Obsah (6)

§ 102§ 1§ 31§ 86§ 150§ 23

KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Kohtunik Tiia Mõtsnik Määruse tegemise aeg ja koht 22.02.2012.a, Tallinn, Kentmanni kohtumaja Tsiviilasja number 2-11-60675 Tsiviilasi TS avaldus pankroti välja kuulut

§ 102

lg 2 kaitsmisele, kuid tunnustamise korral rahuldatakse pärast õigeaegselt esitatud tunnustatud nõuete rahuldamist. Pankrotivõlgnikule võlgnetavate kohustuste täitmist võib pärast pankroti väljakuulutamist vastu võtta üksnes pankrotihaldur.

1. Kohustada TS kohtus vandega kinnitama vara ja võlgade nimekirja õigsust enne esimest võlausaldajate üldkoosolekut 07.03.
2. a kell 16.
3. Kui võlgnik vannet andma ei ilmu, siis on kohtul õigus kohaldada sundtoomist või määrata arest kuni 3 kuud.
4. Määrata ajutisele pankrotihaldurile Rein Vaiksaarele ajutise halduri tasuks pankrotivara arvelt 960 eurot (lisandub käibemaks 192 eurot), kokku 1 152 eurot, mis 1 tasuda Causa Õigusbüroo OÜ arvelduskontole nr XXXXXXXXXXXXXX AS-s SEB Pank.
5. Teha käesolev määrus teatavaks väljaandes Ametlikud Teadaanded. Edasikaebamise kord Pankrotimääruse peale võivad võlgnik ja pankrotiavalduse esitanud võlausaldaja esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul pankrotiteate avaldamisest. Ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse kohta võivad võlgnik ja pankrotiavalduse esitanud isik esitada määruskaebuse Riigikohtule. Haldur ei või võlgniku nimel määruskaebust esitada ega võlgnikku määruskaebuse läbivaatamisel esindada. Asjaolud ja avaldus TS esitas 09.12.2011 kohtule avalduse pankroti väljakuulutamiseks. 03.01.2012 määrusega nimetas kohus ajutiseks halduriks Rein Vaiksaare. Ajutise halduri aruanne Aruandest nähtuvalt on võlgnik TS alates 16.07.2011 vanaduspensionär ja tema pensioni suurus on 242,33 eurot kuus. Võlgnik on olnud kaks korda abielus, mõlemad abielud on lahutatud. Võlgnik elab üksinda, ülalpeetavad puuduvad. Võlgnik on haldurile selgitanud, et muid sissetulekuid peale vanaduspensioni tal ei ole ja kogu sissetulek kulub esmavajaduste rahuldamiseks. Ajutine haldur on kindlaks teinud, et võlgnikul on täitmata sissenõutavaks muutunud kohustusi 73 742,52 euro ulatuses, vara aga 46 522,26 euro ulatuses. Võlgniku suhtes on kokku algatatud 13 täitemenetlust. Ajutise halduri hinnangul on maksejõuetuse põhjuseks võlgniku isiklikud probleemid ja võetud kohustustega seotud riskide vale hindamine. Halduri hinnangul tekkis püsiv maksejõuetus juba 2011.a kevadel, kui pandipidaja ütles üles laenulepingu ja pööras nõude täitmisele. Ajutine haldur on seisukohal, et võlgniku ega temaga seotud isikute tegudes ei esine kuriteo tunnuseid. Seega maksejõuetuse põhjuseks on muu asjaolu pankrotiseaduse § 22 lg 5 mõttes. Halduri arvates jätkub võlgniku varast pankrotimenetluse kulude katteks, seega tuleb pankrot välja kuulutada. Kohtuistung Kohtuistungil 20.02.2012 jäi võlgnik esitatud avalduse juurde ja kinnitas, et on tutvunud ajutise halduri aruandega ja tal ei ole sellele vastuväiteid. Ajutine haldur jäi esitatud aruande juurde ja palus välja kuulutada võlgniku pankrot. Ajutine haldur palus välja mõista ajutise halduri tasu ja vajalikud kulud pankrotivarast ja võtta võlgnikult vanne. Võlgnik nõustus ajutise halduri tasu ja vajalike kulutuste taotlusega. Kohtumääruse põhjendused Kohus leiab, et pankrotiavaldus kuulub rahuldamisele ja välja tuleb kuulutada TS pankrot. Pankrotihalduriks nimetab kohus Rein Vaiksaare.

