Obsah (9)

§ 137§ 187§ 407§ 162§ 173§ 1741§ 144§ 483§ 468

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Ruth Sild Otsuse tegemise aeg ja koht 01.veebruar 2012. a Haapsalu kohtumaja Tsiviilasja number 2-11-12219 Tsiviilasi Fort

§ 137lg 1 p 1 ja 317 lg 3 alusel 4.

Otsus kuulub viivitamatule täitmisele.

1. Saata kohtuotsuse ärakiri menetlusosalistele. Menetluskulude jaotus ja rahalise suuruse kindlaksmääramine
2. Jätta hageja Fortum Elekter AS-i menetluskulud kostja Leonid Mihhailov’ikanda.
3. Välja mõista kostjalt Leonid Mihhailov’ilt hageja Fortum Elekter AS-i kasuks menetluskulu 111,84 (ükssada üksteist eurot 84 senti) eurot, s.o hageja poolt maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel tasutud riigilõiv summas 47,93 eurot ja hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv summas 63,91 eurot. 1 Edasikaebamise kord Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi vastamata jätmise puhul oli kostjale või tema esindajale toimetatud kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 14 päeva jooksul otsuse teinud kohtule. Nõuded kajale on sätestatud tsiviilkohtumenetluse §-s
4. Kajalt tuleb tasuda kautsjon, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 16 eurot ja mitte rohkem kui 6400 eurot. Kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (

§ 187lg 6).

Asjaolud ja menetluse käik 29.07.

1. a sõlmisid Fortum Elekter AS (edaspidi hageja) ja Leonid Mihhailov (edaspidi kostja) tähtajatu elektrienergia müügilepingu nr. *, mille tüüptingimuste kohaselt müüja müüb ja klient ostab müüja poolt tarnitavat elektrienergiat aadressil * ja sellega seotud teenuseid lepingus sätestatud tingimustel ja mahus ning kooskõlas ülejäänud tüüptingimustega. Lepingu tüüptingingimuste p. 7.
2. kohaselt tasub klient müüjale tarbitud elektrienergia eest müüja poolt esitatud arve alusel arvel näidatud maksepäevaks. Kostja ei ole lepingut nõueteohaselt täitnud ja hagi esitamise seisuga on osaliselt tasumata viie arve eest kogusummas 144,73 eurot. Lepingu tüüptingimuste p. 7.
3. kohaselt on müüjal õigus tasumata elektriarvete eest või lepingust tulenevate teiste maksete õigeaegselt tasumata jätmise korral nõuda kliendilt viivist 0,06% päevas ning 17.03.
4. a seisuga on kogunenud viiviseid summas 22,29 eurot. 18.03.2011 esitas hageja Fortum Elekter AS Pärnu Maakohtule hagiavalduse Leonid Mihhailovi vastu 167,02 euro nõudes. Hagiavalduse kohaselt koosneb võlgnevus tasumata elektrienergia eest summas 144,73 eurot ja viivisest summas 22,29 eurot. 30.03.
5. a määrusega võttis Pärnu Maakohus hagiavalduse menetlusse ja kohustas kostjat kirjalikult teatama kohtule oma seisukoht hagi suhtes hiljemalt 14 päeva jooksul hagimaterjalide kättetoimetamisest alates. Dokumendid on kostjale avalikult väljaandes Ametlikud Teadaanded avaldamisega kätte toimetatud. Kostja ei ole hagiavaldusele vastuväidet esitanud. KOHTU SEISUKOHT Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi

) § 444 lg 4 alusel jätab kohus käesolevast tagaseljaotsusest välja kohtuotsuse kirjeldava osa. Tagaseljaotsuse põhjendavas osas piirdub kohus üksnes õigusliku põhjenduse märkimisega. 2 Kohus, olles tutvunud tsiviilasja materjalidega leiab, et käesolevas asjas võib tagaseljaotsusega hagi rahuldada asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses.

§ 407

lg 1 sätestab, et kohus võib hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Hageja võib nimetatud taotluse esitada ka hagiavalduses (

§ 407lg 2).

Tagaseljaotsuse võib

§ 407

lõikes 1 nimetatud juhul teha kohtuistungit pidamata (

§ 407lg 3).

