Obsah (10)

§ 186§ 416§ 195§ 399§ 145§ 101§ 113§ 162§ 8§ 76

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tsiviilasja number 2-10-23221 Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 06.02.2012, Tallinn Kohtukoosseis Iko Nõmm, Margo Klaar, Gaida Kivinurm Tsiviil

§ 186

p 6 ja

§ 416lg 1 lõppeb laenuleping ülesütlemisega.

Ülesütlemise korral leping lõppeb, lepingust tulenevad ülesütlemisele eelnevad kohustused jäävad kehtima. Hageja ütles lepingu üles 25.03.2010, seega leping ka lõppes ning kostja I ei saanud enam lepingut üles öelda, sest see oli lõppenud. Lepingu ülesütlemisel tuleb

§ 195lg 2 järgi täita ka kõik lepingust tulenevad ülesütlemisele eelnevad kohustused.

Laenulepingu järgi saadu tuleb

§ 399lg 1 järgi lepingu ülesütlemisel tagastada.

Olgugi, et kostja I tehtud ülesütlemise avaldus ei ole kehtiv, oleks kostja I pidanud koos ülesütlemise avaldusega ka laenu tagastama. 9. Kohtule esitatud laenulepingust, maksegraafikust ja maksekorraldustes nähtub, et kostja I on täitnud oma laenulepingust tuleneva kohustuse osaliselt ning tasumata on põhivõlg 472,14 eurot. Maksegraafikust ja lepingus nähtub, et kostja I oli kohustatud tasuma laenult intressi vastavalt maksegraafikule. Kostja on küll esitanud e-kirjavahetuse, kus ta märgib, et ei ole nõus intressi arvestusega, kuid intress on kokku lepitud juba maksegraafikus ja hageja intressi nõue vastab kostja I tasumata kohustusele.

§ 145lg 1 järgi vastutavad käendaja ja põhivõlgnik solidaarselt.

Kostjatelt tuleb

§ 101

lg 1 p 1 alusel välja mõista tasumata põhivõlg 472,14 eurot ja intress 269,48 eurot. 10. Hageja on

§ 113lg 1 järgi õigustatud nõudma ka viivise tasumist.

Viivist tuleb tasuda kohustuse täitmisega viivitamiselt. Kostja I täitis oma kohustuse osaliselt 08.09.2010 tasudes 12 460 krooni ja 14.09.2010 veel täiendavalt 11 490 krooni. Seega ei saa hageja nõuda viivise tasumist kuni hagi esitamiseni 10.09.2010 sellelt osalt, mis tasuti juba 08.09.

