3-11-1810/11

TARTU HALDUSKOHUS Jõhvi kohtumaja KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 3-11-1810 Otsuse kuupäev

1. jaanuar 2012 Kohtunik Raili Randlane Kohtuasi V. Ri kaebus Viru Vangla tegevuse õigusvastaseks tunnistamiseks, 05.07.2011 käskkirja nr 6.-2/502-T tühistamiseks ja ettekirjutuse tegemiseks Kirjalik menetlus Menetlusvorm Menetlusosalised Kaebaja: V. R /isikukood xxx /, Vastustaja: Viru Vangla /registrikood 70008144/, Resolutsioon Jätta V. Ri kaebus täies ulatuses rahuldamata. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest, seega hiljemalt 27.02.
2. Apellatsioonkaebuse võib lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. ASJAOLUD
3. 10.05.2011 koostati Viru Vanglas käskkiri nr 6.-2/502-T (tl 47), millega määrati kinnipeetav V. R alates 16.05.2011 kuni 15.08.2011 üldkasutatavate ruumide koristajana finants- ja majandusosakonda majandustööde abitööliseks. 05.07.2011 koostatud vaideotsusega nr 6-12/262-1 (tl 46) jäeti käskkirja tühistamiseks esitatud vaie (tl 45) rahuldamata. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD JA TAOTLUSED
4. 21.07.2011 saabus Tartu Halduskohtu Jõhvi kohtumajja V. Ri kaebus (tl 1-4). Selles ja hiljem lisatud täienduses (tl 31) palus kaebaja tunnistada vangla tegevus õigusvastaseks ja tema inimväärikust solvavaks, tühistada tööle määramise käskkiri ning mitte lubada vanglal orjandusele sundida ega edaspidi niisuguseid õigusvastaseid käskkirju teha. Ta väitis, et ei saa töötada ruumide koristajana, kuna ei oska seda teha, pole kunagi selles valdkonnas töötanud, keegi ei ole teda õpetanud ning lisaks on tal ka väga tugev allergia kemikaalide peale, üks käsi ja teise sõrm ei tööta, kuid kirurgi juurde on tulnud juba rohkem kui pool aastat oodata. Veel väitis kaebaja, et ei soovi täita antud tööd ka seetõttu, et peab seda inimväärikust alandavaks tööks, vangla ei vii läbi instruktaaži, ei anna eririietust, ei sõlmi töölepinguid ja kõige tähtsam on see, et tegelikkuses on juba suurem osa kinnipeetavatest ruumide koristajad, nende hulk on vangla ruumide jaoks liiga suur ja nad töötavad üks kord kuus või üldse mitte.
5. Viru Vangla kirjalikus vastuses (tl 42-43) ei nõustutud kaebusega, paluti seda mitte rahuldada ning leiti vangistusseaduse § 37 lg 1, § 38 lg 1 ja põhiseaduse § 29 lg 2 tuginedes, et kinnipeetaval on üldjuhul kohustus töötada ega ole õigust endale meelepärast tööd valid. Vastuseks kaebuse väidetele märgiti, et majandustöödel töötava koristaja töö pole spetsiifilisem kui kinnipeetava enda kambri koristamine ega vaja spetsiaalset väljaõpet või koolitust ning tööga nõustumise korral oleks ametnikud kaebajat vajalikul määral kõigest vajalikust instrueerinud. Kaebaja tervisega seotud väiteid peeti ebaõigeteks ning märgiti, et meditsiiniosakonna juhataja andis 09.05.2011 loa tema tööle määramiseks ja tõendas 07.06.2011, et talle kinnitatud diagnoos ei ole aluseks majandustööst vabastamiseks. Veel viidati Euroopa Inimõiguste Kohtu praktikale ning leiti, et seadusest tulenev kohustus töötada ei saa alandada kinnipeetava väärikust ja kaebaja vastav väide on ilmselgelt liialdatud. KOHTU PÕHJENDUSED
6. Kinnipeetavate töötamisega seonduv on reguleeritud vangistusseaduses. Selle § 37 lg 1 kohaselt on kinnipeetav üldjuhul kohustatud töötama ja juhud, millistel see kohustus puudub, on ammendavalt loetletud sama paragrahvi teise lõike neljas punktis. Muuhulgas on kehtestatud, et töökohustusest on vaba kinnipeetav, kes pole võimeline töötama tervislikel põhjustel. Vanaduspensioni saamiseks vajalikku ikka mittejõudnud täiskasvanud isiku puhul eeldatakse, et ta on võimeline töötama ning vastupidise peab tuvastama üldjuhul vastav meditsiiniline komisjon või kinnipeetava suhtes vangistusseaduse § 37 lg 3 kohaselt arst. Seaduseandja sellist nõuet ei pea aga mõistma nii, et igale kinnipeetavale tuleb enne tööle määramist tingimata teha arstlik läbivaatus. V. Ri tööle vormistamise on kooskõlastanud meditsiiniosakonna juhataja ülesandeid täitnud ametiisik (tl 44) ning sama ametikoha täitja on allkirjastanud hiljem ka tõendi (tl 48), mille kohaselt ei ole V. Rile kinnitatud diagnoos majandustöödest vabastamise aluseks. Vangistusseaduse § 49 lg 1 ja § 52 lg 1 kehtestatust tulenevalt osutatakse tervishoiuteenuseid kinnipeetavatele tervishoiuteenuste korraldamise seaduse eriarstiabi osutamist reguleerivatele sätete alusel. Kuigi tervishoiutöötaja on üldjuhul vangla koosseisuline teenistuja, ei muuda see tema tegevust avalik-õiguslikuks, sest tervishoiuteenuse osutamisel tegutseb ta kutseala esindajana ega täida avalik-õiguslikke ülesandeid. Riigikohtu halduskolleegium on lahendis nr 3-3-1-69-10 leidnud, et tervishoiuteenuse osutamine on eraõiguslik suhe, mida reguleerivad võlaõigusseadus ja vastavad valdkonnaseadused. Diagnoosi määramine kinnipeetavale (tl 8) ja tema töövõimele hinnangu andmine (tl 9, 44 ja 48) on tervishoiuteenuse osadeks ning nende õiguspärasuse kontrollimine ei ole seega halduskohtu pädevuses.
