§-de 420 lg 1 ja 415 lg 1 alusel Kostja ei saa tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebust esitada, kuid võib esitada kaja. Hageja, kelle avalduse alusel on tehtud tagaseljaotsus või kelle avaldust kostja vastu tagaseljaotsuse tegemiseks ei rahuldada ja jäetakse tema hagi rahuldamata, võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse. Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale toimetatud kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 14 päeva jooksul otsuse teinud kohtule. Kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik. Hageja nõue ja selle põhjendused Hagiavalduse kohaselt on kostja J. P. xx.xx.xxxx.x. lapse C. P. . Kostja ei ole alates 2011.a. märtsikuust last rahaliselt toetanud. C. P. S. K. sissetulekuks on riiklik peretoetus, tal pole võimalik ka tööle asuda, kuna laps on veel väike. Lapse vajaduste rahuldamiseks taotleb S.K. lapse seadusliku esindajana lapse isalt elatise väljamõistmist igakuiselt 139,07 eurot. Hagiavalduses on esile toodud lapse vajadused kuus - 176 eurot, millest kulutused eluasemele moodustavad 20 eurot, toidule 30 eurot, transpordile 20 eurot, sidekulud 3 eurot, tervishoiule 20 eurot, hügieenitarvetele 10 eurot, riietele ja jalanõudele 10 eurot, küttele 23 eurot ning lasteaiale 40 eurot. Kostja vastuväited Kostjale on hagimaterjalid ja kohtu määrus tsiviilasja menetlusse võtmise kohta kätte toimetatud 18.juulil 2011 (tl.21) J.P. ole hagile kohtu poolt antud tähtaja – 30 päeva jooksul hagimaterjalide kättetoimetamisest, kirjalikult vastanud. Kohus on kostjaga kontakteerunud telefoni teel (number xxxxxxxx) ja veendunud, et kostja on tema vastu esitatud nõudest ja hagile vastamise kohustusest teadlik. Kohtu poolt tuvastatud asjaolud, otsuse põhjendused Kohus leiab, et hagi on võimalik tagaseljaotsusega tsiviilkohtumenetluse seadustiku (
) § 407 lõigete 1 ja 3 alusel rahuldada, sest kostja, kellele kohus on asja menetlusse võtmise määruses (tl.9-10) määranud hagile vastamise tähtaja ning on selgitatud vastamata jätmise tagajärgi, ei ole hagile vastanud. Kostja ei ilmunud kohtu eelistungile 14.07.2011. Hageja esindaja on eelistungil avaldanud, et kostja oli istungist teadlik, kuid kohtul puudusid eelistungi ajal andmed selle kohta, kas kostja on kätte saanud hagimaterjalid. Hageja esindaja on eelistungil selgitanud, et alates 2011.a. märtsikuust on kostja andnud lapse ülalpidamiseks vaid 50 eurot. S.K. on taotlenud asja lahendamist kirjalikus menetluses või tagaseljaotsusega, kui kostja pärast hagimaterjalide kättesaamist hagile ei vasta. 2
lg 1 võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.
lg 3 kohaselt võib tagaseljaotsuse teha
§-s 407 lg 1 nimetatud juhul kohtuistungit pidamata. Tulenevalt
lg 4 võib tagaseljaotsusest välja jätta kirjeldava ja põhjendava osa või piirduda põhjendavas osas üksnes õigusliku põhjenduse märkimisega. Hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud. Elatise väljamõistmisel alaealistele lastele juhindub kohus alates 01.07.2010 kehtiva perekonnaseaduse (PKS) §-de 96 ja 97 p 1, sätetest, mille kohaselt on ülalpidamist kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased ning alaealine laps on ülalpidamist saama õigustatud isikuks. Tulenevalt PKS § 100 lõigetest 1 ja 2 antakse ülalpidamist üldjuhul raha perioodilise maksmisega (elatis) ning alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. PKS § 101 lg 1 kohaselt ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Vabariigi Valitsuse 22.12.2011.a. määrusega nr.169 on alates 01.01.2012 kehtestatud töötasu alammäär 290 eurot kuus. PKS § 120 lg 1 sätestab, et hooldusõiguslik vanem on lapse seaduslik esindaja, lg 4 alusel ei välista vanemate ühine hooldusõigus last kasvatava vanema õigust esitada teise vanema vastu hagi lapse ülalpidamise väljamõistmiseks. Sünnitunnistusega (tl.5) on tõendatud, et J. P. on xx.xx.xxxx.x. lapse C. P. . Lapse ema on S. K. . Laps elab emaga samal aadressil (tl.3). Kohus mõistab elatise välja alates kohtuotsuse tegemisest, s.o.27.02.2012, arvestades, et kohtumenetluse ajal oli kostja kohustatud elatist maksma 25.04.2011.a. hagi tagamise määruse alusel. Kuna hagi tagamise määrus on sundtäidetav, puudub vajadus kohtuotsusega elatise väljamõistmiseks tagasiulatuvalt. Hagiavalduses on soovitud elatise väljamõistmist miinimummääras. Arvestades Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud töötasu alammäära, on elatise miinimumsumma 145 eurot. Kohtupraktikas on asutud seisukohale, et elatise väljamõistmisel seaduses sätestatud miinimummääras ei ole vajalik eraldi hinnata lapse vajadusi. Hageja seaduslik esindaja on taotlenud elatise kandmist enda pangakontole. Arvestades, et lapse hooldusõigus hõlmab ka varahooldust ning elatis on vajalik lapse ülalpidamise kindlustamiseks, on põhjendatud elatise kandmine last kasvatava vanema pangakontole.
lg 1 p 2 kohaselt tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks.
Seega tuleb käesolevas asjas menetluskulud jätta täielikult kostja kanda. RLS § 22 lg 1 p 2 alusel ei võeta elatise nõudmise hagi läbivaatamise eest riigilõivu. Kui hagejal esineb seoses hagi esitamisega menetluskulusid, tuleb avaldus menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks 3
lg 1 esitada kohtulahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi (s.o. käesoleva kohtulahendi) jõustumisest. Kuna kohus on käesoleva otsusega kostjalt elatise välja mõistnud ning
lg 1 p 2 tunnistanud kohtuotsuse viivitamata täidetavaks, on vajadus hagi tagamise järele ära langenud. Seetõttu tuleb hagi tagamine
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.