3-11-757/38

TARTU HALDUSKOHUS Jõhvi kohtumaja KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 3-11-757 Määruse kuupäev

1. veebruar 2011 Kohtunik Raili Randlane Kohtuasi S. Ji kaebus Viru Vangla peale Resolutsioon
2. Tagastada S. Ji kaebus.
3. Saata määrus kaebajale teadmiseks. Edasikaebamise kord Määrust saab vaidlustada Tartu Ringkonnakohtus. Määruskaebus tuleb esitada Tartu Halduskohtu Jõhvi kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul määruse ärakirja kättesaamisest arvates. ASJAOLUD
4. 24.03.2011 edastas S. J on Tartu Halduskohtu Jõhvi kohtumajja kaebuse milles ta kurtis Viru Vangla ametniku tegevuse üle seoses tema 04.03.2011 seletuskirjaga. 25.03.2011 edastatud taotluses viitas ta lisaks veel ka 18.03.2011 seletuskirjale ja vanglaametniku toimingutele seoses kambrite ja talle abikaasa poolt saadetud kirja avamisega. 28.03.2011 määrusega tagastas Tartu Halduskohus kaebuse halduskohtumenetluse seadustiku § 11 lg 3 p 1 alusel põhjuendusel, et kaebajal on läbimata kohustuslik kohtueelne menetlus. 17.10.2011 kohtumäärusega saatis Tartu Ringkonnakohus kaebuse menetluse jätkamiseks tagasi halduskohtule leides, et S. Ji kaebus ei vasta ilmselgelt halduskohtumenetluse seadustiku § 10 nõuetele ning kohus pole teinud kindlaks, millist toimingut vaidlustatakse ja mis nõue on esitatud. KOHTU PÕHJENDUSED
5. Halduskohtumenetluse seadustiku kuni 31.12.2011 kehtinud redaktsiooni § 11 lg 1 kohaselt pidi kohus kaebuse saamisel kontrollima, kas see vastab nõuetele ning kas riigilõiv on tasutud. Sama seadustiku § 11 lg 2 kohustas kõrvaldatavate puuduste ilmnemisel tegema määruse kaebuse käiguta jätmise kohta ning andma tähtaja nende kõrvaldamiseks. Täpselt sama tuleneb ka käesoleval ajal kehtiva redaktsiooni § 120 lg
6. 30.11.2011 ja 09.01.2012 koostatud kohtumäärustes leidis Tartu Halduskohus, et S. Ji kaebus ei vasta halduskohtumenetluse seadustiku kuni 31.12.2011 kehtinud redaktsiooni § 10 lg 1 p 3 ja 4, lg 2 p 2, 3 ja 4 lg 3 nõuetele ja jättis kaebuse käiguta. Nimetatud sätete kohaselt tuli kaebusesse muuhulgas märkida vaidlustatava haldusakti või toimingu sisu, kaebaja taotlus vastavalt sama seadustiku § 6 ja seda põhjendavad asjaolud, miks kaebaja vaidlustatut õigusvastaseks peab, milliseid tema õigusi see rikub või vabadusi piirab ning tuvastamisnõude puhul ka vastava huvi põhjendus. Põhimõtteliselt seesama tuleneb ka käesoleval ajal kehtiva redaktsiooni § 37 lg 2 ning § 38 lg 1 p 5, 6, 7 ja lg
7. S. J on küll esitanud kohtumääruste peale kokku neli pöördumist, kuid ei ole ikka veel selgitanud, mida täpselt ja miks ta vaidlustada soovib ega sõnastanud mingeid konkreetseid halduskohtu pädevusse kuuluvaid taotlusi. Kohtutoimikus olevate erinevate pöördumiste sisust nähtub, et kaebaja eesmärgiks võib olla soov saavutada õigusrikkumis toime pannud vanglaametnike karistamine. Seetõttu peab kohus vajalikuks selgitada, et vastavalt vangistusseaduse § 148 ja § 149 lg 1 kehtestatule saab vanglaametniku suhtes distsiplinaarmenetluse algatada ja karistuse määrata vaid ametiisik, kellel on selle vanglaametniku ametisse nimetamise õigus või justiitsminister ja tema poolt volitatud ametiisik. Halduskohtule ei ole seaduseandja andnud distsiplinaarmenetluse algatamise, karistuse määramise või ka vastavate ettepanekute tegemise õigust. Kuna distsiplinaarmenetluse algatamine on vastavat õigust omava ametiisiku kaalutlusotsustus, ei ole ühelgi isikul subjektiivset õigust nõuda, et niisugune menetlus algatataks ega vastava keeldumise või tegevusetuse peale halduskohtusse pöörduda.
8. Eeltoodud põhjustel ei vasta S. Ji kaebus ka peale täiendamist seaduses kehtestatud nõuetele, sest selles puudub konkreetne taotlus ega selgu, mida täpselt kaebaja vaidlustada soovib. Kuna kaebaja ei ole kohtu poolt määratud tähtaja jooksul vaatamata hoiatustele kaebuse puuduseid kõrvaldanud, ei saa Tartu Halduskohus otsustada selle menetlusse võtmise küsimus, vaid peab kaebuse halduskohtumenetluse seadustiku § 121 lg 1 p 2 alusel tagastama. Raili Randlane Kohtunik