1. Kostjatelt tuleb solidaarselt välja mõista kuni 08.09.2010 sissenõutavaks muutunud viivis 207,15 eurot (hageja poolt väidetud hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud arvestatud viivis, millest on maha arvatud viivis 2 päeva eest), 09.09.-14.09.2010 sissenõutavaks muutunud viivis 3,63 eurot (6 päeva x 1011,34 eurot x 24,92/365) ja sealt edasi viivis 24,92 % aastas põhinõudelt 472,14 eurot kuni kohustuse täitmiseni, kuid mitte rohkem kui põhivõlg.
2. Võla sissenõudmise kulusid on hageja õigustatud tüüptingimuste p 6.
3. alusel. Need peavad olema mõistlikud, arvestades võla suurust. Hageja nõue 89,48 eurot on ebamõistlikult suur, arvestades kostjate kohustuse suurust. Nelja nõudekirjade väljastamine ei saa ka koos tööjõu ning vahenditele kulunuga olla sellises suuruses. Võla sissenõudmise kuludena tuleb välja mõista 12,78 eurot.
4. TsMS § 163 lg 1, § 165 lg 3 ja § 173 lg 1 järgi tuleb menetluskulud hagi rahuldatud osalt jätta kostjate kanda järgmiselt: riigilõiv 86 % ulatuses s.o 329,78 eurot, kohtutäituri tasu 53,52 eurot, dokumentide väljatrükitasu 17,26 eurot ja õigusabikulud 35 eurot. Õigusabikulude suuruse määramisel arvestas kohus asja keerukust ja selle menetlemisel kulunud aega. Riigilõivu väljamõistmisel arvestas kohus asjaoluga, et kostjad tasusid 3 võlgnevuse pärast seda, kui hageja pöördus maksekäsu kiirmenetluses kohtu poole, seega täitsid kostjad oma kohustuse menetluse ajal. Apellatsioonkaebus
5. Kostjad paluvad tühistada maakohtu otsuse ning saata asja maakohtule tagasi uueks läbivaatamiseks. Menetluskulud jätta hageja kanda.
6. Viivise arvestus ei ole selge. Kostjatele ei ole esitatud nõude korrektset suurust. Hageja nõutav viivise summa ei vasta kostjate võimalustele. Kostja I on püüdnud sõlmida hagejaga kokkulepet võlasumma tasumiseks, kuid see on jäänud tegemata hageja passiivse käitumise tõttu. Kostja I tasus põhinõude vabatahtlikult, tasus graafikumakseid enne detsembrit 2009.a s.o kuni pooltevahelise vaidluse tekkimist laenu arvestuste kohta. Hagejale ei ole tekitatud kahju. Hageja sai pooltevahelistest suhetest ainult kasu, mida maakohus ei ole arvesse võtnud.
7. Hageja vähendas 03.05.2011 esitatud avalduses oma nõuet põhivõla osas arvestades kostja I poolt menetluse käigus tehtud makseid. Kostjatele ei ole antud hageja hagi vähendamise avaldust edastatud, kus on märgitud korrektne nõude arvestus. Kostjad ei saanud esitada oma vastuväited haginõude vähendamisele. Maakohus on rikkunud kostjate menetlusõigust. Kostjad ei saanud esitada maakohtule taotlust viivise tasumise kohustuse vabastamiseks või väljamõistetava viivise suuruse vähendamiseks. 16.

§ 162

lg 1 valguses on kostjatelt lepingujärgse intressimääraga samas määras viivise väljamõistmine kostjaid ebamõistlikult kahjustav. Poolte lepinguga on lepitud kokku viivisemäär 24,92%. Nimetatud viivisemäär on suurem kui seadusjärgne viivisemäär. Viivisemäär ei ole

§162lg 1 tähenduses mõistlik.

1. Kostjatele ei ole selge kohtuotsusega väljamõistetud riigilõivu suurus. Kohus mõistis kostjatelt solidaarselt välja riigilõivu 86 % ulatuses, s.o 329,78 eurot. Hageja põhinõude summa on 472 eurot, mis lõivustatakse riigilõivuga 102,25 eurot. Koos nõude vähendamise avaldusega pidi hageja esitama riigilõivu osalise tagastamise taotluse. Kostja I poolt oli enne hagi menetlusse võtmist osa põhinõudest tasutud ning nii suures summas riigilõivu ei olnud vajalik tasuda. TsMS § 133 lg-te 1 ja 2 kohaselt arvutatakse hagihind põhinõude järgi. Hagihinda arvutades ei arvestata kõrvalnõuetena esitatud intressinõuet, muu hulgas viivisenõuet ja kulude hüvitamise nõuet, vekslist ja tšekist tuleneva nõude puhul lisaks tagasinõudes sisalduvat hüvitisenõuet. Kohus arvestas kõrvalnõudeid hagi hinda arvutades ulatuses, milles hagi esitamiseni arvestatud kõrvalnõuete summa on põhinõudest suurem. Kõrvalnõuet arvestatakse hagi hinda arvutades täies ulatuses, kui kõrvalnõue esitatakse eraldi hagis. TsMS § 150 lg 1 p 1 järgi tasutud riigilõiv tagastatakse enam tasutud osas, kui riigilõivu on tasutud ettenähtust rohkem. Vastus apellatsioonkaebusele
2. Hageja vaidles apellatsioonkaebusele vastu, palus jätta selle rahuldamata ja menetluskulud kostjate kanda. Ringkonnakohtu seisukoht
3. Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjaliga, leiab, et maakohtu otsus tuleb osaliselt tühistada. Ringkonnakohus saab teha tühistatud osas TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel uue otsuse. Apellatsioonkaebus tuleb osaliselt rahuldada. TsMS § 651 lg 1 kohaselt kontrollib apellatsioonikohus esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud.
4. Vastavalt