7. Vangistusseaduse § 39 lg 1 nõuab, et kinnipeetava töötingimused vastaksid töökaitseseadusega kehtestatud üldistele nõuetele ning vangla on kohustatud kindlustama tema elule ja tervisele ohutud töötingimused. V. R määrati vaidlusaluse käskkirjaga (tl 47) koristajaks. Viru Vangla direktori 04.12.2009 käskkirjaga nr 1.1-1/327 (tl 7 ja 10-12) kinnitatud koristaja ohutusjuhendi sissejuhatavasse punkti 1 on märgitud, et ohutusjuhendi tutvustamine (esmajuhendamine) toimub pärast töötaja tööle vormistamist. Nii toimub see reeglina ka tavaelus ja on igati põhjendatud, sest ohutute töövõtete ja kõige muu tööohutusega seonduva tundmine on oluline alles tegeliku tööle asumise korral. Sama kehtib ka tööoskuste tutvustamise ning töövahendite ja -riietuse väljastamise kohta. Seega ei ole vanglal kohustust ega vajadust viia neid toiminguid läbi enne tööle vormistamist 2 ja kinnipeetav ei saa vastava käskkirja vaidlustamisel tugineda väitele, et teda pole tutvustatud tööohutuse nõuete või töövõtetega ega antud töövahendeid või -riideid.
8. V. Ri poolt vaidlustatud käskkirja (tl 47) puhul on täidetud kõik „Kinnipeetava tööle võtmise, töölt kõrvaldamise ja töölt vabastamise korra“ § 4 lg 1 vastavale haldusaktile kehtestatud vorminõuded, kirjeldavas osas on lisaks viidatud ka asjakohaste õigusaktide sätetele ning käskkirjale kirjutatud märge kinnitab, et see haldusakt tehti kaebajale juba nimetatud korra § 4 lg 3 kohaselt ka teatavaks. Vangistusseaduse töökohustust käsitlevatest sätetest ja järeldub üheselt, et tuleb teha vahet vangla territooriumile rajatud või väljaspool vanglat asuvates käitistes töötamisel ning kinnipeetavate rakendamisel vangla majandustöödele. Selle seaduse § 37 lg 5, § 38 lg 1, § 39 lg 3 ja § 41 lg 2 tulenevalt on kinnipeetava nõusolek vajalik vaid vangla territooriumile rajatud käitistes töötamise korral, niisuguse tööga kindlustatakse kinnipeetav ainult võimaluse korral ning kui seda ei ole võimalik teha rakendatakse ta vanglateenistuse äranägemisel tööle vangla majandustöödel. Tööseaduste sätteid, sealhulgas töölepingu sõlmimise kohta kohaldatakse vaid väljaspool vanglat järelevalveta töötamise puhul.
9. V. R väidab kaebuses, et ei soovi teha majandustööd, peab seda inimväärikust alandavaks (tl 2) ning tahab, et lõpetataks orjandusele sundimine (tl 4) ega lubataks vanglal edaspidi sarnaseid käskkirju enam mitte teha (tl 31). Seejuures on ta aga jätnud tähelepanuta, et vastav kohustus on talle pandud seaduseandja poolt ega olene tema tahtest. Nimelt kehtestab põhiseaduse § 29, et seaduse alusel ja korras saab süüdimõistetut tööle sundida ka tema vaba tahte vastaselt ning vangistusseaduse eelnevalt juba käsitletud sätted sätestavad, kuidas täpselt peab see toimuma.
10. Eeltoodud järeldustel pole Tartu Halduskohtul põhjust Viru Vangla tegevust õigusvastaseks lugeda, vaidlustatud käskkirja tühistada ega Viru Vanglale mingeid ettekirjutusi teha ning V. Ri kaebus jääb täies ulatuses rahuldamata. Kaebaja on kohtumääruse (tl 37) alusel riigilõivu tasumisest vabastatud. Viru Vangla oma menetluskulude kohta dokumente ja taotlust esitanud ei ole. Raili Randlane Kohtunik 3