KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Ringkonnakohus, tsiviilkolleegium Kohtukoosseis Kohtunikud Malle Seppik, Margo Klaar ja Ele Liiv Otsuse tegemise aeg ja koht 6. veebruar 2012. a., Talli
§ 656lg.
1 punktiga 5 ja lõikega 2 ning § 657 lg. 1 punktiga 3 tühistada, tsiviilasi tuleb saata uueks läbivaatamiseks esimese astme kohtule. Et maakohus on olulises osas jätnud tuvastamata asja lahendamiseks tähtsate faktiliste asjaolude kogumi (
§ 656lg.
1 p. 5) ega ole ka menetlusosalistega asjas olulisi vaidluse all olevaid asjaolusid ja suhteid vajalikus ulatuses nii faktilisest kui õiguslikust küljest arutanud (
§ 656lg.
2 ja § 351 lg. 1) ning eelmenetluses menetlusosaliste faktilisi ja õiguslike väiteid esitatud nõuete ja väidete kohta piisaval määral välja selgitanud (
§ 656lg.
2 ja § 392 lg. 1 p. 3), ei ole ringkonnakohtul endal võimalik asjas uut sisulist otsust teha. Hageja märkis hagiavalduses oma rahalist nõuet põhjendades, et sõlmis lepingud OÜga Harrival Mustlasse Posti 43/45 planeeritava hoone rajamiseks vajalike projektide koostamiseks ja OÜ-ga SKA Inseneribüroo projekteerimistööde organiseerimiseks, juhtimiseks ja kontrollimiseks. Oma kostjate vastu esitatud rahalise nõude põhjendamiseks tõi hageja esile, et OÜ Harrival rikkus projekteerimistööde tegemiseks sõlmitud lepingut, kui kasutas tellitud eelprojekti tegemiseks õigusvastaselt OÜ Artig-Disain ja Sven Viirese loomingut, OÜ SKA Inseneribüroo lepingurikkumine seisneb aga selles, et nimetatu ei taganud eelprojekti vastavust nõuetele, sealhulgas seda, et projekti koostamisel ei oleks õigusvastaselt rikutud kolmandate isikute õigusi. Seega rajas hageja oma kahju hüvitamise nõude kostjate lepingurikkumistele. Lepingurikkumisega tekitatud kahjuks pidas hageja kulutusi, mis tal tuli teha selleks, et hüvitada OÜ-le Artig-Disain ja Sven Viiresele nende autoriõiguste rikkumine, mis seisnes nende loodud teoste kasutamises OÜ Harrival poolt Mustlasse Posti 43/45 planeeritava hoone eelprojekti koostamisel. Maakohus tuvastas otsuses, et
- a. tellis hageja OÜ-lt Artig-Disain eskiisjoonised Mustlasse, Posti 43/45 planeeritava 2-korruselise kaubanduskeskuse rajamiseks ning et kaubanduskeskuse ehitamiseks vajalike projektide koostamise organiseerimiseks, projekteerimistööde juhtimiseks ja kontrollimiseks sõlmis hageja lepingu SKA Inseneribüroo OÜ-ga, kellega
- aprillil
- a. vormistati kirjalik töövõtuleping; SKA Inseneribüroo OÜ ettepanekul loobuti koostööst OÜ-ga Artig-Disain ja jätkati koostööd OÜ-ga Harrival, kellega hageja sõlmis
- aprillil
- a. töövõtulepingu kaubanduskeskuse eel-, põhi- ja tööprojekti koostamiseks; leping lõpetati
- augustil
- a. poolte kokkuleppel, kusjuures selleks ajaks oli valminud vaid eelprojekt, mille hageja võttis vastu tööde üleandmise-vastuvõtmise aktiga.
- aprillil
- a. esitasid OÜ Artig-Disain ja Sven Viires Tartu Maakohtusse hagi, milles nõudsid FIE-lt Anton Peeki Undi talu autori varaliste ja mittevaraliste õiguste rikkumise eest hüvitist summas 265.000 krooni ning valminud projekti kasutamise keelamist. Selle tsiviilasja kohtumenetluses sõlmis hageja OÜ-ga Artig-Disain kompromisslepingu, mille Tartu Maakohus kinnitas
- oktoobri
- a. määrusega ja mille kohaselt loovutas Artig-Disain OÜ FIE-le Anton Peeki Undi talu kõik temale kuuluvad varalised õigused ja Sven Viires lubas piiramatult kasutada oma mittevaralisi autoriõigusi, mis seonduvad Artig-Disain OÜ ja Sven Viirese poolt koostatud eskiisprojektiga hoone rajamiseks Mustla alevikus Posti 43/45 asuvale maatükile, hageja aga kohustus tasuma OÜ-le Artig-Disain nimetatud varaliste õiguste loovutamise eest, s. h. nõusoleku eest koostatud eskiisprojekti piiramatult kasutada, muuta, edasi arendada, teostada jne., kokku 159.000 krooni, millele lisandub käibemaks 18%. 8