§ 8

lg-le 2 on leping täitmiseks kohustuslik ning

§ 76lg 1 kohaselt tuleb kohustused täita vastavalt lepingule.

Lepingu rikkumise korral on võlausaldajal õigus kasutada võlgniku suhtes kokkulepitud või seadusest tulenevaid õiguskaitsevahendeid (

§-d 100 ja 101). Vastavalt

§ 101

lg 1 p 1 ja § 108 lg-le 1 võib võlausaldaja nõuda raha maksmise kohustuse täitmise rikkumisel kohustuse 4 täitmist ning rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult

§ 113

lg 1 kohaselt viivitusintressi alates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohustuse kohase täitmiseni.

1. Hageja poolt 10.09.2010 esitatud hagiavalduse kohaselt oli kostjate põhinõude suuruseks 28 284,02 krooni ja kõrvalnõuete summaks 12 003,08 krooni. Vaidlust ei ole selles, et kostja I on tasunud 08.09.2010 hagejale 12 460 krooni ja 14.09.2010 veel täiendavalt 11 490 krooni.
2. 07.05.2008 sõlmitud krediidilepingu p 2.4 järgi loetakse põhivõlgnevus kaetuks viimases järjekorras. Seega likvideeris kostja I 08.09.2010 tehtud 12 460 krooni suuruse tagasimaksega kõrvalnõuete võlgnevuse kogu ulatuses ja vähendas 456,92 krooni võrra ka põhinõuet, mille suuruseks jäi 27 827,10 krooni.
3. Vaidlust ei ole selles, et viivise suuruseks olid pooled kokku leppinud 24,92 % aastas tasumata võlgnevuse summalt, mis tähendab, et ühe päeva viiviseks oli 0,06% (24,92% : 365 päevaga = 0,06%). Arvestades pärast hageja poolt 08.09.2010 tehtud makset jäänud põhinõude summat 27 827,10 krooni, oli ühe päeva viivise summaks perioodil 08.09.2010 – 14.09.2010 16,69 krooni päevas (27 827,10 x 0,06% = 16,69 krooni). 08.09.2010 tehtud makse ja 14.09.2010 tehtud makse vahel jääb 6 päeva ja seega võlgnesid kostjad hagejale selle perioodi eest viivistena 100,14 krooni (6 x 16,69 = 100,14).
4. 14.09.2010 vähendas kostja veel võlgnevust 11 490 krooni võrra. Tasudes 14.09.2010 hagejale 11 490 krooni likvideeris kostja I esmalt alates 08.09.2010 tehtud maksest tekkinud viivise võlgnevuse summas 100,14 krooni ja vähendas ülejäänud summaga põhivõlga, mille suuruseks jäi 16 437,24 krooni (1 050,53 eurot). Maakohus on pidanud põhivõla suuruseks vastavalt hageja 03.05.2011 arvestustele 427,14 eurot ja selles osas hagi rahuldanud. Kuna nimetatud summa on väiksem, kui kostjate poolt tegelikult võlgnetud põhivõlgnevuse summa ja hageja ei ole maakohtu otsust vaidlustanud, ei pea kolleegium võimalikuks maakohtu otsust põhivõlgnevuse väljamõistmise osas muuta.
5. Kuna pärast 14.09.2010 tehtud makset ei ole kostjad rohkem võlgnevuse vähendamiseks makseid teinud, hakkas alates 15.09.2010 jooksma viivis 24,92% aastas ehk 0,06% päevas, mis maksmata põhivõlgnevuse summat 16 437,24 krooni (1 050,53 eurot) arvestades teeb ühe päeva viivise summaks 9,86 krooni. Harju Maakohus tegi otsuse 17.06.2011 ning selleks hetkeks olid kostjad viivitanud põhivõlgnevuse tasumisega 275 päeva (15.09.2010 – 17.06.2011) ja kogunenud viivise suuruseks seega 2 711,50 krooni (275 x 9,86 = 2 711,50) ehk 173,29 eurot. Maakohus on mõistnud hagejalt ekslikult välja viivise summas 207,15 eurot ja seepärast tuleb maakohtu otsus viivise osas 173,29 eurot ületavas osas tühistada.