Hageja on 18.03.2011. a kohtusse saabunud hagiavalduses taotlenud tsiviilasjas tagaseljaotsuse tegemist kui kostja hagiavaldusele määratud tähtajaks ei vasta /tlk 4-5/. Kuna kostja ei ole kohtule tähtaegselt vastanud, tuleb lugeda hageja poolt hagis esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kostjale on teatatud hagile vastamata jätmise tagajärgedest. Käesoleva hagiavaldusega taotleb hageja 167,02 euro väljamõistmist kostjalt, millest põhivõlgnevus on 144,73 eurot ja viivis 22,29 eurot. Hageja on kohtule on esitanud viivise ja võlgnevuse arvestuse /tlk 6/; Fortum Elekter AS ja Leonid Mihhailov’i vahel sõlmitud elektrienergia müügilepingu nr * /tlk 7/; elektrienergia müügi ja võrguteenuste osutamise tüüptingimused /tlk 8-9/; 01.04.2010 kostjale saadetud arve nr * /tlk 10/; 03.05.2010 kostjale saadetud arve nr * /tlk 11/; 01.06.2010 kostjale saadetud arve nr * /tlk 12/; 07.07.2010 kostjale saadetud arve nr * /tlk 13/; 05.08.2010 kostjale saadetud arve nr * /tlk 14/ ning Pärnu Maakohtu Maksekäsuosakonna määruse tsiviilasjas nr 2-10-49390 /tlk 25/. Hagiavalduses esitatud andmete kohaselt on Leonid Mihhailov’i poolt tasumata hagejale arvete alusel kokku summas 144,73 eurot. Kohus asub seisukohale, et hagi kuulub tagaseljaotsusega rahuldamisele järgmiste sätete alusel asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses. Võlaõigusseaduse (edaspidi VÕS) § 2 lg 1 järgi on võlasuhe õigussuhe, millest tuleneb ühe isiku (kohustatud isik ehk võlgnik) kohustus teha teise isiku (õigustatud isik ehk võlausaldaja) kasuks teatud tegu või jätta see tegemata (täita kohustus) ning võlausaldaja õigus nõuda võlgnikult kohustuse täitmist. VÕS § 8 lg 2 sätestab, et leping on lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1 ja 3 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele ja kohustus loetakse kohaselt täidetuks, kui see on täidetud täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil. VÕS § 82 lg 2 sätestab, et kui kohustuse täitmiseks on ette nähtud tähtaeg või kui see on määratletav lepingu alusel, tuleb kohustus täita selle tähtaja kestel, kui lepingust või asjaoludest ei tulene, et täitmise tähtpäeva võib määrata võlausaldaja. VÕS § 100 alusel on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 punktide 1, 4 ja 6 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist, taganeda lepingust või lepingu üles öelda ning rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 108 lg 1 kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. 3 VÕS § 113 lg 1 sätestab, et võlausaldaja saab võlgnikult rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni viivist. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Hagiavaldusele lisatud elektrienergia müügi ja võrguteenuste osutamise tüüptingimuste /tlk 9/ p 7.4 kohaselt on müüjal lepingust tulenevate summade õigeaegselt tasumata jätmise korral õigus nõuda viivitanud poolelt viivist 0,06% päevas tasumata summalt. Hagiavalduse kohaselt on 17.03.2011 seisuga viivis kokku 22,29 eurot /viivisearvestus tlk 6/. VÕS § 101 lg 2 alusel võib võlausaldaja kohustuse rikkumise korral kasutada eraldi või koos kõiki seadusest või lepingust tulenevaid õiguskaitsevahendeid, mida saab üheaegselt kasutada, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti. Kohus asub seisukohale, et hagi aluseks olevad asjaolud on hageja poolt tõendatud ja hageja esitatud faktilised väited on kostja poolt omaksvõetud. Seega tuleb eeltoodud seadusesätete alusel kostjalt Leonid Mihhailov’ilt hageja Fortum Elekter AS-i kasuks välja mõista võlgnevus kogusummas 167,02 eurot, millest põhivõlgnevus on 144,73 eurot ja viivis 22,29 eurot. Menetluskulud Hageja palub menetluskulud jätta kostja kanda.

§ 162

lg-te 1 ja 2 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Vastavalt

§ 173

lg-le 1 ja 2 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Asja järgmisena menetleva kohtu lahendis esitatakse kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma.

§ 1741

lg 3 kohaselt määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. Vastavalt

§-le 138 lg 1 ja 2 on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. Käesoleva tsiviilasja materjalide kohaselt on hageja tasunud hagiavalduse esitamisel riigilõivu 63,91 eurot /tlk 20/, mille tasumist on kohus kontrollinud 18.03.2011 /tlk 23/.

§ 144

p 7 kohaselt on maksekäsu kiirmenetluse kulud kohtuvälised kulud juhul, kui maksekäsu kiirmenetluse avaldus jäeti määrusega rahuldamata

§ 483

lõike 2 punkti 3 alusel, välja arvatud, kui hagi on samas nõudes esitatud hiljem kui üks kuu pärast maksekäsu kiirmenetluse lõppu. Käesoleva tsiviilasja materjalide kohaselt jäeti 23.02.

1. a kohtumäärusega maksekäsu kiirmenetluse avaldus rahuldamata ning hagiavaldus esitati kohtule 18.03.
2. Seega esitati hagiavaldus kohtule ühe kuu jooksul alates maksekäsu kiirmenetluse avalduse rahuldamata 4 jätmisest ning maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel tasutud riigilõiv summas 47,93 eurot on

§ 144p 7 järgi kohtuväline kulu.

Eeltoodule tuginedes asub maakohus seisukohale, et kostja peab kandma hageja menetluskulud, milleks on hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv summas 63,91 eurot ning maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel tasutud riigilõiv 47,93 eurot. Nimetatud summad kuuluvad kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele.

§ 468

lg 1 p 2 kohaselt tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Ruth Sild /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik 5