajadus hinnata Vaidlustuskomisjoni otsuses esitatud põhjendusi selle kohta, kas vaidlustaja puhul on tegemist riigihankes osalenud pakkuja õigusjärglasega või mitte. Antud asjaolu ei muuda Vaidlustuskomisjoni otsust lõppjärelduses õigusvastaseks ega anna alust selle tühistamiseks. Kuna kohus jätab Vaidlustuskomisjoni 23.11.2011 otsuse nr 236-11/124179, millega komisjon jättis vaidlustuse läbi vaatamata ja tagastas selle esitajale, tühistamata, puudub ka alus vaidlustuse saatmiseks uueks läbivaatamiseks. 23. Kaebaja on esitanud antud asjas ka alternatiivse taotluse - tühistada Tartu Linnavalitsuse 08.11.2011 korraldus nr 1235, millega tunnistati riigihange „Tartu kõrvaltänavate talihooldus 2011-2014 (viitenumbriga 124179)“ kehtetuks. Kohus leiab, et antud taotluse läbivaatamiseks puudub halduskohtul õigus. Kuna kohus on seisukohal, et vaidlustuskomisjon jättis vaidlustuse õigesti läbi vaatamata, ei ole kohtul võimalik kontrollida ka hankija toimingute ja otsuse õiguspärasust. Läbimata on antud juhul

§ 129

lg 2 tulenev kohustuslik kohtueelne menetlus, seetõttu puudub ka kohtul õigus hankija otsuse sisuliseks läbivaatamiseks. Kohtueelse menetluse läbimine tähendab seda, et vaidlust lahendav haldusorgan, antud juhul Riigihangete Vaidlustuskomisjon on jätnud avalduse osaliselt või täielikult rahuldamata ehk teinud asjas sisulise otsuse. Vaidlustuse läbi vaatamata jätmise ja tagastamise korral ei ole kohast kohtueelset menetlust läbitud. Menetluskulud 24. Kaebaja on esitanud taotluse välja mõista vastustajalt 2076,66 eurot. Kuna kohus jätab kaebuse tervikuna rahuldamata, jäävad kaebaja menetluskulud HKMS § 108 lg 1 alusel kaebaja enda kanda. Vastustaja menetluskulude taotlust esitanud ei ole. Eda Muts kohtunik 6