Obsah (6)

§ 5§ 230§ 231§ 367§ 162§ 174

2-11-61066 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Maire Lukk Otsuse avaldamise aeg ja koht 02. veebruar 2012, Tallinn, Kentmanni kohtumaja Tsiviilasja number 2-11-61066 Tsiviil

) § 405 määras kohus asja lahendamise lihtsustatud korras menetlusse võtmise määruses. Lihtsustatud korras menetlemine on lubatav, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ja hagihind ei ületa summat, mis vastab 2000 eurole. Hageja on nõustunud kirjaliku menetlusega, kostja ei ole oma vastuses taotlenud ärakuulamist. 6. Kohus, tutvunud kohtule esitatud kirjalike materjalidega ning hinnanud tõendeid kogumis, leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. 7.

§ 5

lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.

§ 230

lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited.

§ 231

lg 2 järgi poolte faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest.

1. Hageja ja kostja sõlmisid 12.02.
2. a. liitumise- ja teenuse osutamise lepingu nr XXX, seadme kasutamise lepingu nr XXX ja kliendilepingu nr XXX (tl 4-7). Lepingud nr XXX on lõpetatud 18.06.2008 aktiga nr AKT-XXX (tl 8). Hageja esitas kostjale 01.03.2008 arve summas 44,76 eurot, 2 2-11-61066 01.04.2008 summas 25,44 eurot, 01.05.2008 summas 25,44 eurot, 01.06.2008 summas 6,98 eurot ja 01.07.2008 summas 0,66 eurot, kogusummas on arveid esitatud 103,28 eurot (tl 15-19).
3. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg 1 ja § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule ning kokkulepitud tähtpäeval. VÕS § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 195 lg 2 kohaselt lepingu ülesütlemine (lõpetamine) ei mõjuta lepingust kuni selle ülesütlemiseni tekkinud õiguste ja kohustuste kehtivust, s.t. täitmata kohustuste täitmist võib nõuda ka pärast lepingu lõpetamist. Kostja on tunnistanud võlgnevust hageja ees, mistõttu kohus loeb

§ 231lg 2 järgi võlgnevuse olemasolu ning suuruse tuvastatuks.

10. Kostja on avaldanud, et ei ole kätte saanud kirju ning teateid võlgnevuse kohta. Iseenesest ei ole aegumistähtaja jooksul võlausaldaja poolt nõude maksmapanek põhjendamatu, isegi kui sellest eelnevalt ei teatata. Siiski võib nõude sissenõudmisega pikemaajaline viivitamine erandlikel asjaoludel olla hea usu põhimõttega vastuolus, kui kostjale võis hageja käitumisest jääda mulje, et hageja on oma nõuetest loobunud. Eelkõige mõjutab eeltoodu viivise nõudmise õigust (vt. RKTsKo 29.01.2007 nr 3-2-1- 137-06, p 23 ja RKTsKo 17.06.2009 nr 3-2-1-70-09, p 13). Erandlikke asjaolusid ja hageja hea usu põhimõtte vastast käitumist peab tõendama

§ 230lg 1 järgi kostja.

Kuivõrd antud asjas kostja seda tõendanud ei ole, on sellekohased väited paljasõnalised ning ei anna alust hagi rahuldamata jätmiseks. Kohus märgib ka seda, et lepingute üldtingimuste punkt 5.2.2 järgi oli kostjal kohustus teatada hagejale enda kontaktandmete muutumisest. Kui kostja kolis ära lepingutes märgitud aadressilt XXX, Tallinn ning ei teatanud enda uut kontaktaadressi, ei saanud ta eeldada, et hageja edastab teated tema uue elukoha aadressile. Kostja ise oleks pidanud üles näitama hoolsust lepingujärgsete kohustuste täitmisel.

1. VÕS § 113 lg 1 järgi võib võlausaldaja nõuda viivist, arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise tasumise kohustus tuleneb poolte vahel sõlmitud lepingute üldtingimuste punktist 8.
2. Kostja on lepinguid allkirjastades kinnitanud, et on tutvunud lepingutingimustega ning nendest teadlik. Kostja pidi ette nägema, et lepingust tuleneva kohustuse täitmisega viivitamise korral on hagejal õigus nõuda kokkulepitud viivist 0,2% päevas. VÕS § 113 järgi ei sõltu viivisenõude maksmapanek sellest, kas viivisenõudest enne teavitatakse või mitte, seega ei olnud hagejal kohustust teatada kostjale pärast arvete esitamist eraldi veel ka viivise nõudmisest.
3. Eeltoodu ja asjas esitatud tõendite alusel peab kohus põhinõuet ning viivisenõuet täies ulatuses põhjendatuks. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja põhinõude 103,28 eurot ja viivise 103,23 eurot.

§ 367

alusel mõistab kohus kostjalt välja ka pärast hagiavalduse esitamist 13.12.2011 sissenõutavaks muutuva viivise. Menetluskulud 13. Vastavalt

§ 162

lg 1 jätab kohus kõik menetluskulud kostja kanda.

§ 174

lg 1 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.

§ 174

lg 3 kohaselt esitatakse hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega. Maire Lukk Kohtunik 3