6. Kostja on palunud mõista viivise välja kuni kostjate poolt kohustuse nõuetekohase täitmiseni, seega tuleb ringkonnakohtul mõista alates maakohtu otsuse tegemisest kuni ringkonnakohtu otsuse tegemiseni välja viivis 234 päeva eest (18.06.2011 – 06.02.2010). Kuna hageja ei ole maakohtu otsust vaidlustanud, tuleb selle perioodi osas viivise arvestuse aluseks võtta maakohtu poolt välja mõistetud põhinõude summa 427,14 eurot. Arvestades, et ühe päeva viivise määraks on 0,06%, on 427,14 euro suuruse põhivõla korral viivise summaks 0,25 eurot päevas (427,14 x 0,06% = 0,25). Kuna kostjad on põhivõla tasumisega viivitanud alates maakohtu poolt otsuse tegemisest kuni ringkonnakohtu poolt otsuse tegemiseni 234 päeva, siis on viivise suuruseks selle perioodi osas kokku 58,50 eurot (0,25 x 234 = 58,50).
7. Alates ringkonnakohtu otsuse tegemisest, tuleb vastavalt hageja taotlusele mõista kostjatelt TsMS § 367 alusel välja viivis 24,92% aastas tasumata põhinõudelt kuni kohustuse nõuetekohase täitmiseni, kuid mitte rohkem, kui põhivõla summa.
8. Vastuseks kostjate mittenõustumisele 07.05.2008 sõlmitud tarbijakrediidilepinguga kokkulepitud määras viivist maksta, selgitab kolleegium, et viivise nõude rahuldamisel tuleb kohtul pidada silmas viivise kokkuleppe eesmärki, mis peab tagama võlausaldaja 5 huvi kohustuse tähtaegse täitmise vastu. Viivise rakendumine sõltub reeglina võlgnikust enesest ja seetõttu ei saa viivise kokkulepe kohustust täitvat võlgnikku kahjustada (RKTK otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-66-05). Kolleegiumi hinnangul ei ole hageja poolt taotletav viivis ebamõistlikult suur ega ebaproportsionaalne. Mõjuvaid kaalutlusi viivise vähendamiseks või väljamõistmata jätmiseks ei ole kostjad esitanud. Üksnes asjaolu, et kostjate majanduslik seisund ei ole väidetavalt kiita, ei anna kostjatele õigustust jätta võetud kohustusi täitmata. Juhindudes Riigikohtu seisukohast, et viivise väljamõistmisel tuleb arvestada üldise praktikaga viiviste vähendamisel, mille kohaselt on kohtud lugenud ülemääraseks ja ebamõistlikult suureks viivist, mis ületab põhivõla ja intressi suurust (nt lahendid 3-2-1-66-05, 3-2-1-72-05 ja 3-2-1-92-05), ei ole kõnealusel juhul alust viivise vähendamiseks.
9. Nagu eespool märgitud likvideeris kostja I 08.09.2010 tehtud 12 460 krooni suuruse tagasimaksega kõrvalnõuete võlgnevuse kogu ulatuses. Seega on maakohus intressi, võla sissenõudmise kulu, lepingu sõlmimise tasu (maakohtu otsuses ekslikult märgitud kohtutäituri tasu) kostjatelt põhjendamatult välja mõistnud. Nimetatud osas tuleb maakohtu otsus tühistada.