§ 1

lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Kohus leiab, et kogutud ja kohtuistungil uuritud tõenditega on kindlaks tehtud, et võlgniku maksejõuetus ei ole ajutine ja põhjendatud on välja kuulutada võlgniku pankrot.

§ 31lg 1 alusel kohus kuulutab pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu.

Ajutisele haldurile teadaolevalt on võlgnikul sissenõutavaks muutunud kohustusi 73 742,52 euro ulatuses ja vara, mille arvelt kohustusi rahuldada, 46 522,26 euro ulatuses. Võlgniku ainsaks sissetulekuks on riigilt saadav igakuine vanaduspension 242,32 eurot, mis kulub esmavajaduste rahuldamiseks, mistõttu käibevahendite vähesuse tõttu ei suuda ta oma kohustusi (eelkõige laenulepingut) teenindada ning see protsess on intresside ja viiviste 2 lisandumisel süvenev. Arvestades võlgniku teadaolevaid kohustusi ja vara, on ajutine haldur seisukohal, et võlgnik on maksejõuetu. Ajutise halduri hinnangul on võlgniku maksejõuetuse peamiseks põhjuseks võetud kohustustega seotud riskide vale hindamine.

§ 31

lg 4 kohaselt kui pankrotiavalduse on esitanud võlgnik, eeldatakse, et ta on maksejõuetu. Kohus leiab, et kuna TS teadaolev vara ei kata võlgniku kohustusi, siis nõustub kohus ajutise halduri aruandes tooduga, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu ja see ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutise iseloomuga. Võlgnik on tunnistanud oma maksejõuetust, esitades pankrotiavalduse. Kuriteo tunnustega tegusid ajutise menetluse jooksul ei ole ilmnenud. Pankrotihalduril tuleb pankrotimenetluse käigus põhjalikumalt analüüsida võlgniku vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalusi. Samuti vajavad võlgniku varaga seotud andmed ning hinnang vara väärtusele täpsustamist edasises pankrotimenetluses.

§ 86

lg 1 kohaselt võib kohus kohustada võlgnikku kohtus vandega kinnitama, et kohtule esitatud andmed vara, võlgade ja majandus- või kutsetegevuse kohta on talle teadaolevalt õiged. Kohus on seisukohal, et TS(isikukood XXX) on kohustatud vande andmiseks.

§ 150

lg 1 p 2 ja p 5 kohaselt on pankrotimenetluse kulud muu hulgas ajutise halduri tasu ning ajutise halduri tehtud vajalikud kulutused oma ülesannete täitmiseks. Vastavalt lõikele 2 kui pankrotiavaldus rahuldatakse, samuti kui pankrotimenetlus lõpetatakse kompromissiga, tasutakse pankrotimenetluse kulud pankrotivarast.

§ 23

lg 1 ja 2 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed ja taotluse kulutuste hüvitamiseks koos käesoleva seaduse § 22 lõikes 5 nimetatud aruandega. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuse suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja. Lõike 3 alusel on ajutise halduri tunnitasu ülemmäär 96 eurot. Lõike 6 alusel võib kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. Ajutine haldur on esitatud aruande kohaselt kulutanud

§-st 22 tulenevate ülesannete täitmiseks 12 tundi ning palub määrata ajutise halduri töötasuks 960 eurot, millele lisandub käibemaks. Võlgnik ei ole ajutise halduri tasu suurusele ja väljamõistmisele vastuväiteid esitanud. Kohus leiab, et ajutise halduri nõutud tasu on mõistlik ja põhjendatud ning see tuleb

§ 150lg 2 alusel pankrotivarast välja mõista.

Vastavalt ajutise halduri taotlusele tuleb ajutise halduri tasu kanda Causa Õigusbüroo OÜ arvelduskontole XXXXXXXXXXXXXX AS-s SEB Pank. Tiia Mõtsnik kohtunik 3