(10)Hageja on selle kohustuse täitnud. Neid faktilisi asjaolusid ei ole apellatsioonimenetluses vaidlustatud. Otsuses märkis kohus õigesti, et pooltel on vaidlus selle üle, kas kostjad on oma lepingutest tulenevaid kohustusi hageja ees rikkunud, kas hagejal on kahju tekkinud ning kas hagejal kahju tekkimine on põhjuslikus seoses kostjapoolsete lepingute rikkumistega või mitte. Maakohus kvalifitseeris pooltevahelised õigussuhted, leides, et hageja ja OÜ Harrival vahel oli sõlmitud töövõtuleping ning hageja ja OÜ SKA Inseneribüroo vahel käsundusleping ning taolise kvalifikatsiooniga nõustusid ka vaidluse osalised. Ringkonnakohus nõustub samuti taolise pooltevaheliste õigussuhete kvalifikatsiooniga. Maakohus leidis otsuses õigesti ka, et vaidluse lahendamiseks tuleb esmalt tuvastada, kas kostjad on oma hagejaga sõlmitud lepingutest tulenevaid kohustusi rikkunud, tegelikult ei tuvastanud maakohus aga, millised olid kostjate täpsemad kohustused vaidlusaluste lepingute järgi ega samuti, kas kostjad on neid lepingulisi kohustusi rikkunud või mitte, sealhulgas, kas kokku lepiti OÜ Artig-Disain ja Sven Viirese poolt eelnevalt koostatud töö edasiarendamises või täielikult uue töö tegemises. Et maakohus ei tuvastanud kostjate kohustuste täpsemat sisu ega seda, kas kostjad on lepinguid rikkunud, siis ei pidanud kohus vajalikuks käsitleda ka seda, kas kostjate käitumise ja hagejale tekkinud kahju vahel on põhjuslik seos. Hagi rahuldamata jätmist põhjendas maakohus ainuüksi väitega, et OÜ-le Artig-Disain makstud rahasumma ei ole käsitletav hageja kahjuna. Kolleegium selle järeldusega ei nõustu. Pooled ei vaielnud selle üle, et hageja on teinud kulutusi, et tasuda OÜ-le Artig-Disain hüvitist õiguste rikkumise eest, mis seisneb väidetavalt OÜ Harrival poolt eskiisprojektis OÜ Artig-Disain ja Sven Viirese autoriõiguse objektiks oleva teose kasutamises. Nõustuda ei saa maakohtu seisukohaga, nagu ei saaks niisuguseid kulutusi juba iseenesest pidada hageja kahjuks sellest tulenevalt, et hageja sai kulutuste vastu õiguse kasutada OÜ Artig-Disain ja Sven Viirese loomingut. VÕS § 128 lg. 1 kohaselt võib hüvitamisele kuuluv kahju olla varaline või mittevaraline, lg. 2 kohaselt on varaline kahju eelkõige otsene varaline kahju ja saamata jäänud tulu, lg. 3 kohaselt hõlmab varaline kahju eelkõige kaotsiläinud või hävinud vara väärtuse või vara halvenemisest tekkinud väärtuse vähenemise, isegi kui see tekib tulevikus, ning kahju tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavad mõistlikud kulud, sealhulgas mõistlikud kulud kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks ja hüvitise saamiseks, muu hulgas kahju kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks. Seega saavad kahju tekitamisega seoses kantud mõistlikud kulud iseenesest olla hüvitamisele kuuluvaks kahjuks. Niisuguseid kulutusi ongi hageja väidetavalt teinud, need kulutused saavad põhimõtteliselt olla hageja kahjuks ja seega on maakohus jätnud hagi ebaõigel põhjendusel rahuldamata. Hageja on väitnud, et kui kostjad oleksid oma kohustusi kohaselt täitnud, siis ei oleks ta pidanud kulutusi eespoolmärgitud teosele õiguste omandamiseks tegema. Vaidluse lahendamiseks tuli kindlaks teha, kas hageja ja kostjate vaheliste lepingute täitmine kostjate poolt eeldas hageja poolt kulutuste tegemist seoses OÜ Artig-Disain ja Sven Viirese teose kasutamisega. Selleks tuli tuvastada, milles olid vaidluse pooled leppinud kokku seoses vaidlusaluse väidetavalt autoriõigusega kaitstud teose kasutamisega: kas OÜ Harrival võis seda teost poolte kokkuleppe kohaselt kasutada ja edasi arendada või pidi ta tegema originaalse eskiisprojekti; kui ta võis seda kasutada, siis millised olid selle kasutamise tingimused, kas kostjatel oli kohustus asjatundjana hageja tähelepanu sellega seoses millelegi juhtida jmt. OÜ SKA Inseneribüroo osas tuli tuvastada, millised olid nimetatu kohustused projektijuhina seoses varasema töö kasutamisega. Alles seejärel on võimalik tuvastada, kas kostjad on oma lepingulisi kohustusi rikkunud. Kui maakohus tuvastab lepinguliste kohustuste rikkumise, tuleb tuvastada, kas hagejal kahju tekkimise ja kostjate poolt lepingu rikkumise vahel on põhjuslik seos. Selleks tuleb muuhulgas kindlaks teha, kas OÜ ArtigDisain ja Sven Viirese tehtud eskiisprojekt, mida OÜ Harrival oma töö tegemisel kasutas, on 9
(10)autoriõigusega kaitstav teos. Kui ei ole, siis tuleb hinnata seda, kas hageja poolt nimetatutele hüvitise maksmine on kostjatepoolse lepingurikkumise tagajärg. Menetluskulud menetlusosaliste vahel tuleb jaotada vastavalt asja uue sisulise läbivaatamise tulemusele. Margo Klaar Ele Liiv Malle Seppik 10
(10)