10. Kaebuse etteheide, et kostjatele ei antud võimalust vastata hagejapoolsele nõude vähendamisele, ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks. Maakohus on menetlenud hageja nõuet TsMS § 405 sätestatud lihtmenetluse korras ja lähtunud nimetatud paragrahvi lg 1 kohaselt üldistest menetluspõhimõtetest. Kuna lihtmenetluses võib kohus TsMS § 405 lg 1 p 6 kohaselt kalduda kõrvale menetlusdokumentide kättetoimetamise seaduses sätestatust, ei saa nõude vähendamisest kostjatele teatamata jätmist pidada kohaselt menetluslikuks puudujäägiks. Kostjatele on hagiavaldus kätte toimetatud ja neile on antud võimalus sellele vastata.
11. Kaebuse väide, et maakohus on eksinud kostjatelt menetluskuludena hageja poolt tasutud riigilõivu väljamõistmisel, on asjakohane ja maakohtu otsus tuleb ka selle osas osaliselt tühistada. Hageja on tasunud esitatud hagilt riigilõivu 5 421,48 krooni. Arvestades kostja I poolt 08.09.2010 s.t enne hagi esitamist tehtud tagasimakset, puudus hagejal vajadus esitada nõuet summas, mis tehtud tagasimakset ei arvestanud. Nagu eespool märgitud likvideeris kostja I 08.09.2010 tehtud 12 460 krooni suuruse tagasimaksega kõrvalnõuete võlgnevuse kogu ulatuses ja vähendas 456,92 krooni võrra ka põhinõuet, mille suuruseks jäi 27 827,10 krooni. Sellises summas hagi esitamisel tulnuks hagejal TsMS § 133 lg-t 1 ja 2 ning hagi esitamise ajal kehtinud riigilõivuseaduse redaktsiooni lisa 1 arvestades maksta riigilõivu 2 876,02 krooni (183,81 eurot). Kuna hageja vähendas 03.05.2011 põhinõuet ja kohus on põhinõue on rahuldatud 427,14 euro ulatuses, tuleb kostjatelt hagi esitamise ajal kehtinud riigilõivuseaduse redaktsiooni lisa 1 ja TsMS § 405 lg 1 p-i 3 ja § 163 lg-t 1, § 165 lg-t 3 ja 173 lg-t 1 arvestades mõista tasutud riigilõivust menetluskuluna välja solidaarselt 798,89 krooni ehk 51,05 eurot. Hageja poolt 14.09.2010 ehk pärast hageja poolt hagi esitamist hagejale tasutud summat ei saa TsMS § 168 lg 4 kohaselt menetluskulude väljamõistmisel arvesse võtta. Õige on maakohtu seisukoht, et hageja pidi menetluse käigus teada saama asjaolust, et kostja I on võlgnevuse osaliselt tasunud enne hagiavalduse kohtule esitamist. Hageja väited tema sisemise töökorralduse kohta, millest tulenevalt ei olnud hagejal võimalik kontrollida tasutud summasid, ei ole kohtule ega vastaspoolele siduvad.
12. Maakohtu poolt 35 euro suuruse õigusabikulu väljamõistmisele ei ole kostjad apellatsioonkaebuses vastuväiteid esitanud.
13. Apellatsioonkaebuse osalise rahuldamise tõttu jätab kolleegium apellatsioonimenetluse kulud TsMS § 163 lg 1 poolte endi kanda. Iko Nõmm Margo Klaar Gaida Kivinurm 6